T2na oli Mt Isas megasuur 2ikesetorm - Kati kartis, Kristi oli t2iega cool

Heihei!

Ohoh jälle on tükk aega möödas viimasest sõnavõtust. Aeg lhb ikka hullult kiiresti, alles oli aastavahetus ja synna ja juba on kätte jõudmas aeg kallile Kristile tsaupakaa öelda ning Mt Isast minema tõmmata...hetkel siis käsil viimane nädal. Reedel on mul viimane tööpäev, siis nädalavahetus läheb pakkimise ja trallitamise peale ning esmaspäeval lendan Brissi. Ning sealt edasi juba Aucklandi, kus maandun öösel kell 1 ja jään oma kallist venda ning kallist Liisut ootama. Ja siis algab meie Uus-Meremaa seiklus :P

Mt Isas veedetud aeg on igati mõnus olnud. Eks töö on ikka nagu ta on, ettekandja amet pole vast kellegi unistustetöö. Kuid tore on see amet olnud ikkagi. Eks põhiliselt ikka töökaaslaste pärast. Teen oma kolleegidest kindlasti veel enne minekut pilti kah, siis näete ka miukeste toredate veidrikega ma olen koos töötanud. Nuh tegelikult peakokk enam pole minu lemmikute nimekirjas. Tal mingi egoprobleem lisaks muudele probleemidele. Igatahes oli ta väga kindel, et ta meeldib mulle, kuid kuna ma talle suht julmalt selgeks tegin, et ega ikka ei imponeeri küll, siis sellest ajast peale on ta minu vastu kuidagi...eee vaenulik olnud :D ei taha kohe kuidagi mulle töötunde anda ja ei tereta mind ning ei kõneta mind enam mu nime järgi vaid ütleb waitress :P teistel muidugi nalja kui palju, aga noh mul ikka vahel küll tõmbab silme eest mustaks ja tahaks talle õlale koputada ning igast ebasyndsaid väljendeid kasutades ta kuhugi jubedasse kohta saata :D aga noh, kokkuvõttes vahet pole, kuni mina oma tööd hästi teen, siis ei saa ta minuga möliseda ning ma olen väga üritanud talle selleks põhjust mitte anda.

Kliendid on olnud väga sarnased Northami inimestele (kui mäletate veel minu ja Kristi Northamis, Lääne-Austraalias, veedetud aega), ehk siis parajad fruktid :D ja noh loomulikult lokkab ka siin väikelinna syndroom. Kõik ikka räägivad kõiki taga, linna peale liiguvad siuksed kõlakad et inimesed, kes neid levitavad, ise ka ei usu kui sürrid need on :P ehk siis kõiki pannakse kõigiga paari ja kõigil on igast punastama panevad patud hingel jnejne. Aga noh eks kuidagi peab ju elu põnevamaks tegema. Ple muud teha kui õlgu kehitada ning whatever öelda.

Lisaks tööle oleme ikka Kristiga üksteisel üksteise pubides külas käinud :P ning õhtuti kodus piljardit mänginud. Mitte et me selles üldse kuhugi suunas arenenud oleks, aga noh alla pole ka veel andnud. Mingi kord just naersime, et vedukas, et meil tunnilauda pole, mäng läheks päris kalliks maksma. Mis veel..ujumas oleme käinud. Aga päikest oleme suht vältinud, kui ikka väljas mingi 40 kraadi on, sisi ei kipu väga riideid seljast tõmbama ning basseini äärde pikali viskama. Pilt läheb enne eest kui käsi jõuab päiksekreemi järgi haarata :P et siis mina vähemalt olen täiesti valge. Lihtsalt hoiatan ette, et poleks vaja seda ahhetamist kuulata kui Eestisse jõuan, et mis mul viga on, et yldse päevitunud pole ;)

Ega me peale tööd midagi asjalikku pole küll teinud. Palju trallitamist on olnud viimasel ajal. Ega siin muidugi väga midagi muud teha polegi. Ning kuna nüüd mul viimane nädal käsil, siis nädalalõpp lubab ka päris hoogne tulla :P a oi ma ei kujuta ette mis tunne on esmaspäeval lennujaama minna...või noh, kujutan tegelikult...eks lisaks Kristile on paljudele kahju tsau öelda. Need turvamehed, kellest Kristi rääkis, on näiteks väga pullid ja toredad tüübid. Suured karumyrakad sooja sydame ja õrna hingega. Ning paar neiut, kes baaridaamidena töötavad. Noh, ühesõnaga leidub siin toredaid inimesi küll ja küll.

