tereteretere Katilt

Tsauki kallikesed!

Sorrysorrysorry, et nyyd ikkagi siuke pikk paus sisse tuli kirjutamisesse. Suht tihe graafik on olnud viimasel ajal :D ja teate, siin linnas pole kahte asja – ühistransporti (jah, sõidan tööle ja koju taksoga) ning wifit. On olemas üks netikohvik ja väidetavalt on ka raamatukogus internet. Aga sinna pole ma veel jõudnud. Nii et vahel harva satun siis siia netikohvikusse. Ja nagu arvata võite, siis sõidan siia taksoga, sest vahemaad on piisavalt pikad, et mitte suuta seda 40 kraadises kuumuses jala läbida ;)

Et siis olen nyyd sellises kohas nagu Mt Isa. Tegemist on ühe megasuure kaevanduslinnaga, kaevandused on pmst kohe kesklinna kõrval. Pindalalt on linn megasuur, kuid seda enamjaolt kaevanduste arvelt. Inimesi elab siin ca 23 000, kuid kui aus olla, siis ei tunneta väga, et neid inimesi siin nii palju. Baaris käivad ikka samad näod ja linnas kohtad kogu aeg tuttavaid.

Lahkumine Lindeman Islandilt oli päris nutune. Viimane nädal möödus pidustuste tähe all, oli ju vaja Eesti gängiga võimalikult palju koos jaurata ja lobiseda, et oleks üksteisest kopp ees kui ära lähen. Koppa ette ei löönud, lahkuda oli ikkagi kahju. Viimane õhtu tegime veel suurema kambaga väikse istumise, mis venis muidugi varajaste hommikutundideni. Õnneks oli pakkimine tehtud nii et hommikuse kella seitsmese praami peale jõudmine polnud suur probleem. Ja Kelli ja Eike olid nii nummid, et olid endale päeva vabaks küsinud ning tulid koos minuga Airlie Beachile. Jõudsime sinna nii hommikul 10 ajal. Hommikusöök oli muidugi Hungry Jackis (a’la Hesburger) ning siis siiberdasime natuke poodides. Kuna olime suht kudenud, siis enamuse ajast vedelesime rannas. Kui kella kolme ajal Eike ja Kelli end minekule seadsid, olid päikseprillid väga abiks...

Buss Mt Isa poole läks mul kell 2 öösel, nii et pidin veel ligi 12 tundi ootama, enne kui Airliest minema sain. Bussireis kestis kokku törts üle 16 tunni :P aga mugav buss oli ja kuna ma olin nii pikalt yleval tiksunud, sisi polnud une leidmisega mingeid probleeme. Bussijaama tuli mulle vastu Kristi sõbranna Amy, kes oli talle Brisbanest kylla tulnud paariks päevaks. Oi ja siis ma nägingi Kristit!!!! Süda kloppis ja käed värisesid kui sinna pubisse läksin, kus Kristi töötas...taaskohtumine oli...eee..väga emotsionaalne :D kui ikka pea 10 kuud pole kallist inimest näinud, sisi sõidab katus ikka ära :D
Tänu Kristile ei pidanud ma kuskil hostelis ööbima, vaid Kristi sõbra juures, kes oli puhkuse ajaks ära sõitnud ning kelle kassi eest Kristi pidi hoolitsema. Nii et Mt Isa võttis mind väga hästi vastu.

Tööle hakkasin ma erinevas kohas kui Kristi. Tegemist samuti suure pubiga, kuid mina töötan n-ö bistroo osas. Et siis olen ettekandja. Võtan tellimusi vastu, viin toite lauda, koristan laudu, tegelen rahaga jne. Harilik ettekandjaamet :P Aga mulle meeldib. Töökaaslased on ka toredad, kaks tüüpi must mõned aastad vanemad ja paar tüüpi jällle päris noorukesed. Kusjuures üks neist noortest sai just teada, et ta saab isaks :P ta on 20 :D aga see on siin Mt Isas okei, pmst kõigil on noorelt lapsed saadud jne. See, et minuvanusel pole veel last, on juba suht imelik. Aga noh, mina olen nende arvates üldse imelik. Rändan ringi ja tassin kogu elu kotiga kaasas :P
Kogu selle koha boss Lisa on ka super. Esimese nädalaga tundsin end juba nii, nagu oleksin siin aastaid töötanud. Heas mõttes. Kohe kui mingi probleem tekib või midagi jääb segaseks, siis tean, et saan alati temalt nõu või abi küsida ja et tema toetus on mul alati olemas.

