heips.

tervitus.

vaatasin et eesti blogijatel on meiega voistlus. kull meie teadmata, aga midagi te moodate seal. kellel rohkem jutukesi jah. no davai, voistleme siis!

pole ammu kirjutanud vist. voi noh, suht kindlasti. palju on juhtunud kull igasugust kama, aga ei ole nagu jutusoonele sattunud. ma siis nuud viin teid natuke kurssi, mis siinpool maailma toimub.

majandus vaga ei suru veel, nii et sellega pole nagu hullu. palka ikka meile makstakse ja rahvas tarbib olut kahesuu poolega. hea olu ka meil, miks nad ei peaks. meil margusega vaike ariplaan ka, et hakkame tulevikus seda little creature olut eesti trasportima. taanis vist pidi seda muudama ja kuskil veel, aga mu malu veab mind tihtipeale alt, nii et ei hakka suvalisi riiginimesid siin ules lugema.

aga meie tulevikuplaanid siis. ostsime margusega (tema ostis tglt, nuud maksan volga elu lopuni tagasi) lennukipiletid sydnesse kuupaevaga 5 marts. ehk siis suht varsti juba. kell kuus hommikul laheb lennuk muide. ma ei kujuta ette, kes mind siia aratama peab tulema, et ma oigel ajal ules saaks. ja keegi meid lennuki peale tahab ara visata? see on luhike soit. tglt on meil need piletid paar nadalt juba olemas. kuupaeva valisime selle jargi, et sydneys toimub sel ajal paraad nimetusega mardi gras. seal me siis plaksutame ja elame kaasa geidele ja lesbidele ja inimestele, kes tahaks olla naised, aga on mehed ja vastupidi. no saate pihta kull eks. see paraad, mis meil toimub sauna tanaval kord aastas ja siis kiilakad mehed seisavad kurja naoga ja on kurjad. sydnes see eest ei ole keegi kuri, vaid inimesi tuleb kokku sadades tuhandetes ja paraad ise kestab mitu nadalat. see paraad on isegi uks olulisemaid vaatamisvaarsusi austraalias muideks. uhes raamatus on list 41st asjast, mida peab siin ara nagema ja see on uks neist. anksa. uhesonaga, me siis kolime teisele kaldale. mis me peale paraadi pidustusi ette votame, on hetkel veel teadmata. eks siis koha peal selgub ma pakun.

tooandijale pole veel oelnud. ma pole nuud nadal aega tool kainud, kuna vanematega trippisime ringi, aga tana siis on see hetk, mil margusega votame kaest kinni (no tglt vaevalt et votame) ja lahme meie bossi juurde ja teatame, et lahme ara. olen aus, mina kardan. kardan. nad ei ole lahkujate vastu eriti lahked, nii et oigusega kardan. vaevalt et ta meid klaasidega loopima hakkab, aga vbl utleb, et arge siis need ulejaanud nadala ka toole tulge. see oleks kehva, sest raha on vaja. no eks siis pasitab. annan teada, kui sealt eluga paasen.

oma voimsast penthousi korterist kolisin eelmine nadal valja. just enne vanematega tulekut vedasin omad asjad marguse juurde. teadsin, et me vanematega palju linnas niikuinii ei oobi ja ei tahnud seda uhte nadalat maksta, kuna nagu eelmises peatuki selgus, siis raha on meil vaja. et kuni meie sydney soiduni olen marguse juures. siin on tore kull. internet ja puha on kaeulatuses :) nuud vbl suhtlen isegi msnis ka :) kui keegi mulle siiamaani on msnis tere oeldnud ja ma ei vasta, siis arge olge pahased. asjalugu on tavaliselt see, et mul on voimalik netis olla 10 minutit ja selle ajaga ei joua palju. eriti siin austraalias, kus 10 minutit tahendab tgtl seda, et jouan hotmaili lehe lahti teha ja siis on aeg juba labi.