Heheee vaatasin korra, et mida olen kirja pannud. No ei ole midagi asjalikku..piinlik lugu lausa. Parem siis lõpetan selleks korraks. Toredat talve jätku ning varsti näeme ;)

Laekun Tallinna lennujaama 14. märtsil kell 13.00 Easyjeti lennukiga Londonist. Seekord ei tee kellelegi tünga ning ei istu Epu diivani peal kui ta parasjagu showerdamast tuleb poolpaljalt :D sry Epp, ma lihtsalt pidin selle siin ära mainima :P

Musimusi!

K

tere eestimaa!

ma ei ole oma kuu aega internetis kainud ja ausalt oeldes ei ole nagu hullu. mulle muidugi vaga meeldis ennem iga paev teiega uhendust hoida ja varki sarki, a ei ole seda internetti nii vaga tarvis midagi. voi noh, koigega vist harjub ara. kui mul oleks nett igapaevaselt votta, siis passiks msnis ja facebookis koguaeg, a onneks jaab rohkem aega niisama chillimiseks.

kats kirjutas koik asjaliku ara, nii et mul vaga palju ei olegi lisada.

elu on toepoolest ilus. ma olen meeletult onnelik, et kati siin on ja ma ei taha sellele hetkele moelda, kui ta uus meremaale ara soidab... oleme siin igastahes koik need 10 kuud uritanud tasa teha ja koik jutud on nuudseks vist raagitud, a nii monus tunne on ikkagi koju joudes leida eest kaunis daam kati.

too on nagu too ikka. tore on ja olen juba seal koigega harjunud. toredate inimestega olen siin tuttavaks saanud ja eluaegseid sopru endale leidnud. meie turvamehed on siin suuuured ja hirmsa valjanagemisega tuubid parit samoalt. et kui nad pimedas vastu jalutaksid, siis saaks mina kull rabanduse, a tegelikult on nad koige soojema ja heldema sudamega inimesed. koige kurjema tuubiga olen ma siin vaga lahedaseks saanud ja tema jaoks olen mina sista ja tema minu jaoks bro. suureparane inimene! ja turvaline on ka. keegi eriti ei ulbistse, kui ta korval on.

mis ma veel oskan oelda... mina olen vaga onnelik siin hetkel :) kutsun koiki austraaliasse :):)

elu on koige ilusaim lill avatarist!

kuulmiseni!

tereteretere Katilt

Tsauki kallikesed!

Sorrysorrysorry, et nyyd ikkagi siuke pikk paus sisse tuli kirjutamisesse. Suht tihe graafik on olnud viimasel ajal :D ja teate, siin linnas pole kahte asja – ühistransporti (jah, sõidan tööle ja koju taksoga) ning wifit. On olemas üks netikohvik ja väidetavalt on ka raamatukogus internet. Aga sinna pole ma veel jõudnud. Nii et vahel harva satun siis siia netikohvikusse. Ja nagu arvata võite, siis sõidan siia taksoga, sest vahemaad on piisavalt pikad, et mitte suuta seda 40 kraadises kuumuses jala läbida ;)

Et siis olen nyyd sellises kohas nagu Mt Isa. Tegemist on ühe megasuure kaevanduslinnaga, kaevandused on pmst kohe kesklinna kõrval. Pindalalt on linn megasuur, kuid seda enamjaolt kaevanduste arvelt. Inimesi elab siin ca 23 000, kuid kui aus olla, siis ei tunneta väga, et neid inimesi siin nii palju. Baaris käivad ikka samad näod ja linnas kohtad kogu aeg tuttavaid.

