seiklused outbackis osa 2

Ma tapselt ei maleta millal ma eelmine kord blogi kirjutasin, aga kirjutan siis hetkedest,
mis viimasel ajal ponevad on tundunud. Ei saa oelda, et neid vahe oleks. Elu on ikka igasugu keerdkaike ja huvitavaid seiku tais. Kunagi ei tea, mis elul meile plaanis on. Oioi, kristist hakkab filosoof saama J elu aeg olen olnud. Saskia teab, temaga oleme veinipudeli korvale igasugu huvitavaid teooriad valja moelnud J

paar margusega vahetatud lauset esiteks:
1. Printsess laheb tana raudselt tanki. Tangist saate hiljem aru, ent oleme koigile oma majakaaslastele huudnimed pannud, et saaks neid kommenteerida nende endi juuresolekul. Ega me neid taga raagi, lihtsalt nalja peab ju tegema. Printsess on siis uks majakaaslane (utleme nii, et ega ta tegelikult ei nae ikka uldse printsessi moodi valja). Siis uks on nuhk. Praeguseks on ta lahkunud juba. Jarelikult nuhkis koik meilt valja, mis tarvis oli. Ja viimane on Sita-Leena. Hetkel ei tulegi meelde, kust taoline nimi esile kerkis. Ta on poolakas, et sellel voib midagi nimega pistmist olla.
ok, praegu ei meenu rohkem lauseid.

Igastahes, voibolla koik huvitab kuidas mul nende lubadega laheb. Voib oelda julgelt, et hasti. Tanan tanan, mul on autojuhiload nuud J kes oleks seda arvanud, et ma votan katte ja opin selle roolikeeramise uks paev siiski selgeks. No kui ma ikka midagi ette votan, siis kurat votaks (vabandan vanema generatsiooni ees selle valjendi kasutamises), tahtsin lube ja kolme nadalaga tegin need ara. Ok, siin kaib asi natuke lihtsamalt kui eestis, aga olen ikka natuke uhke ka enda ule. Kolme nadalaga lugesin opiku kaks korda labi ja teooriaeksami tegin puhtalt ara. Ja nuud on mul learners licence. Ehk siis voin soita, kui keegi lubadega istub korval. Aga olen kolme nadala jooksul iga paev soitmas kainud ja umbes 1500 km olen selle ajaga raudselt labi kimanud. Loodan eestis mingi valemiga autosoidukoolist mooda hiilida ja eksamid ara teha ja ka eesti load endale kindlustada. Utleme nii, et need kohad kuhu mu opetaja on mind viinud, votaks ikka paljudel tilgad puksi. 4WD olen ikka uletamautest kohtadest labi vuristanud. Et paps, pane dziip valmis, lahme munamage vallutama!

Paar nadalat tagasi kais meil hordide viisi kohalikke armeepoisse siin alphas. Austraalia armeel on iga aasta ookeani aares mingi treening ja nii nad siis soidavad oma tankidega uhest austraalia linnast teise ja alpha jaab neile tee peale. Eiei, Kristi ei jammind mone austraalia armeepoisiga, vaid tore poiss nimega Artur (ukrainast parit) kutsus mind ja margust uhel ilusal reede ohtupoolikul lokke aardel olut mekkima ja tanke uurima. Nii me siis panime ennast soojalt riidesse ja laksime kiirel sammul ule maantee loket otsima. Leidsime suure lokke aarest paar armee poissi ja paar truck driverit istumas. Artur oli roomus meid nahes, haaras paar olut kaasa ja laksime tema tanki ponevusega tsekkima. Tank see sojasoiduk. Age oli, iga paev ikka keegi ei ava sulle tangiust ega kutsu sisse nuppe katsuma. Sain isegi selle vageva soiduki kaivitada. Enamiku alpha rahvast ajasin sellega ules, aga nad on uldjuhul reede ohtul ennast kella kumneks juba paris kinni joonud, et vaevalt neid see tangiurin vaga segas. (Et teen siis tangiload ka ara, kui juba laks nende lubade tegemiseks?:) Kui tangid ja tulirelvad ule katsutud, siis istusime lokke aarde maha, kuulasime ozi meeste huumorit ja kui armeepoistel olu peas surisema hakkas, siis saime natuke armeesaladustest ka osa. Et kui keegi tahab austraaliaga soda alustada, siis voime mone vihje anda.

