Tormised tervitused teile!
Praegu on Brissis t2iega suur torm, vihma sajab, taevas on välkumisest valge ning tuul üritab palme murda. Päris metsik. Polegi vist ammu nii tugevat tormi näinud. Kui oleks nüüd üksi kuskil metsas, siis oleks ikka kohe väga kõhe olla. Tglt on natuke isegi praegu. Aga minu arust ei tohiks välk backpackerite suhtes kuidagi vaenulikult meelestatud olla, nii et ehk joppab ning me hostel on hommikuks ikka ühes tükis :P
Aga et siis mis muidu? Olen nüüd tagasi aussis olnd nii umbes kolm nädalat. Ütlen kohe välja, et midagi asjalikku pole ma teinud. Esimese nädala olin Brissis, suhtlesin kohalike sõprade/tuttavatega, vaatasin sõbranna arvutist ära terve hooaja jagu Gossip Girl osasid (no comments selles osas paluks), käisin jooksmas/ujumas ning puhkasin lennust. Temperatuur oli võrreldse Emiraatidega täitsa okei – mingi 27 kraadi umbes. Kohalikud on küll juba kergelt mures, et milline siin see suvi siis saab olema kui kevadel juba sedasi kütab. Mind see ei häirinud, alla 38 kraadises olustikus annab ikka juba elada ja hingata :P
Igatahes, kuna ma teadsin, et Eike (kursaõde pedast) jõuab Brissi 14 okt, siis oli mul vaja vahepeal natuke aega parajaks teha, et siis temaga siin jälle kokku saada. Nii et võtsin ette lennu Sydneysse. Kristilt ja Marguselt olid paar nõuannet juba olemas, et kuhu minna ja mida teha ning kuna teadsin, et hetkel pesitsevad Sydneys ka sõbrad Toomased, siis oli nagu julgem minna kah :P Jäin reisiga hullult rahule. Sydney oli mõnus. Kusjuures mitte rohkete pilvelõhkujate ning tormilise suurlinna elu poolest, vaid minu südame võitis too linn oma botaanikaaedade ning Sydney Harbour Bridgelt avaneva vaatega. Muidu majad on seal jah nagu ikka, kõrged ja igavad. Ja ooperimaja oli ka siuke, et kui ma nüüd aus olen, siis ega mul süda puperdama küll hakanud kui seda nägin. aga hea tunne ikka, et sai ära nähtud. Ja vähemalt asub maja täitsa õiges kohas – sedasi lahesopis asetsedes näeb ta igatahes kindlasti palju parem välja kui kuskil linna keskväljaku kõrval.
Et siis botaanikaaedades veetsin palju aega, neid andis ikka läbi kammida. Paaril korral olid Toomased ka seltsiks, siis oli muidugi tunduvalt lõbusam. Aga üksi oli ka tore. Botaanikaia ühes osas elutsevad ka nahkhiired. Neid on seal ikka terve koloonia. Nii et päeval saab neid puude otsas magamas näha, mõni viitsib isegi vahepeal laisalt ühelt puult teisele loivata. Öösiti pole seal viibinud, aga usun, et päris spooky oleks :D
Hostel, kus ööbisin, oli täitsa fain. Olin 8 in toas, kuid toakaaslased olid kõik väga okeid, nii et keegi öösel valesse voodisse ronima ei hakanud või endale külalisi ei kutsunud. Samuti leidsid kõik elanikud üles WC ja keegi (isegi mitte enda vaid kellegi teise) voodisse ei pissinud (olen kuulnud ka sellistest olukordadest). Suurem osa hostelirahvast moodustasid saksa noored. Neid on praegu ikka kõik kohad täis. No offence, mul pole sakslaste vastu midagi. Aga kui inglise keelt üldse enam ei kuule, siis tekib juba kerge mure. Tihti hakati ka minuga saksa keeles rääkima, mis muidugi pole probleem, midagi ma ikka vastu öelda oskan :P isegi kui see antud teemaga ei haaku.
Mis mulle muidu vägaväga meeldis, oli jalutuskäik Coogee beachilt Bondi beachile. Bondi on vast selline nimi, millest kuulevad kõik rannasõbrad mingil ajahetkel. Aga rand ise ei jätnud mulle küll erilist muljet. Seevastu see mõnetunnine jalutuskäik oli super. Mingid pildid on ka sellest mingist hetkest üleval kindlasti.