Lahkumine Lindeman Islandilt oli päris nutune. Viimane nädal möödus pidustuste tähe all, oli ju vaja Eesti gängiga võimalikult palju koos jaurata ja lobiseda, et oleks üksteisest kopp ees kui ära lähen. Koppa ette ei löönud, lahkuda oli ikkagi kahju. Viimane õhtu tegime veel suurema kambaga väikse istumise, mis venis muidugi varajaste hommikutundideni. Õnneks oli pakkimine tehtud nii et hommikuse kella seitsmese praami peale jõudmine polnud suur probleem. Ja Kelli ja Eike olid nii nummid, et olid endale päeva vabaks küsinud ning tulid koos minuga Airlie Beachile. Jõudsime sinna nii hommikul 10 ajal. Hommikusöök oli muidugi Hungry Jackis (a’la Hesburger) ning siis siiberdasime natuke poodides. Kuna olime suht kudenud, siis enamuse ajast vedelesime rannas. Kui kella kolme ajal Eike ja Kelli end minekule seadsid, olid päikseprillid väga abiks...

Buss Mt Isa poole läks mul kell 2 öösel, nii et pidin veel ligi 12 tundi ootama, enne kui Airliest minema sain. Bussireis kestis kokku törts üle 16 tunni :P aga mugav buss oli ja kuna ma olin nii pikalt yleval tiksunud, sisi polnud une leidmisega mingeid probleeme. Bussijaama tuli mulle vastu Kristi sõbranna Amy, kes oli talle Brisbanest kylla tulnud paariks päevaks. Oi ja siis ma nägingi Kristit!!!! Süda kloppis ja käed värisesid kui sinna pubisse läksin, kus Kristi töötas...taaskohtumine oli...eee..väga emotsionaalne :D kui ikka pea 10 kuud pole kallist inimest näinud, sisi sõidab katus ikka ära :D
Tänu Kristile ei pidanud ma kuskil hostelis ööbima, vaid Kristi sõbra juures, kes oli puhkuse ajaks ära sõitnud ning kelle kassi eest Kristi pidi hoolitsema. Nii et Mt Isa võttis mind väga hästi vastu.

Tööle hakkasin ma erinevas kohas kui Kristi. Tegemist samuti suure pubiga, kuid mina töötan n-ö bistroo osas. Et siis olen ettekandja. Võtan tellimusi vastu, viin toite lauda, koristan laudu, tegelen rahaga jne. Harilik ettekandjaamet :P Aga mulle meeldib. Töökaaslased on ka toredad, kaks tüüpi must mõned aastad vanemad ja paar tüüpi jällle päris noorukesed. Kusjuures üks neist noortest sai just teada, et ta saab isaks :P ta on 20 :D aga see on siin Mt Isas okei, pmst kõigil on noorelt lapsed saadud jne. See, et minuvanusel pole veel last, on juba suht imelik. Aga noh, mina olen nende arvates üldse imelik. Rändan ringi ja tassin kogu elu kotiga kaasas :P
Kogu selle koha boss Lisa on ka super. Esimese nädalaga tundsin end juba nii, nagu oleksin siin aastaid töötanud. Heas mõttes. Kohe kui mingi probleem tekib või midagi jääb segaseks, siis tean, et saan alati temalt nõu või abi küsida ja et tema toetus on mul alati olemas.

