Heihopsti!
Täna hommikul tahtsin minna pikemale kiirkõnnikäigule ning haar
asin kapist selle jaoks seljakoti. Seljakott hallitas! :D täiesti ulme! Hakkasin siis ettevaatlikult kapist veel asju välja võtma ning avastasin, et kaks kleiti hallitavad, mu spordipyxid hallitavad ning meie suured seljakotid ka kergelt hallitavad. Õnneks saime paar päeva tagasi Riinalt (Riina Valgmaa, endine klassiõde GAGis) soojapuhurit laenata. Nii et nyyd ma siis soojustan/kuivatan/elimineerin hallitust. Isegi mu kõrvaklapid hallitasid muidu, aga kuna nad olid niikuinii suht katkised ja läbi omadega, siis saatsin nad manalateele. Teistest värgendustest loodan veel ikka asja saada. Ega hallitus ju meie matkavarustust murra :P Aga kiirkõnnile ikkagi ei läinud, lähen pärast meie jõusaali hoopis. See siuke väike a tore kohake. Kas muidu keegi on selle suure kummipalliga suutnud trenni teha? Mina yritasin teha kõhulihaseid, aga selle asemel tegin pooltagurpidiuperpidi salto hoopis. Mõtlesin, et okei, teeme siis kätekõverdusi...ning olin hetk hiljem näoli maas. Siis põrgatasin seda palli natuke aega targa näoga lihtsalt vastu seina ning seejärel astusin tast mitu sammu eemale, enne kui end kuidagi vigastan. Aga tore pall oli muidu - punane.
Kuna seal väga palju masinaid pakkumisel pole, siis olen yldiselt kõige suuremat sõprust teinud jooksulindiga – minu puhul käimislindiga (mul ju tosse pole, nii et retsin hoopis oma Ecco sandaale, siiani peavad igatahes hästi vastu). Igavust peletab suur TV, mis seinal ilutseb, nii et hullult nyri seal lindi peal vantsida polegi. Telekaga on muidugi see lugu, et kui mingi hullult põnev saade on, sisi ma unustan lindi ära, üxpäev oli mingi seriaal, kus yx tyyp päästis köiega kaht oma viga saanud sõpra kuskilt kividevahelt orust. No nii põnev oli, et järgmine hetk olin mina igatahes omadega juba lindilt maas nätaki vastu seina. Et siis edaspidi yritan telekavaatamisse mitte niiväga süüvida...
Aga et siis Brisbanest tahtsin rääkida. Oleme siin nyyd siis mingi pea kuu juba elanud, enamuse ajast olen mina lihtsalt mööda linna tuianud, muuseume külastanud, jõe ääres jalutanud ning Riina juures Türgi restoranis kohvi joomas käinud. Riina töötab nimelt täpselt jõe ääres ühes toredas hubases restos, kuhu väga palju rahvast tavaliselt päeva ajal ei satu nii et siis me pläkutame ja joome kohvi ja heietame niisama. Briss on ilus, keset linna jookseb suur lai jõgi, mille äärde on tehtud igast rattasõidu- ja käimisradasid. Ning paljupalju parke on siin, ahjaa, isegi kunstlik rannalaguun on jõe äärde tehtud. Et siis niisama töllerdada on siin tore. Mingi nv oli Riina sünna tähistamine, siis sai ka klubimaastikuga tutvust tehtud ning eelmine nv tegime Madise ja Mirjamiga nalja ja napsu ning käisime Brissi suure vaaterattaga sõitmas. Ei jäänud nii eredat mälestust kui lõbustuspargist :D
Jaanus on meist kahest see asjalik – käib haljastamistöid tegemas. Hommikuti ärkab hirmvara üles ning õhtuti vajub juba suht varakult jällegi ära. Mina olen korralik koduperenaine, käin poes, teen syya, koristan ning surfan netis. Kõik on rahul :D