Ei hakkagi väga pikalt tglt Sydneyst rohkem rääkima, mis oli see oli, aga varsti oli aeg tagasi brissi lennata ning Eikele lennujaama vastu minna :P
Eikele sai linna näidatud, esimesel päeval oli meil siin kohe kerge liivatorm, nii et esimesed muljed olid suht...eee kollased :D ühtki rõõmuhõiset ma igatahes Eike suust ei kuulnud. Paar päeva mässasime siin ringi ja siis mõtlesime, et enne kui asjalikuks hakkame, lähme väiksele puhkusele. Selleks sõitsime ranniku äärde Gold Coastile Surfers Paradise’i. Viimasel õhtul enne äraminekut toimus veel mu taiwaani sõprade juures väike õhtusöök. Kuna osavõtjad olid Taiwaanist, Eestist ja Jaapanist, siis otsustati, et iga riik teeb midagi oma köögile iseloomulikku süüa. Meil oli muidugi kökkmökk, ei taha nagu Eestile häbi ka teha, aga kartulipuder hakklihakastmega ei anna vist jaapanlaste sushile (meid hoiatati ette, et japsid teevad sushit) piisavat konkurentsi. Noh ja poes ringi käies mõtlesime lõpuks, et ühe korraliku võileivatordi annab küll siinsetest toiduainetest kokku mätsida. Õhtu tuli super, meie võileivatort serveeriti viimasena, alustasime sushiga ning teiseks raundiks sai taiwaanlaste riisitoit tofu, muna ja mingit sorti lihaga. Sushi oli küll super. Kõigile anti hunnik nori ette ja siis saime ise endale meelepärase sisuga torbiku teha. Minu lemmikuks sai vaieldamatult tuunikalaga sushi. Väga nämm oli! Ja kui ma veel enne seda õhtut suhtusin sushisse suure ettevaatlikkusega, sest senised kogemused polnud just kõige maitsvamad olnud, siis nüüd olen küll suur fänn. Õnneks või kahjuks on siinmail sushi tihtipeale suht kallis, nii et niipea seda uuesti proovima ma ei hakka vist. Aga ka meie võileivatort oli väga populaarne. Välimus oli tal juba päris kobe :P aasia inimesed sõid ja kiitsid. Tegid hunniku pilte kah. Ja mis siis, et tegu sandwitch cake´ga, nende jaoks käras küll. Õhtu käigus sai ära proovitud ka mitu eri sorti veini (minu valitud Eaglehawk riesling osutus lempariks) ning õhtu lõpetas video ühe külalise (kes minu arvates oli nagu otse kuskilt Kung Fu filmist välja hüpanud kurjam) poksimatshist, mille ta võitis. Nii et kung fu asemel oli tegu poksipoisiga. Õnneks saime hästi läbi.
Ja siis sõitsime Surfers Paradise’i onju. Seal ööbisime hostelis, kus meie toas oli kokku 14 inimest :D ja kusjuures ka seal oli suhteliselt rahulik. Kuigi eks ikka keegi kuskil norskas ja keegi kuskil kellegagi natuke musitas ja keegi tuli kell 4 hommikul koju ja hakkas oma asjade seast hambaharja otsima jnejne. Aga väga ok oli ikkagi. Meie nädal seal oli ka väga ok. Märksõnad võiksid olla rand, päike, palmid, vein, Hungry Jacks ja rootslased. Nimelt oli meie hosteli seekord anastanud rootsi noored. Meie Eikega olime muidugi kavalad ning ei andnud end välja, nii et tihti kuulsime ja saime aru rohkem kui oleksime soovinud. Ja päikse kohta nii palju, et esimesel päeval kreemitasime end täiega sisse ning läksime randa ja põletasime end ikkagi mõne tunni jooksul ära. Et siis nädal aega hiljem vaatasin mina murelikult oma vesiville täis kõhtu ja Eike piilus oma ville täis selga ja mõned päevad hiljem vahetasime me nahka. Aga kõik on okei, nahavähki ei tulnud ning järgnevatel päevadel kasutasime 30+ faktorile lisaks kohati ka 50+ faktoriga päiksekreemi. Happy times :D
Aga sai ka see nädal mööda ning nüüd oleme jälle ringiga tagasi Brissis. Mina juba eiteamitmendat ringi tglt. Eile õhtul käisime Comedy Clubis stand up comedyt vaatamas, väga tore ja naljakas oli. Ning täna siis rabas meid reaalsus, et raha hakkab otsa saama ning midagi tuleb ette võtta. Eike läheb arvatavasti mingil hetkel kuhugi county pubisse tööle (sama teema, mis mul ja Kristil Northamis umbes ehk), kuid mulle öeldi kohe otse välja, et paariks nädalaks ei ole mind küll kuskile pubisse vaja. Nii et pean mingi muu viisi välja mõtlema, kuidas 14 novembrini hakkama saada :P ja siis juba on minek Kristi ning Marguse poolt vallutatud Alphasse. Ei jõua ära oodata :P
Teate, praegu on sadu juba nõrgenemas ning müristamist pole üldse enam nii palju kuulda. Välgutab ikka veel korralikult, aga nüüd juba nii, et ma enam ei karda. Saigi meeldivalt see tormi aeg üle elatud.
Kalli teile Eestisse ning eriti suur kalli Kristile ja Margusele, kes nüüd Eesti sügist ja kalleid inimesi nautida saavad. Olete kõik mul mõtetes.
Kati
PS Heheee, Eike kirjutas mulle just luuletuse! Peab mainima, et mutil on annet :D