Jõulud läksid lahedalt. Töötajatele korraldati basseinipidu, kus jagati vahuveini,puuvilju, krevette, tehti grilli ja kuulati vanakooli muusikat. Ja see pole mingi erakordne jõulupidu. Siinmail ongi ju jõulud aeg, kus olla rannas või basseini ääres, teha drinke, grillida ja nautida päikest. Kogu üritus algas kell 10 hommikul muide :P

Aastavahetus oli ka tore. Olin kella 21.30ni tööl ja pärast seda hängisin pubis. Kõik keda ma tunnen, olid ju niikuinii siin. Keegi ei vaevu enda juures midagi korraldama, sest pubis on niigi tore. Ja Kristi sai õhtu vabaks nii et sai ka meie pubisse tulla. Tegime countdowni ja värki ja mängisime piljardit ja tantsisime. Ja aastavahetusel sain oma perega rääkida :D see oli nii lahe, et nemad arvestasid sellega, millal mul aastavahetus on ja värki. Kallid teile! Kuna 1 jaan oli mul vaba, sisi kestis uue aasta vastuvõtmine varajaste hommikutundideni, nii et koju jõudes oli päike juba üles ärganud.

Ja siis ja siis tuli minu sünnipäev!!! :D ütlen ausalt, et ma polnud sellest mõttest üldse vaimustunud, et ma aasta vanemaks saan. Mitte ainult aasta vanemaks vaid 25. Huh, isegi nyyd kui selle numbri kirja panen, tundub see kuidagi hirmuäratav. Hingelt olen ikka alles 19. Ja see ei muutu vist niipea. Hommikul sain kohe Kristilt sooja synnipäevakalli, nii et päev oli väga hästi alanud. Ahjaa, ja hommikuks olin saanud juba kaks synnipäevakõnet ning mitu sünnipäevasõnumit! :D siis kui mul 2 jaan algas, helistas Jaanus ja törst hiljem Tiiu :P nii nummi!!! Syda heldis jälle :P Tööle jõudes laulsid poisid mulle synnipäevalaulu, mis oli tore. Tööpäev ise oli tavaline. Aga kuna siin pubis teavad kõik kõiki, ka kliendid, siis sain sünnipäevaõnnitlusi igast kundedelt, kelle nimedest pole mul aimugi ja kes kindlasti ei peaks teadma, millal on minu sünnipäev :D aga naljakas oli. Töötajad kinkisid mulle omalt poolt pudeli kangemat ning andsid mulle suure synnakaardi kõigi õnnitlustega. Õhtul sain veel kõne oma vanematelt, kes sumpasid just lumes kui mina väljast kuuma käest tuppa õhukonditsioneeriga tuppa ronisin :P Synnat tähistasin kohalikus (ainsas) ööklubis. Kusjuures see andis täitsa klubi mõõdu välja. Kokkuvõttes jäin päevaga vägaväga rahule. Polegi nii hull 25 olla... :P

Nüüd eile vahetasime jälle elukohta. Elame nüüdsest ühe meie pubi pysikunde majas, kellel on hunnik kasutamata tube, piljardiruum, bassein ja väike kergelt ületoidetud kutsu. Tundub, et talle vist suht meeldis see mõte, et keegi veel seal majas elas, sest hakkas kohe isatsema ja uuris, et mida poest vaja tuua ja mida me sööme ja tegi meile õhtusöögi ja oli seni üleval kuni me kinost koju tulime :D naljakas. Nii et nüüd meil siis Kristiga kohalik isa kah.

Väike uudis kah – ostsin Uus-Meremaa piletid ära :P nii et 16 veebr kuni 7 märts saan kääbikutemaal veeta. Oi ma otsin kõik need kääbikud, mäekollid, draakonid, haldjad, päkapikud ja võlurid üles ja annan neile käppa. Andke teada, kui tahate kellelelegi midagi edasi öelda. Neiud, kas keegi tahab Legolase telefoninumbrit? ;) Aragorn on juba võetud, Arwen jõudis ette.
Aga et siis sedasi see eluke siin mul veereb. Väga mõnus on. Elu on lill. Nüüd enne kui ma ära sõidan proovime veel Kristiga väikse roadtripi ka teha, arvatavasati Townsville’i, millest Kristi on ka varem rääkinud, et on super linnake. Mina olin seal ainult pool tundi kui buss seal peatus. Aga need olid toredad pool tundi.

Soovin teile mõnusat talve jätku ja loodetavasti on uus aasta igati toredalt alanud. Olge ikka positiivsed ja võtke vabalt eks. No worries. Elu on ilus.