Elupaik on meil täpselt kesklinnas jõe ääres. Elukaaslasteks neli Aasia päritolu noort. Kui ma aus olen, siis ma pole täpselt siiani aru saanud, et kes kuskohast pärit on. Igatahes praeguse seisuga pakun, et 3 on Hiinast ja 1 on Taiwaanist. Mingi hetk tundus aga et kaks neist on tegelikult hoopis Koreast. Aga noh kuna Taiwaan on ikkagi pmst mingit moodi Hiina all ja Korea on Aasias, siis olen tohlakas ja panen nad kõik ühte patta. Hullult sõbralikud on nad kõik, on meile oma toite proovida andnud ning üritavad ikka meiega juttu puhuda, isegi kui neil meile tegelikult midagi väga öelda pole. Ja kui juba toidust rääkida, sisi peab mainima, et neil on kogu aeg mingid hullult gurmee toidud ja esimene asi kui neist kedagi näen, sisi tuleb kysimus, et kas sa juba hommikust/lõunat/õhtust sõid? Ning kui mina midagi kokku mökerdan, sisi nad tulevad uudishimulikult ja pärivad, et oi mis siin on, et kas see on Eesti traditsiooniline toit (seda kysisid nad siis kui ma tegin pastat erinevate juurviljadega) ning kui ma ühepajatoitu tegin, siis peaaegu juba tunnistasin neile et jah vot selline ongi traditsiooniline Eesti toit, aga maitsta anda ikka ei julgenud, äkki teen veel Eesti toidule häbi. Nii et nyyd tegelen põhiliselt juurviljade wokkimisega ning nuudude ja riisi tegemisega, siis nad enam üldjuhul ei arva, et tegu Eesti rahvustoiduga.
Muidu kui nüüd ühest teemast teise hüpata, siis olen avastanud Brissis neli pahatujulist kurjamit. Kaks neist on bussijuhid ja kaks on meie maja managerid. Ühe bussijuhiga oli nii, et pidime Riinale külla sõitma ning ma tahtsin uurida, et kas see buss ikka viib Newmarketisse ja et mille järgi ma selle keskuse peatuse võiksin ära tunda (Newmarket nagu meie mõistes Mustamäe või Lasnamäe). Bussijuht käratas mulle, et ta ei tea, mis Newmarketist ma räägin, et ta ei saa must aru ning tal pole aega minuga lobiseda. Kuna Riina oli meile aga selle bussinumri ütelnud, sisi jäime ikkagi bussi peale ning sõitsime reipalt muidugi Newmarketist mööda. Õnneks polnud me väga kaugele veel jõudnud kui üks onu meile sõbralikult teatas, et jah te olete nyyd õigest kohast möödas. Aga mingi 30 min jalgsimatka ning olimegi õiges kohas ja kohekohe ka Riinal külas.
Teine bussijuht polnud küll minu peale kuri, aga ühe tüdruku peale, kes polnud piletit kassast ostnud vaid ostis selle bussijuhi käest. Kuna tegu oli õhtuse tipptunniga, siis bussijuht oli päris kuri, et tüdruk viidab ta aega ning tüdruk ütles vähemalt 5 korda sorry, enne kui talle lõpuks pilet müüdi.
Nii aga nüüd siis meie maja managerid. Need siis sellised loomad, kes iga päev mingi 3 tundi meil maja n-ö receptionis töötavad, üürilistega arveldavad ning muid igapäevaseid küsimusi lahendavad. Meil oli võtmete vahetus ning mu korterikaaslane Judith, kes seda korterit üürib, tuli ja teatas mulle, et pean minema ise oma võtmeid vahetama. Et nad tahavad selle eest raha ja allkirja saada. Okei, kuna Judith lubas võtmete raha hiljem meile tagasi anda, siis läksin manageride juurde. Mida ma ei saanud, oli uus võti. Mul nimelt polnud mingit tõestusmaterjali, et elan ikkagi siin. Olin koos Jeffiga (mu korterikaaslane teisest toast), kellel polnud samuti mingit sellelaadset dokumenti olemas. Ja seejuures ei saanud näiteks Judith, kes on siia korterisse sisse kirjutatud ning liisib seda korterit manageridelt, ka tõestada, et jah meie elame tema korteris ja maksame talle üüri. Lahe.