Jõulud läksid lahedalt. Töötajatele korraldati basseinipidu, kus jagati vahuveini,puuvilju, krevette, tehti grilli ja kuulati vanakooli muusikat. Ja see pole mingi erakordne jõulupidu. Siinmail ongi ju jõulud aeg, kus olla rannas või basseini ääres, teha drinke, grillida ja nautida päikest. Kogu üritus algas kell 10 hommikul muide :P

Aastavahetus oli ka tore. Olin kella 21.30ni tööl ja pärast seda hängisin pubis. Kõik keda ma tunnen, olid ju niikuinii siin. Keegi ei vaevu enda juures midagi korraldama, sest pubis on niigi tore. Ja Kristi sai õhtu vabaks nii et sai ka meie pubisse tulla. Tegime countdowni ja värki ja mängisime piljardit ja tantsisime. Ja aastavahetusel sain oma perega rääkida :D see oli nii lahe, et nemad arvestasid sellega, millal mul aastavahetus on ja värki. Kallid teile! Kuna 1 jaan oli mul vaba, sisi kestis uue aasta vastuvõtmine varajaste hommikutundideni, nii et koju jõudes oli päike juba üles ärganud.

Ja siis ja siis tuli minu sünnipäev!!! :D ütlen ausalt, et ma polnud sellest mõttest üldse vaimustunud, et ma aasta vanemaks saan. Mitte ainult aasta vanemaks vaid 25. Huh, isegi nyyd kui selle numbri kirja panen, tundub see kuidagi hirmuäratav. Hingelt olen ikka alles 19. Ja see ei muutu vist niipea. Hommikul sain kohe Kristilt sooja synnipäevakalli, nii et päev oli väga hästi alanud. Ahjaa, ja hommikuks olin saanud juba kaks synnipäevakõnet ning mitu sünnipäevasõnumit! :D siis kui mul 2 jaan algas, helistas Jaanus ja törst hiljem Tiiu :P nii nummi!!! Syda heldis jälle :P Tööle jõudes laulsid poisid mulle synnipäevalaulu, mis oli tore. Tööpäev ise oli tavaline. Aga kuna siin pubis teavad kõik kõiki, ka kliendid, siis sain sünnipäevaõnnitlusi igast kundedelt, kelle nimedest pole mul aimugi ja kes kindlasti ei peaks teadma, millal on minu sünnipäev :D aga naljakas oli. Töötajad kinkisid mulle omalt poolt pudeli kangemat ning andsid mulle suure synnakaardi kõigi õnnitlustega. Õhtul sain veel kõne oma vanematelt, kes sumpasid just lumes kui mina väljast kuuma käest tuppa õhukonditsioneeriga tuppa ronisin :P Synnat tähistasin kohalikus (ainsas) ööklubis. Kusjuures see andis täitsa klubi mõõdu välja. Kokkuvõttes jäin päevaga vägaväga rahule. Polegi nii hull 25 olla... :P

Nüüd eile vahetasime jälle elukohta. Elame nüüdsest ühe meie pubi pysikunde majas, kellel on hunnik kasutamata tube, piljardiruum, bassein ja väike kergelt ületoidetud kutsu. Tundub, et talle vist suht meeldis see mõte, et keegi veel seal majas elas, sest hakkas kohe isatsema ja uuris, et mida poest vaja tuua ja mida me sööme ja tegi meile õhtusöögi ja oli seni üleval kuni me kinost koju tulime :D naljakas. Nii et nüüd meil siis Kristiga kohalik isa kah.

Väike uudis kah – ostsin Uus-Meremaa piletid ära :P nii et 16 veebr kuni 7 märts saan kääbikutemaal veeta. Oi ma otsin kõik need kääbikud, mäekollid, draakonid, haldjad, päkapikud ja võlurid üles ja annan neile käppa. Andke teada, kui tahate kellelelegi midagi edasi öelda. Neiud, kas keegi tahab Legolase telefoninumbrit? ;) Aragorn on juba võetud, Arwen jõudis ette.
Aga et siis sedasi see eluke siin mul veereb. Väga mõnus on. Elu on lill. Nüüd enne kui ma ära sõidan proovime veel Kristiga väikse roadtripi ka teha, arvatavasati Townsville’i, millest Kristi on ka varem rääkinud, et on super linnake. Mina olin seal ainult pool tundi kui buss seal peatus. Aga need olid toredad pool tundi.

Soovin teile mõnusat talve jätku ja loodetavasti on uus aasta igati toredalt alanud. Olge ikka positiivsed ja võtke vabalt eks. No worries. Elu on ilus.

Musid ja kallid teile!

K

PS see aadress, mille enne andsin, kehtib ikka veel. Kui midagi sinna laekub, siis saan selle igal juhul kätte ;)