Musid ja kallid teile!

K

PS see aadress, mille enne andsin, kehtib ikka veel. Kui midagi sinna laekub, siis saan selle igal juhul kätte ;)

kukuu

Tsau musid!

siuke lugu, et j6udsin eile ohtul Mt Isasse Kristi juurde. nii et peale 10 kuu moodumist oleme j2lle koos :D

Homme alustan siin yhes baaris tood, esialgu olen ettekandja, aga mingi aeg kolin ehk baarileti taha.

Jagaks teiega oma (ja Kristi) adret kah:

70 Spence street

Mt Isa

4825

Queensland

Australia

Et siis see peaks kehtima kuni veebruarini.

Kriban viimase aja syndmustest mingi hetk. Kohe pikalt.

Seniks aga - h2id pyhi teile ja m6nusat suusailma! :)

tsaupakaa! :P

Katz

Katil on täna vaba päev

Howdy kallikesed!

Päris pikk vahe on nyyd kirjutamisele sisse jäänud, minu vabandused. Aga noh teate, ega siin väga midagi pole toimunud kah :P kuna täna vaba päev, siis mõtlesin, et pühin klaviatuurilt tolmu ning toksin teile oma elust.

Et siis olen siin Lindemanil ikka onju. Kui ma alguses tegin nii päevaseid vahetusi kui õhtuseid, siis nyyd viimased kolm nädalat umbes olen olnud ainult õhtustes vahetustes. Suht ära harjunud juba sellega, et teisi näen ainult lõuna- ja õhtusöögil. Aeg-ajalt teeme ikka Eikega neid hilisõhtuseid jutustamistunde, meie kvaliteetaeg. Ja vahel käime diskol (siinne disko on avatud kolmel õhtul nädalas ja kuna uksed suletakse kell 2 AM, siis tavaliselt olemegi seal nii napilt paar tundi ehk). Ja vahel joome veini. Ja päris tihti saadab Eike mind tööle ja ühel korral tuli mulle isegi õhtul vastu. Ma ju jänis – ei julge üksi pimedas tagasi tulla nädalavahetuseti kui buss ei sõida ning igaüks peab ise vaatama kuidas koju saab. Aga Eike õnneks on tiiger ning annab vajadusel vaimudele ja muudele kollidele pasunasse.

Nüüd paar hommikut olen käinud restoranis abiks. Natuke lisatunde ja lisaraha. Siis algab mul tööpäev 7.30 ja lõppeb 10.30 õhtul kui oma housekeepingu töö lõpetan. Eks ta väsitav ole, aga noh eks ma siis paari järgmise hommikuga magan end jälle vormi. Nüüdseks olen juba selle ilusa loodusega nii ära harjunud, et ei põe ka kui väga palju saarel ringi rännata ei jõua. Naljakas ikka kui kiiresti inimene kõigega harjub ja kui kiiresti muutuvad imeilusad kohad täiesti tavalisteks. Harilik paradiisisaar eksole :P

Paar päeva olen enne oma tegemistega alustamist õpetanud üht uut Aasia poissi, kes hakkab töötajate tube ja manageride villasid koristama (mida ma siis alguses ka tegin). Meie bossid on selles mõttes koomikud, et nad suravad sulle ikka nii palju tegemisi kui vähegi võimalik ning samas lisavad siis mingil päeval laksust veel mingi lisatöö, millega sa veel siis lisaks hakkama pead saama. Aga kuna siiani pole keegi tööpostil olles kokku kukkunud või kõvasti protestima hakanud, siis nende jaoks asi toimib. Et siis näiteks eile kui seda uut poissi õpetasin, siis pidime 2.5 tunniga tegema ära sama koguse tööd, mis muidu ühele inimesele terveks päevaks antakse :D ja kuna selle aja jooksul ei saanud ma oma tegemistega veel alustada, siis pidin hiljem topelt tempoga ringi vurama, et ikkagi kõik tehtud saaks. Aga noh, kõik saigi tehtud, nii kokkuvõttes vsjoo parjatke.