Olin küll hirmsasti kuri (okei kuri on liialdus, olin õnnetu ja solvunud), et minuga nii käitutakse, sest natuke naljakas nagu oma võtmete eest võidelda kui siin korteris üüri maksan ja elan, aga keegi seda nagu ei tunnista. Sain sellest kõigest üle, eriti kui Judith mulle oma boyfriendi võtmed andis. Mõtlesin, et no vaevalt neil manageridel midagi isiklikult minu vastu on.
Järgmine päev ehk siis eile hakkasin hommikul jõusaali minema, kuid ei saanud jõusaali ust lahti. Mõtlesin, et küsin, et kas uus võti ei keeragi jõusaali lahti või pole lihtsalt lukk veel vahetatud. Managerid teatasid, et jah meil pole lukku veel vahetatud. Ja siis üks neist küsis, et kas tahad, ma teen sulle jõuka ukse lahti. Ma muidugi yess pliiis. Ja siis jääb ta mind 5ks sekiks passima ja kysib kahtlase hauataguse häälega, et oot kas sa oled see tydruk sealt 3G-st väää? Ja siinkohal tegin ma saatusliku vea, ytlesin et jah. Issand jumal, nad vaatasid mind nii nagu ma oleks mingi pidalitõbine lapsepilastajast enesepaljastaja, kes üritab parasjagu nende kontorit aatompommiga õhata! :D Naiska sisistas mulle, et kuule tydruk kus sa need võtmed said? Mees myristas mulle, et need pole ju sinu võtmed! Sul pole õigus neid kasutada! Ja sul pole mitte mingit õigust jõusaali sisse saada! :D:D:D Mina vanaheatuntud sõnameister oskasin selle peale ainult möhh ja mähh ja ahhhh öelda ning lpx piiksusin, et are you kidding me? Aga nende nägudest oli näha, et nad ei teinud nalja. Seega panin sealt padavai tulema, hoidsin veel võtmeid kahe käega kinni, et nad neid mult ära ei võtaks ja ei peatunud enne kui oma tuppa jõudsin ja ukse lukku panin. Eee noh iga 24 aastane käituks ju samamoodi onju :P Tagantjärgi on mul vähemalt 10 eri varianti välja mõeldud, et kuidas ma oleksin võinud neile vastata ja kuidas ma oleksin võinud kasvõi nutma hakata ja soiguda, et palun laske mind jõukasse, mul on vaja oma venna pulmadeks 20 kg alla võtta :P Aga noh tagantjärgi olen ma alati kõva mees hüppama olnud. Nüüd tänaseks on mul igatahes hästi kaval plaan olemas, ootan kuni managerid ära lähevad ja sisi hiilin jõuka juurde ja proovin, et kas nad on luku ära vahetanud ja et kas ma saan sisse või mitte :P Aitäh, ma tean, et see on väga täiskasvanulik käitumine :D Lähengi nyyd vaatama, et kas mul joppab või mitte! :)
Tsaupakaa ja toredat jaanipäevast kosumist teile!
