tere

tervitus,

motlesin et teen veel viimase sissekande siia blogisse,
kuna ka meie lahkume austraalia pinnalt ulehomme juba.
eelmine neljapaev lahkusime outbacki rongiga alphast ja
soitsime brisbane, kus veetsime monusa pidustuste rohke
nadalavahetuse. olime selle ara teeninud. hea oli. tore oli.
palju ponevaid asju juhtus :)

esmpaspaeval pesime end ilusti puhtaks ja soitsime
bussiga packbackerite pealinna byron baysse. utleme nii,
et seal oli paris vahva ohkkond. jalutasime paeva otsa ringi
ja kaisime sellise asjaga nagu paraplaan taeva all holjumas.
see siuke mootorivaba tuuleabil ohus pusiv atribuut.
eriti monus tunne oli linnukombel lennata ja siis imeilusasse randa maanduda.
ei noh, peab tegema lihtsalt selliseid asju.

tana, ehk siis kolmapaeval, soitsime surfers paradise,
kus me maikuus minu sunna ajal ka olime. seekord on meie
eesmargiks homme seal dreamworldis ara kaiia, millest
kati ka on siin raakinud. lobustuspark, kus saab tuhat kilomeetrit tunnis vastu seinu
soita ja varki.

ja siis reedel paneme omad asjad kottidesse, suudleme austraalia pinnast ja soidame
saarele nimega bali, kus peesitame rannas, joome kokteile ja kaime rolleritega sisalikke taga
ajamas. peale moningat peesitamist, lahme aasiat ule vaatama. esimene peatuspaik on vietnam.
teine on tai ja viimaseks riigiks meie reisides jaab india. ei oskagi oelda, mis nende paari kuu jooksul meie elus toimub, aga olen taiesti veendunud, et pinget ja ponevust tais saavad olema.
reisimine on age. soovitan soojalt.

teise austraalia viisa asju hakkan kohe ajama, kui siit riigist lahkume,
kuna mina pole selle saarega veel lopparvet teinud. osad asjad jaid veel lahtiseks
ja paljud kohad labi kaimata. et olen suht kiirelt siin samas tagasi. vot siis.

et aasias laheb marguse telefoninumber kaiku, kuhu voite meile smse saata
voi midagi ja uritame marku anda, et oleme veel elus.

ps! ma teen koik, mis mu voimuses, et the beachil ara kaiia. see on minu dream come true.

armastan.

elu on ilus :)

kristi