Üldiselt siin kõik toimib. Aga noh vahel on ikka siukseid päevi ka kus lihtsalt asjad juhtuvad. Üleeile suutsin ma endale suure tööhooga mingit kemikaali silma lasta :D aga kuna ma parasjagu koristasin Jayga (see uus poiss) peabossi villat, siis polnd nagu väga aega ka arsti otsima hakata. Nii et ma siis lihtsalt loputasin silma veega ja lootsin, et ehk joppab. Joppaski. Silm oli kyll punane, valuliselt kriipiv ja paistes ning ajas vett välja, aga muidu oli tubli. See oli muidugi koom kuidas Jay igakord võpatas kui minuga rääkis ja siis yhe korra väga ettevaatlikult ytles „you know your eye red?“ jah Jay, ma märkasin jah seda :D aga saimegi oma asjadega valmis ning nii tund hiljem läksin arsti juurde, kes siis mu silma mingi vedelikuga pool tundi loputas ja lõpuks mingid tilgad andis ja reipalt ütles, et kui hommikul ärkad ja midagi ei näe, siis anna teada. Ma saan aru küll, et minu huumorisoon on kergelt twisted, aga tema nali läks minust küll kaarega mööda J Aga noh tänaseks on mul silm juba täitsa korras. Sama tööpäeva jooksul õnnestus mul veel õhtupimeduses napilt maole peale astuda ning laoruumis 10 cm prussakat taga ajada pärast seda kui ta mulle käe peale ja sealt suure paanikaga edasi joostes õlale ja edasi kõhu peale kukkus kui ma parasjagu rätikuid korda sättisin ja ta sealt rätikute vahelt välja kimas. Väga rõvedad putukad on nad. Ennast ajas muidugi hiljem naerma kui kujutasin end Silver Ükssilmana seal laoruumis ringi hüppamas ja kätega vehkimas ja prussakat taga ajamas. Inimene peab ikka oskama end lõbustada eksole. See kõik oli üleeile. Eile oli rahulik päev, ainult üks lind kakas õlale.

Mis siis veel? Eelmine nädal käisime paadiga Sunset kruiisil. Nali oli muidugi selles, et meid pandi maha ühele saarele, millel asetsev mägi varjutas päikese. Ehk siis nägime kuidas päike mäe taha kukkus :D Aussi huumor möllas jälle. aga paadisõit ise oli tore. Siis mingi õhtu mängisime jälle tennist. Pean tunnistama, et mulle hakkab see mäng aina rohkem meeldima. Ärge kellelegi öelge. ja siis vahel mängin ikka pingpongi. Ühe korra õnnestus isegi saare meistrile Benile ära teha. Kuigi ta vist laskis mul võita. Vahet pole, võit on võit.

Aga et sedasi me siin rutiinis tiksume. Jõuluteema on väga in juba, telekast muud ei tulegi kui ainult jõulureklaamid ja shopingusoovitused. Mul tuleb sellest ainult kass peale peab tunnistama. Saan aru küll, et see aasta võiksin juba suuta 38 kraadises palavuses jõulutunnet tunda, aga noh mida pole seda pole. Ja mida lähemale tulevad jõulud, seda lähemal on ka minu 25 sünna. Nagu meie üks manageridest vahel ikka ütleb, et don’t panic, don’t panic. Ja siis ise soiub omaette oh shit, oh shit :D mul umbes sama teema.

Täna toimub meil õhtul väike barbie (ausside lühend barbiquele), kus kuulutakse välja kuu töötaja ja tutvustatakse uusi töötajaid ja räägitakse niisama teemal et oleme ikka üks suur perekond ja et peame üksteist hoidma jne. Meie peaboss Hendelile meeldib väga esineda, nii et tema kõne kipub tavaliselt päris pikaks venima :P aga jah, siis pärast seda teeme ehk paar jooki ja külastame diskoteeki. Ja homme kell 6.30 jälle äratus. Kõik toimib :D

Mõnusat talveaega teile sinna kaugele maale ning varsti suhtleme jälle. Aitäh neile, kel on olnud tahtmist mulle kirjutada, uskuge mind – you’ve made my day. Olen kus ma olen ja teen mis ma teen, aga oma kallikestest tunnen ikka ja alati puudust. Olete mul südames.