Täna hommikul tahtsin minna pikemale kiirkõnnikäigule ning haar
asin kapist selle jaoks seljakoti. Seljakott hallitas! :D täiesti ulme! Hakkasin siis ettevaatlikult kapist veel asju välja võtma ning avastasin, et kaks kleiti hallitavad, mu spordipyxid hallitavad ning meie suured seljakotid ka kergelt hallitavad. Õnneks saime paar päeva tagasi Riinalt (Riina Valgmaa, endine klassiõde GAGis) soojapuhurit laenata. Nii et nyyd ma siis soojustan/kuivatan/elimineerin hallitust. Isegi mu kõrvaklapid hallitasid muidu, aga kuna nad olid niikuinii suht katkised ja läbi omadega, siis saatsin nad manalateele. Teistest värgendustest loodan veel ikka asja saada. Ega hallitus ju meie matkavarustust murra :P Aga kiirkõnnile ikkagi ei läinud, lähen pärast meie jõusaali hoopis. See siuke väike a tore kohake. Kas muidu keegi on selle suure kummipalliga suutnud trenni teha? Mina yritasin teha kõhulihaseid, aga selle asemel tegin pooltagurpidiuperpidi salto hoopis. Mõtlesin, et okei, teeme siis kätekõverdusi...ning olin hetk hiljem näoli maas. Siis põrgatasin seda palli natuke aega targa näoga lihtsalt vastu seina ning seejärel astusin tast mitu sammu eemale, enne kui end kuidagi vigastan. Aga tore pall oli muidu - punane.Kuna seal väga palju masinaid pakkumisel pole, siis olen yldiselt kõige suuremat sõprust teinud jooksulindiga – minu puhul käimislindiga (mul ju tosse pole, nii et retsin hoopis oma Ecco sandaale, siiani peavad igatahes hästi vastu). Igavust peletab suur TV, mis seinal ilutseb, nii et hullult nyri seal lindi peal vantsida polegi. Telekaga on muidugi see lugu, et kui mingi hullult põnev saade on, sisi ma unustan lindi ära, üxpäev oli mingi seriaal, kus yx tyyp päästis köiega kaht oma viga saanud sõpra kuskilt kividevahelt orust. No nii põnev oli, et järgmine hetk olin mina igatahes omadega juba lindilt maas nätaki vastu seina. Et siis edaspidi yritan telekavaatamisse mitte niiväga süüvida...
Aga et siis Brisbanest tahtsin rääkida. Oleme siin nyyd siis mingi pea kuu juba elanud, enamuse ajast olen mina lihtsalt mööda linna tuianud, muuseume külastanud, jõe ääres jalutanud ning Riina juures Türgi restoranis kohvi joomas käinud. Riina töötab nimelt täpselt jõe ääres ühes toredas hubases restos, kuhu väga palju rahvast tavaliselt päeva ajal ei satu nii et siis me pläkutame ja joome kohvi ja heietame niisama. Briss on ilus, keset linna jookseb suur lai jõgi, mille äärde on tehtud igast rattasõidu- ja käimisradasid. Ning paljupalju parke on siin, ahjaa, isegi kunstlik rannalaguun on jõe äärde tehtud. Et siis niisama töllerdada on siin tore. Mingi nv oli Riina sünna tähistamine, siis sai ka klubimaastikuga tutvust tehtud ning eelmine nv tegime Madise ja Mirjamiga nalja ja napsu ning käisime Brissi suure vaaterattaga sõitmas. Ei jäänud nii eredat mälestust kui lõbustuspargist :D
Jaanus on meist kahest see asjalik – käib haljastamistöid tegemas. Hommikuti ärkab hirmvara üles ning õhtuti vajub juba suht varakult jällegi ära. Mina olen korralik koduperenaine, käin poes, teen syya, koristan ning surfan netis. Kõik on rahul :D
Elupaik on meil täpselt kesklinnas jõe ääres. Elukaaslasteks neli Aasia päritolu noort. Kui ma aus olen, siis ma pole täpselt siiani aru saanud, et kes kuskohast pärit on. Igatahes praeguse seisuga pakun, et 3 on Hiinast ja 1 on Taiwaanist. Mingi hetk tundus aga et kaks neist on tegelikult hoopis Koreast. Aga noh kuna Taiwaan on ikkagi pmst mingit moodi Hiina all ja Korea on Aasias, siis olen tohlakas ja panen nad kõik ühte patta. Hullult sõbralikud on nad kõik, on meile oma toite proovida andnud ning üritavad ikka meiega juttu puhuda, isegi kui neil meile tegelikult midagi väga öelda pole. Ja kui juba toidust rääkida, sisi peab mainima, et neil on kogu aeg mingid hullult gurmee toidud ja esimene asi kui neist kedagi näen, sisi tuleb kysimus, et kas sa juba hommikust/lõunat/õhtust sõid? Ning kui mina midagi kokku mökerdan, sisi nad tulevad uudishimulikult ja pärivad, et oi mis siin on, et kas see on Eesti traditsiooniline toit (seda kysisid nad siis kui ma tegin pastat erinevate juurviljadega) ning kui ma ühepajatoitu tegin, siis peaaegu juba tunnistasin neile et jah vot selline ongi traditsiooniline Eesti toit, aga maitsta anda ikka ei julgenud, äkki teen veel Eesti toidule häbi. Nii et nyyd tegelen põhiliselt juurviljade wokkimisega ning nuudude ja riisi tegemisega, siis nad enam üldjuhul ei arva, et tegu Eesti rahvustoiduga.