nii, vanematega reis siis. jube age oli. ikka reisida on tore. laenutasime uhe ageda bussi ja paps pani gaasi pohja ja soitsime pikalt ja kuumalt paris mitu paeva. pilte voite ka vaadata - picasaweb.google.com/gillitgang. buss oli age. pepud olid peale joonistatud ja puha. koigepealt soitsime siis pohja kuni monkey miani valja. see on kurikuulus turistikoht,kuna iga hommik tulevad delfiini sinna hommikust sooma ja turistitele naeratama. no ikka jube toredad loomakesed/kalakesed on nad. nagu paris. noh, kaisime neid vaatamas ja igasugu ilusaid kohti veel. pohjas oli jube palav ka. seal puha korb. paeval ikka oli 44 kraadi vilus. ja karbseid on seal palju. sellised kes tahavad naha mis su ninaaugus, kurgukoopas ja silmamuna taga on. ehk siis nad on ulbed ja ronivad sulle igasse voimalikku auku. ja korraga tahab uhte auku umbes 77 karbest ronida. ok, mitte sellest ei tahtnud ma tana raakida. oobisime caravan parkides, mina ja margus olime telgis (uks oo ka tahistaeva all, kuna paris soojad ood on) ja vanemad pikutasid bussis. ohtuti tinistasime veini ja tegime nalja. nalja sai palju. aga teades et austraalia on suur suur maa, siis vahemaad soites on siin ka ikka pikad. vahepeal pidi paps umbes 500 kilomeetrit lihtsalt otse soitma. ja soitis ka. ei virisenud ega vingunud kordagi. tublid olid nad mul uldse. vahvad reisukaaslased, teinekordki rebiks nad kaasa. mis me siis veel nagime seal pohjas... kanguruusid mitu tukki, emusid, kes jalutasid linna peal ringi jube tahtsa naoga. pelikane.. delfiine.. voimsaid kanjone.. ilusaid randu... suuri suuri veoautosid ja no igast pahna veel.

ajaaa. lisalugu. uhel hommikul laksime ookeni aarde hommikust suplust tegema eksju. mina kalpsasin kohe suure hurraga vette ja olin jube onnelik.. nii paar sekundit, kui avastasin, et minuga koos ujub uks uuratult suur stingray. no ikka suur oli teine. ma pidin sealsamas otsad andma. ausalt, surmahirm tuli peale. juba nagin, kuidas ta oma teravat saba vodistab ja tahab selle mullle kuhugi torgata. ja siis tormasin sellise vudina ja erinevate haalistsustega sealt veest valja. pole elu sees nii suure jooksuga randale kihutanud. parast uks tadi kull tules, et need pole ohtlikud, aga kuramuse kuri nagi ta valja ikkagi.

uhesonaga. laupaeva ohtul joudsime tagasi perthi, oobisime marguse juures, saatsime marguse omale reisule ja jatkasime teed kolmekesi. seekord soitsime lounapoole. sinna, kus kord olime juba katsi ja margusega kainud. nagime jallegi ilusaid kohti. kaisime erinevates winerytes veine proovimas. emaga olime kell 12 juba monuga vindised ja kui kaineks saime avastasime, et kokku olime ostnud uheksa pudelit veini. hea diil. ok, tglt ei olnud keegi purjus, aga veini ikka joime paris hoolega. kui tasuta antakse, siis ikka ara ei utle ju.

katte joudis esmaspaev. hea monus paev oli. ja siis laks buss katki. soitsime, kais kolin ja siis isa utles vaga rahulikult ja selget, et nuud on vist buss kull katki ja edasi me kull ei soida. no hea kull. ma oleks pidanud kohe teadma, et buss katki laheb. eelmisel roadtripi laks ka auto katki ju. et kui keegi tahab kunagi raodtripi teha, siis ma saan aru, kui mind kaasa ei taheta. halb onn on mul sellega tuleb valja. aga mis siis ikka. sain teada, et kui tagasild on katki, siis on autoga ikka kehvasti. auto oleks ravitud saanud alles reedeks, aga vanemate lennuk pidi tagasi soitma kolmapaeval. nii et jama lugu kull. onneks tuli valja et lahimast linnast laheb buss jargmisel hommikul ja sellega saab pethi. mis siis ikka. oobsime kohas nimega walpole ja soitsime jargmisel hommikul uhistranspordiga koju. ei, koik oli age iseenesest. mul oli ainult kahju, et paar voimsalt ilusat kohta jai nagemata ja et jarjekordselt laks meie soiduriist katki. aga loodetavasti saame raha tagasi selllelt firmalt erinevate asjade eest ja voib oelda, et jaame vbl isegi plussi omadega. hasti.

kokkuvottes utlen et oli vaga monus reis ja mul on uber hea meel, et mu vanemad otsustasid selle reisi ette votta. mycket bro.!

nadal mis meid ees ootab, tuleb kindlasti vaga emotsionaalne. koik juba hakkas eilsest, kui vanemad ara laksid. noh veidi oli kurb ka ikka. ja nendega seoses tulid meelde ka koik teised eestimaalased, kes on sudamelahedased ja armsad. lisaks peame oma hea tookohaga huvasti jatma ja paljude toredate inimestega, kes on siin sopradeks saanud.
aga ees on sydney ja geiparaad! :) nii et asjad saavad ainult paremaks minna :)

selge pilt, koige olulisemad asjad on ara raagitud.

suur aitah saskiale ja estrile ka minu poolt! viin ja cosmo on hea kink ja kirju teie elust on alati hea lugeda!

kui mind tool ketti ei oanda ja keldrisse ei visata, siis kirjutan varsti jalle!

alati teie,

kristi heinla