Ola, kirjutaja kristi.

Tere,

meil siin on hirmus palav. onneks on see meist kaugemal, minust ja margusest siis.
kats ja jaanus peaks suht kuumalainete piirkonnas olema, ei teagi kuidas neil seal laheb.
melbournis koik poleb ja 76 inimest suri ara selle palavuse tottu.
eile oli seal 46 kraadi sooja. temperatuuri uldjuhul oeldakse selle jargi, mis vilus on eksju. et kui vilus on 46 , siis ma ei taha teada, mis paikse kaes on... ja melbournis on tavaliselt suht jahe ilm,
et praegu on koik vaga ullatunud. raudteeroopad sulavad ules jne. meie kandis on harjutud kuumalainetega ja roopad on selle jaoks spets ehitatud, aga igakaldal ei juhtu sellist asja vaga.
et ootame kati ja jaanuse postitust, nemad oskavad seda kuumust paremini kirjeldata vast.

ega siin ka muidugi jahe ei ole. kui me esimesed kuud olime vaprad eurooplased ja igal voimalusel istusime paikse kaes, siis nuud naljalt ikka ei roni vabatahtlikult paikese katte peesitama. lahed istud varju parema meelega. rannas on muidugi vinge, aga paiksekreemi on soovitatav ikka kasutada. siin sureb rohkem inimese nahavahi katte, kui liiklusonnetuses. et paike on tugev ja vaga lahedal ja vaga kurjade kavatsustega. osoonikiht pidi kah ohuke olema. voib tuleneda nendest uberilutulestikkudest... (kersti raakis, et need tekitavad halbu auke).

tuletan veel kogile meelde, et mu vanemad tulevad nadala parast (17 veebruar). koik kes meid vaga armastavad ja igatsevad, siis nuud on voimalus seda valja naidata :)

ahjaa, eile (puhapaeval) oli meil margusega vaga vahva paev. viimane vaba puhapaev oli meil vist eestis. too paev enne arasoitu:) aga jah, votsime selle toolt vabaks spets, kuna perthis kais ain lutsepp ja roman baskin etendusega SODUR. ehk siis kaisime teatris, mis oli eesti keeles! super ju. mul on jube teatri ja kultuuri igatsus, kuna eestis sai teatud sidemete tottu iga nadal ikka ennast harimas kaidud, kas siis teatris, kontserdil voi monel reivipeol (need olid ka harivad:) etendusekorraldajad ootasid umbes 20 inimest, kes enamikust on ule 80 aastased, aga kokku tuli hoopis 80 inimest! vaga ponev oli. seltskond oli kirju. pooled olidki ule 80 aastased, ja ulejaanud olid siis alla 30 aastased backpackerid. peale etendust laksime koik eesti konsuli anu juurde aftekale, kus siis pakuti punast veini, oltsi ja sai raakida igast ponevate inimestega. me margusega otsisime rohkem kontakti vanema generatsiooni inimestega. vaga vahvad vanad inimesed olid koik. aktsenti ei olnud, aga jutu sisse utlesid ingliskeelseid sonu ja huvitav oli kuulata nende elu lugu ja mis pidi nad austraaliasse joudsid. kas teatsite et 20ndatel valiti valja 853 eestlast nende valimuse ja toutunnuste jargi (jah) ning nemad saadeti ozi. mina ei teadnud. kuna austraalia on ikka valgete inimeste riik, siis musti ei tahetud ja sooviti siniste silmade ja blondidejuustega inimesi. seda raakis meile ain lutsepp. ain ja roman olid vaga vahvad. romaniga oli meil jututeemaks mu omaenda emps ja margusel oli ainiga tema kunagine loputoo, kus ain naitles ja lisaks ka jim ashilevi, keda molemad teadsid ja tundisd. jim! tervitus sulle. meil jai ju see L Wordi projekt pooleli...

toost veel ka miskit... vaga vahva on. oleme ettekandjad ja teame taiega, mis tegema peab. profid oleme :) lahed toole, paned polle ette ja tapselt tead, mis edasi teed. voib lausa oelda, et oleme harjunud selle tooga, mis iseenesest on kehva. see tahendab, et on aeg edasi liikuda. mida me ka teeme peale mu kallite vanemate kulaskaiku. ei raagi, veel mida tapselt teeme, sest me margusega oleme kehvad planeerijad ja plaanid muutuvad iga paev.

eile soitsin rongiga ja nagin delfiine. huppas paar tukki seal ookeanis. vups ja vups.

epp! aitah kirja eest! :) vaga hea ullatus oli. toesti. kati rebis ajakirja kaasa, et ma uldse ei nainudki seda, aga kirja jattis lahkelt meile lugeda ikka. tore oli.

selge pilt , olge monusad ja suhtleme varsti jalle!

tsauks!