Katil on täna vaba päev

Howdy kallikesed!

Päris pikk vahe on nyyd kirjutamisele sisse jäänud, minu vabandused. Aga noh teate, ega siin väga midagi pole toimunud kah :P kuna täna vaba päev, siis mõtlesin, et pühin klaviatuurilt tolmu ning toksin teile oma elust.

Et siis olen siin Lindemanil ikka onju. Kui ma alguses tegin nii päevaseid vahetusi kui õhtuseid, siis nyyd viimased kolm nädalat umbes olen olnud ainult õhtustes vahetustes. Suht ära harjunud juba sellega, et teisi näen ainult lõuna- ja õhtusöögil. Aeg-ajalt teeme ikka Eikega neid hilisõhtuseid jutustamistunde, meie kvaliteetaeg. Ja vahel käime diskol (siinne disko on avatud kolmel õhtul nädalas ja kuna uksed suletakse kell 2 AM, siis tavaliselt olemegi seal nii napilt paar tundi ehk). Ja vahel joome veini. Ja päris tihti saadab Eike mind tööle ja ühel korral tuli mulle isegi õhtul vastu. Ma ju jänis – ei julge üksi pimedas tagasi tulla nädalavahetuseti kui buss ei sõida ning igaüks peab ise vaatama kuidas koju saab. Aga Eike õnneks on tiiger ning annab vajadusel vaimudele ja muudele kollidele pasunasse.

Nüüd paar hommikut olen käinud restoranis abiks. Natuke lisatunde ja lisaraha. Siis algab mul tööpäev 7.30 ja lõppeb 10.30 õhtul kui oma housekeepingu töö lõpetan. Eks ta väsitav ole, aga noh eks ma siis paari järgmise hommikuga magan end jälle vormi. Nüüdseks olen juba selle ilusa loodusega nii ära harjunud, et ei põe ka kui väga palju saarel ringi rännata ei jõua. Naljakas ikka kui kiiresti inimene kõigega harjub ja kui kiiresti muutuvad imeilusad kohad täiesti tavalisteks. Harilik paradiisisaar eksole :P

Paar päeva olen enne oma tegemistega alustamist õpetanud üht uut Aasia poissi, kes hakkab töötajate tube ja manageride villasid koristama (mida ma siis alguses ka tegin). Meie bossid on selles mõttes koomikud, et nad suravad sulle ikka nii palju tegemisi kui vähegi võimalik ning samas lisavad siis mingil päeval laksust veel mingi lisatöö, millega sa veel siis lisaks hakkama pead saama. Aga kuna siiani pole keegi tööpostil olles kokku kukkunud või kõvasti protestima hakanud, siis nende jaoks asi toimib. Et siis näiteks eile kui seda uut poissi õpetasin, siis pidime 2.5 tunniga tegema ära sama koguse tööd, mis muidu ühele inimesele terveks päevaks antakse :D ja kuna selle aja jooksul ei saanud ma oma tegemistega veel alustada, siis pidin hiljem topelt tempoga ringi vurama, et ikkagi kõik tehtud saaks. Aga noh, kõik saigi tehtud, nii kokkuvõttes vsjoo parjatke.

Üldiselt siin kõik toimib. Aga noh vahel on ikka siukseid päevi ka kus lihtsalt asjad juhtuvad. Üleeile suutsin ma endale suure tööhooga mingit kemikaali silma lasta :D aga kuna ma parasjagu koristasin Jayga (see uus poiss) peabossi villat, siis polnd nagu väga aega ka arsti otsima hakata. Nii et ma siis lihtsalt loputasin silma veega ja lootsin, et ehk joppab. Joppaski. Silm oli kyll punane, valuliselt kriipiv ja paistes ning ajas vett välja, aga muidu oli tubli. See oli muidugi koom kuidas Jay igakord võpatas kui minuga rääkis ja siis yhe korra väga ettevaatlikult ytles „you know your eye red?“ jah Jay, ma märkasin jah seda :D aga saimegi oma asjadega valmis ning nii tund hiljem läksin arsti juurde, kes siis mu silma mingi vedelikuga pool tundi loputas ja lõpuks mingid tilgad andis ja reipalt ütles, et kui hommikul ärkad ja midagi ei näe, siis anna teada. Ma saan aru küll, et minu huumorisoon on kergelt twisted, aga tema nali läks minust küll kaarega mööda J Aga noh tänaseks on mul silm juba täitsa korras. Sama tööpäeva jooksul õnnestus mul veel õhtupimeduses napilt maole peale astuda ning laoruumis 10 cm prussakat taga ajada pärast seda kui ta mulle käe peale ja sealt suure paanikaga edasi joostes õlale ja edasi kõhu peale kukkus kui ma parasjagu rätikuid korda sättisin ja ta sealt rätikute vahelt välja kimas. Väga rõvedad putukad on nad. Ennast ajas muidugi hiljem naerma kui kujutasin end Silver Ükssilmana seal laoruumis ringi hüppamas ja kätega vehkimas ja prussakat taga ajamas. Inimene peab ikka oskama end lõbustada eksole. See kõik oli üleeile. Eile oli rahulik päev, ainult üks lind kakas õlale.

Mis siis veel? Eelmine nädal käisime paadiga Sunset kruiisil. Nali oli muidugi selles, et meid pandi maha ühele saarele, millel asetsev mägi varjutas päikese. Ehk siis nägime kuidas päike mäe taha kukkus :D Aussi huumor möllas jälle. aga paadisõit ise oli tore. Siis mingi õhtu mängisime jälle tennist. Pean tunnistama, et mulle hakkab see mäng aina rohkem meeldima. Ärge kellelegi öelge. ja siis vahel mängin ikka pingpongi. Ühe korra õnnestus isegi saare meistrile Benile ära teha. Kuigi ta vist laskis mul võita. Vahet pole, võit on võit.

Aga et sedasi me siin rutiinis tiksume. Jõuluteema on väga in juba, telekast muud ei tulegi kui ainult jõulureklaamid ja shopingusoovitused. Mul tuleb sellest ainult kass peale peab tunnistama. Saan aru küll, et see aasta võiksin juba suuta 38 kraadises palavuses jõulutunnet tunda, aga noh mida pole seda pole. Ja mida lähemale tulevad jõulud, seda lähemal on ka minu 25 sünna. Nagu meie üks manageridest vahel ikka ütleb, et don’t panic, don’t panic. Ja siis ise soiub omaette oh shit, oh shit :D mul umbes sama teema.

Täna toimub meil õhtul väike barbie (ausside lühend barbiquele), kus kuulutakse välja kuu töötaja ja tutvustatakse uusi töötajaid ja räägitakse niisama teemal et oleme ikka üks suur perekond ja et peame üksteist hoidma jne. Meie peaboss Hendelile meeldib väga esineda, nii et tema kõne kipub tavaliselt päris pikaks venima :P aga jah, siis pärast seda teeme ehk paar jooki ja külastame diskoteeki. Ja homme kell 6.30 jälle äratus. Kõik toimib :D

Mõnusat talveaega teile sinna kaugele maale ning varsti suhtleme jälle. Aitäh neile, kel on olnud tahtmist mulle kirjutada, uskuge mind – you’ve made my day. Olen kus ma olen ja teen mis ma teen, aga oma kallikestest tunnen ikka ja alati puudust. Olete mul südames.

Tsaupakaa!

K

PS! Kuna Eike on palju agaram kirjutaja kui mina, siis saate tahtmise korral meie tegemistest tema blogist lugeda. See on siis adrel http://eike-eluonseiklus.blogspot.com/