Muidu kui nüüd ühest teemast teise hüpata, siis olen avastanud Brissis neli pahatujulist kurjamit. Kaks neist on bussijuhid ja kaks on meie maja managerid. Ühe bussijuhiga oli nii, et pidime Riinale külla sõitma ning ma tahtsin uurida, et kas see buss ikka viib Newmarketisse ja et mille järgi ma selle keskuse peatuse võiksin ära tunda (Newmarket nagu meie mõistes Mustamäe või Lasnamäe). Bussijuht käratas mulle, et ta ei tea, mis Newmarketist ma räägin, et ta ei saa must aru ning tal pole aega minuga lobiseda. Kuna Riina oli meile aga selle bussinumri ütelnud, sisi jäime ikkagi bussi peale ning sõitsime reipalt muidugi Newmarketist mööda. Õnneks polnud me väga kaugele veel jõudnud kui üks onu meile sõbralikult teatas, et jah te olete nyyd õigest kohast möödas. Aga mingi 30 min jalgsimatka ning olimegi õiges kohas ja kohekohe ka Riinal külas.
Teine bussijuht polnud küll minu peale kuri, aga ühe tüdruku peale, kes polnud piletit kassast ostnud vaid ostis selle bussijuhi käest. Kuna tegu oli õhtuse tipptunniga, siis bussijuht oli päris kuri, et tüdruk viidab ta aega ning tüdruk ütles vähemalt 5 korda sorry, enne kui talle lõpuks pilet müüdi.
Nii aga nüüd siis meie maja managerid. Need siis sellised loomad, kes iga päev mingi 3 tundi meil maja n-ö receptionis töötavad, üürilistega arveldavad ning muid igapäevaseid küsimusi lahendavad. Meil oli võtmete vahetus ning mu korterikaaslane Judith, kes seda korterit üürib, tuli ja teatas mulle, et pean minema ise oma võtmeid vahetama. Et nad tahavad selle eest raha ja allkirja saada. Okei, kuna Judith lubas võtmete raha hiljem meile tagasi anda, siis läksin manageride juurde. Mida ma ei saanud, oli uus võti. Mul nimelt polnud mingit tõestusmaterjali, et elan ikkagi siin. Olin koos Jeffiga (mu korterikaaslane teisest toast), kellel polnud samuti mingit sellelaadset dokumenti olemas. Ja seejuures ei saanud näiteks Judith, kes on siia korterisse sisse kirjutatud ning liisib seda korterit manageridelt, ka tõestada, et jah meie elame tema korteris ja maksame talle üüri. Lahe.
Olin küll hirmsasti kuri (okei kuri on liialdus, olin õnnetu ja solvunud), et minuga nii käitutakse, sest natuke naljakas nagu oma võtmete eest võidelda kui siin korteris üüri maksan ja elan, aga keegi seda nagu ei tunnista. Sain sellest kõigest üle, eriti kui Judith mulle oma boyfriendi võtmed andis. Mõtlesin, et no vaevalt neil manageridel midagi isiklikult minu vastu on.