Tsaupakaa!

K

PS! Kuna Eike on palju agaram kirjutaja kui mina, siis saate tahtmise korral meie tegemistest tema blogist lugeda. See on siis adrel http://eike-eluonseiklus.blogspot.com/

tere sobrad

mina siin. teie hea sober kristi, kes on siin kaugel austraalias. mingi teist aastat juba.

kes veel kursis ei ole, siis ma alphas ei ole. arvatavasti ei lahe ka. peale seda kui ma austraaliasse joudsin, veetsin ma nadala brisbanes. seal olles helistasin alpha managerile ja utlesin, et tere tere, ma olen kohal ja kas saan tulla bensu muuma. manager oli nagu, et monus, a kohad vabanevad alles detsembri keskel, et passi siis niisama ringi selle ajani. ma olin moningad tunnid veidi pettunud, a siis hingasin sisse-valja, votsin uhe olle kulmikust nagu austaalastele kombeks ja tegin uued plaanid. jargmine paev saatsin nelja viite kohta oma cv. alati saab koik korda ju. no worries! ja jargmine paev sain juba kone ja orgunitti mulle tookoht linnas nimega mt isa. enne seda kaisin veel kohas hervey bay, mis on monus backpackerite chillimis paik. ka seal oli mind ootamas tookoht, a naisuke, kellega kohtusin selle asjus, oli vaga veider ja ma arvan, et ma oleks praegu strippar voi midagi hullemat, kui oleks noustunud tema plaanidega kaasa minema. onneks oli herveys tootamas mu hea sobranna louise. maletate teda northamist? saime temaga oige lahedaseks laanekaldal ja oleme koguaeg uhendust hoidnud, nii et paris tore oli temaga uuesti trehvata. kuna ta tootab seal uhes hostelis, siis sain ka paar ood paris hea hinnaga oobida.

ja seejarel soitsin siis mt isa poole. mt isa asub ikka totaalses korbes. ok, alphas oli soe ja oli korbelinnak, a see koht siin on ikka kreisi. no mind ei ullata enam eriti miski, kui motlema hakata, siis olen ikka paris ponevas kohas. see on suur kaevanduslinn. kaevandavad siin vaske ja grafiiti. kuna inimesed teenivad seal tootades roppu raha (tavaline on 25ooo eesti krooni nadalas), siis on see linn paris rikas kant tglt. mina tootan pubis jallegi. kallan olut ja varki. too on nagu on. meeldib mulle. sain mingi esimese nadala lopus juba korgendust ka. ei midagi erilist, a voin tootada mitmes eri kohas. enamik backpackereid kallavad lihtsalt olut paevad labi, a ma tegelen ka kasiino poolega. eks ma olen siuke tubli ja tore :)

palav on siin aga. paeval oue nagu vaga ei kipu. hetkel on pidev 41 kraadine kuumus. ja see ei ole tavaline kuumus, siin on nagu nii palav!!! ma ei oska seda kirjeldada. no minge sauna, vot sedasi ongi. kui konditsioneeri ei ole, siis sured maha. no igal pool on tglt kont, see ei tule kone allagi et ei ole. see on isegi seadus, et igas majas peab olema. paar esimest paeva proovisin paevitada ka ja nuud saan kiite, et olen nii pruun. heh, kaks paeva paar tundi paikse kaes ja nuud voin rahulikult toas passida.

esimese nadala elasin hostelis, a panin kohe omad volud toole ja hakkasin otsima miskit paremat ja privaatsemat. uks tuup, kes samuti tootab kaevanduses, kuulis mu muret ja tuli kohe juttu tegema, et tal suur maja, a koguaeg tool, et oleks tore kui keegi hoiaks majal silma peal. varsti laheb pikale reisile ka ja siis ju hea kui mingi valgus vahel ikka majast labi kaib. no ma utlesin davai. renti ma maksma ei pea, maja on enamasti minu parast, telekas on, suur hoov on, maja on ilus ja koik klapib. no vot. monus. saan ka endale ratta, et hea toole soita ja veidi trenni teha samal ajal.

