ehk kohvikatast alfa-isaseks.
Oo Melbourne, Melbourne, Melbourne. Kõik kellega varemalt rääkinud olime kiitsid seda linna taevani ja eks ta oli tore küll. Tore linn see tähendab, ei midagi muud.. Ilus ja vaheldusrikkas ja elav nagu Berliin või mõni muu Euroopa linn. Minu jaokssai Melpsi-kogemus rikutud, sest see oli esimene kord, kui ma selles riigis tundsin, et mul on külm ja ma peaksin kampsuneid juurde ostma ning ei läinud palju aega, kui me otsustasime, et kauaks sinna ei jää ja leidsime selle roadhouse töö siin Alphas. Teadmine, et me Melpsis vaid paar nädalat viibime lisas kõigile ajutise väärtuse juurde ja ma isegi ei püüdnud, et mul seal mingisugune seltsielu tekiks.
Vabandan, et ma siin kohvidest jauran kogu aeg, aga ma sain Melbournes töö sellises ajalohõngulises ainult kohvile spetsialiseerunud kohas, mis oli muinsuskaitse all, sest ta asutati umbes samal ajal, kui nad Austraalia üldse avastasid ja ahoi! – see oli ikka päris pöörane, mis seal kohviga tegema pidi. Kõik pidi olema ideaalne ja kui sa ei osanud, piimavahuga lillekesi või südameid oma latede peale joonistada, siis ei tohtinud neid ka serveerida. Ma siis nüüd oskan neid piimavahuga joonistada. Üldjuhul siiski lihtsalt nökerdasin midagi valmis, mõtlesin mida ta kõige rohkem meenutab ja nimetasin enda kohvi-pildikese näiteks “Astelraiks” või “Delfiiniks”
Paar päeva enne Kristi sünnipäeva asusime teele. Esmalt lendasime Gold Coastile, mis on umbes selline koht nagu Hawaii, ehk siis suur puhke regioon imeilusate randade, rohkete hotellide ja turistikeskustega. Meel läks kohe heaks, kui lennukist välja tulime ja mõnus soe tuul näkku puhus, päikesepaistet me seal küll üleliia ei kohanud, sest teiselpäeval algas torm ja raadiost soovitati inimestel üldse mitte välja minna, kui nad ei taha just lendava ostukäru või palmiga pikki pead saada. Oma hostelli õppisime seevastu kenasti tundma ja kohtusime ka paari väga toreda inimesega.
Peagi sõitsime rongiga Brisbane, olime 2 päeva seal ja siis uuesti lennukiga Rockhamptoni – mis on Brisbanest umbes 800 km põhja ja asub vastavalt siis subtroopilises kliimavööndis. Jajah, täpselt, ma ütlesin subtroopilises. Ma nüüd ikka tihtipeale kasutan seda sõna, kui sobilik on. Rockhampton on Austraalia Veiseliha Pealinn, mille peale Kristi rõõmust meeleheitlikult käsi ja jalgu kokku hakkas lööma, nii et mul pistut piinlik oli ning jooksis tuisujalu midema ja ostis endale poolteist veisepead ja mõned sõrad, mille ta ka kohe tänaval ära sõi ja ma pidin jälle piinlikust tundma. Rockhamtonis ei olnud midagi märkimisväärset ja järgmisel hommikul sõitsime bussiga Alphasse.
Alpha on väike. Selline tunne on nagu oleks tulnud vanatädile maale külla ja ilm on siin ka nagu väga hea Eesti suvi. Öösiti läheb küll päris jahedaks, aga päeval on nii 24-29 kraadi ja seda Austraalia osa ei kutsuta ilmaasjata Päiksepaiste Osariigiks. Alphas on pood, postkontor, pagariäri, politsei, haigla, kool, kohvik, pubi ja bensukas – nii et kõik eluks vajalik on olemas aga mittemillegile alternatiivi ei ole, sest kõike ainsuses ja järgmine asustatud koht on 166 km pärast ja see ei ole ka just palju suurem koht ning buss käib kord päevas ja tagasi samal päeval enam ei saaks. Meie ülemusteks on vahva muhe paarike, kes isegi ei tea miks, siia endale kunagi kohviku ja hiljem roadhouse ostsid. Lisaks sellele on neil veel 3 äri mujal linnades ja kokku on neil 13 maja.
(Väike sõnaseletus ka: roadhouse’iks kutsutakse maateedeääres asuvaid kohvik-pood-bensukaid, kus tavaliselt on ka väike külalistemaja)
Elame siin peatänaval, vanas kohvikus, mis hetkel ei tööta. Vasakut kätt on linna ainus pood ja paremat kätt ainus pagariäri. Üldse ei kurda. Maa-austraalased on hoopis teine tõug, kui linna oma. Kaboid ja farmerid on ümberringi ning neil on hoopis teine kõnepruuk kui harjunud oleme: nad kasutavad selliseid väljendeid, mis koosnevad sõnadest, millel pole mingit otsest seost sellega, mida nad päriselt öelda tahavad ja pooli sõnu pole me Kristiga kunagi enne kuulnud, mistõttu on neid tihtipeale raske mõista. Näiteks “fair tinkum” tähendab “päriselt” või “tõesti”. Ei ole ju väga seost? Enne Alphasse jõudmist mõtles Kristi, et peaks endale ripsmetušši ostma kohale jõudses sai ta aru, et see ei ole selline koht, kus ilmaasjata ripsmeid värvida või korralike kingi kanda. Ripsmetušši puudumisest hoolimata on ta selle valla ilusaim naine.
Igatsedes, Margus.