Järgmine päev ehk siis eile hakkasin hommikul jõusaali minema, kuid ei saanud jõusaali ust lahti. Mõtlesin, et küsin, et kas uus võti ei keeragi jõusaali lahti või pole lihtsalt lukk veel vahetatud. Managerid teatasid, et jah meil pole lukku veel vahetatud. Ja siis üks neist küsis, et kas tahad, ma teen sulle jõuka ukse lahti. Ma muidugi yess pliiis. Ja siis jääb ta mind 5ks sekiks passima ja kysib kahtlase hauataguse häälega, et oot kas sa oled see tydruk sealt 3G-st väää? Ja siinkohal tegin ma saatusliku vea, ytlesin et jah. Issand jumal, nad vaatasid mind nii nagu ma oleks mingi pidalitõbine lapsepilastajast enesepaljastaja, kes üritab parasjagu nende kontorit aatompommiga õhata! :D Naiska sisistas mulle, et kuule tydruk kus sa need võtmed said? Mees myristas mulle, et need pole ju sinu võtmed! Sul pole õigus neid kasutada! Ja sul pole mitte mingit õigust jõusaali sisse saada! :D:D:D Mina vanaheatuntud sõnameister oskasin selle peale ainult möhh ja mähh ja ahhhh öelda ning lpx piiksusin, et are you kidding me? Aga nende nägudest oli näha, et nad ei teinud nalja. Seega panin sealt padavai tulema, hoidsin veel võtmeid kahe käega kinni, et nad neid mult ära ei võtaks ja ei peatunud enne kui oma tuppa jõudsin ja ukse lukku panin. Eee noh iga 24 aastane käituks ju samamoodi onju :P Tagantjärgi on mul vähemalt 10 eri varianti välja mõeldud, et kuidas ma oleksin võinud neile vastata ja kuidas ma oleksin võinud kasvõi nutma hakata ja soiguda, et palun laske mind jõukasse, mul on vaja oma venna pulmadeks 20 kg alla võtta :P Aga noh tagantjärgi olen ma alati kõva mees hüppama olnud. Nüüd tänaseks on mul igatahes hästi kaval plaan olemas, ootan kuni managerid ära lähevad ja sisi hiilin jõuka juurde ja proovin, et kas nad on luku ära vahetanud ja et kas ma saan sisse või mitte :P Aitäh, ma tean, et see on väga täiskasvanulik käitumine :D Lähengi nyyd vaatama, et kas mul joppab või mitte! :)
Tsaupakaa ja toredat jaanipäevast kosumist teile!
Katz
PS Siuke tore uudis, et mul on mõlema suure varba küüned tagasi kasvanud :D nad nimelt lahkusid minust kui Little Creatures tööle hakkasin, aga ennenäe imet - pool aastat ootamist ja ongi uued küüned asemele kasvanud :P Selline oluline info siis... :)
3 comments:
Vaatan, et Austraalias on nagu Eestis, et kui suvi läbi ja õues külmaks läheb, uitab mõte nii mõnelgi treenimise peale. Meil siin paraku vastupidi, ilmad kuumad ja tahaks vaid chillida ja grillida ja sport ei tule meeldegi. Õnneks ka vend veel ei abiellu. Kumbki.
Kusjuures ma sain ka omale sellise suure palli (sinise) ja pean tunnistama, et olen vist saatusekaaslane. Kohe esimesel korral tahtsin seal tasakaalu harjutada või noh, kergelt öeldes tahtsin seal kätekõverdusi teha, aga enne kui käed maha sain, kadus tasakaal ära ja lendasin põlved ees näoli maha. Jalad puruks ja nüüd vahin seda palli nagu vaenast oma toas. Aga sõber youtube näitab küll igast trikke, mida sellega teha annab. Ma muidugi mõtlesin ise triki välja ja või vaid arvata, kas sellist harjutust nagu mina teha proovisin, oli seal näha või mitte...Aga 5+ et trenni viitsid teha!:)
Eike, aitäh selle sõnavõtu eest! Tunnen, et pole üksi :P aga kui aus olla, siis algas ja lõppes see jõusaalikarjäär suht kiiresti nii et hetkel on mu sport linna peal tuiamine, tundub kuidagi ohutum nagu :D
Post a Comment