muidu on koik kenati mul. on tekkinud ka moningad sobrad siin, kellega tore aega veeta, ent enamasti olen koguaeg tool siiski. mul on paris hea graafik, nii et saan palju tunde, mis tahendab ka palju raha, mis tahendab, et saan kiiresti eesti tagasi tulla.

aga jah, olen roomus ja onnelik. toesti. muidugi igatsen ka koiki ja mida lahemale joulud tulevad, seda enam tahaks teie seltsi. a reisimine ja kogemused, mis ma siit saan, on seda vaart ma usun.

hetkel pole mul seal uues kohas internetti, nii et koik kes mult muudkui meili ootavad, andke andeks. ma teen koik mis on mu voimuses. jargmine palga paev ehk siis homme plaanin osta selle ime internetipulga ja siis saan ka kodus arvutit kasutada. jes.

kallistan ja saadan kuumi kuumi tervitusi siit!

mina kristi.

heips,

no mis mul siin ikka oelda. olen siin kaugel maal jalle. ei tea, mis neid
noori siia tombab muudkui :) voi noh natuke oskan ehk aimata :)
no ju siis oli vaja jalle minna. isa ka tapselt ei tea miks ja milleks kogu
seda lennuki kadalippu oli nuud vaja jalle ette votta, aga eks elu teeb
ise omad otsused ja minu saatus toi mind siia tagasi.

pean aus olema, et alles siis kui astusin lennukist maha ja
astusin esimese sammu austraalia ohu kaes, siis joudis kohale, et
tulin ju austraaliasse. olin kuidagi koguaeg keskenud selle viisa jamale ja
alphale ja sellele, et peab asjad pakkima ja koigile jalle viimased kallistused
andma. uldse nagu ei moelnud sellele, et tore ju, saab jalle austraaliat nautida.
aga pole siin ka miskit muutunud selle viimase kolme kuu jooksul. ainult mina ehk.

hetkel viibin oma australlannast sobrantsi Amy juures, kellega meil oli
au tutvuda enne alphasse minekut brisbanes. ta on vaga tore ja meil
hea klapp, nii et tema voorustab mind nii kaua kui lahen korbekulla.
a hetkel on tore, need paar on paeva on kulgenud ozi meeleolus - paike
kutab kuklasse ja muresid ei tohi olla, sest siin riigis lihtsalt ei ole selliseid asju.
esmaspaeval lahen sinna alphasse. ja kats tuleb varsti jargi. monus. saab jalle
bensu ja kuule muua ja igast muid lollusi ette votta.

aa muideks, eile toodi siia koju joulukuusk ja kaunistasime toda.
naljakas veidi. see pole see paris kuusk metsast eksole, aga
natuke oli tore ka ehteid sinna kulge riputada. oleks kapsas ka potis podisenud
ja kartul ahjus korbenud, siis oleks nagu paris olnud. ilma lume ja kulmata muidugi.

mis veel. eestis oli tore. head sobrad on mul ikka. ma ei oska kohe
kuidagi teid kiita ja tanada, a eks koik teavad, mida ma teie vastu tunnen,
sest vahel ikka olen tore ja emotsionaalne ka ja raagin kui vaga ma
teid armastan. mu suda ja suur osa hingest jai ka eesti uhe mehe hoiule,
nii et pikalt ma seekord siin saareriigi peal ei peesita, vaid tulen oma varale jargi.
vanemad peab ka ikka avalikult tunnustama. monusad passid :)

hea kull, ma pean siin suhtlema. nagu austraalias ikka peab.

armastan koiki vaga palju. te ei teagi kui palju.

margus, ootan et sa iga hetk tuleksid vetsust valja voi midagi.