Paljud ohtud ongi moodunud kaboidega tahistaeva all lokke aares istudes. Mulle taitsa istub siuke vark. Aga see nadal oli mul kolm vaba paeva ja votsime katte ja porutasime kohta nimega Townswille. Vapustav. Linnake ookeani aares, alphast umbes 750 km (vaadake kaardi pealt jargi. Tundub nagu luhike maa, aga tglt on kaheksa tundi vaja soita. No ma raagin, vapustav riik see austraalia). Kuna sain valjasoidupaeval just oma load katte, siis loomulikult soitsin mina suure osa maast. Kedagi alla ei ajanud, aga tagasi tulles ajas kaboi uhe emu alla. Soitsime umbes 120 km/h kulavaheteel ja suursuur emu jooksis metsast valja otse auto ette. Rumalad loomad/linnud on nad. Onneks on sel autol vagev bullbar (metallkaitse auto ees, mis ongi moeldud selleks kui moni lehm, kanguruu, emu voi purjus aborigeen auto ette jookseb), nii et meie jaime terveks, ent emu elutunnid said kull sel hetkel kiirelt otsa. No igastahes, townswille siis. Kuna seda linna vaga ei promota packbackeritele, siis ei ole seal suurt turistide tulva, ent linn ise on imeilus. Puhtad rannad, vagevad vihmametsadega kaetud maed, ainult paikesepaiste paevad labi. Et kui ma siia riiki tagasi juhtun tulema, siis porutan otse sinna linna ja kuhugi mujale jalga ei tosta. Sest seal on toepoolest koik olemas, mida oskad tahta. Vaiksed saared, mis on Great Barrier Reefi osa, asuvad 10 minuti paadisoidu kaugusel, kuhu saab minna snorkeldama, hobustega soitma, langevarjuhupet tegema voi no toesti, mida iganes soovid. Et ema, isa, mis te arvate, kus te oma 25ndat pulma-aastapaeva tahistate? J plaan paigas.

Uks tore austraalia ime asub meil veel siin lahedal. Selle nimi on Great Dividing Range. Tuhandeid kilomeetreid pikk magedeahelik. Pohimotteliselt see algab alt Victoriast (melbourni lahedalt) ja lopeb uleval Queenslandis ja eraldab siis ookenaiaarset osa outbackist. Mul on olnud room sealt paar korda ule soita autoga ja milline kaunis vaade. Vaatad uhele poole naed kaugusesse minevaid korgeid ainult rohelusega kaetud magesid ja vaatad teisele poole, sama teema. Vagev noh. Ma ei saa ule ikka austraalia mitmekulgusest. Ma loodan, et saate minust aru, kui ma uks paev oma kodinad jalle kotti pistan ja siia emigreerun, sest siin on niivord palju avastamist ja absoluutselt koik, mida hing ihab, on olemas.

Alphas veedetud on aeg hakkab meil tasapisi otsa saama. Hetke plaanide kohaselt lahkume siit 27 august, siis veedame veel nadala Brisbane kandis, kaime ka seal vagevas Dreamworldsi, millest kati raakis, kaime packbackerite pohikohas Byron Bays (uskume mind, meil on vaja paaril peol kaiia, hing ihkab tantsu ja tralli) ja seejarel edasine on veel hetkel lahtine. Tahaksin ka margusele seda ookeniaarselt paradiisi naidata, seejarel oleks tarvis moningad aasia riigid ule vaadata, kuna oleme ju neile nii lahedal. No ja siis oleks aeg jalle eesti soita. Olen elevil ka J tulete lennujaama vastu ka eks? Me oleme ilusad pruunid treenitud noored J no kes ikka ennast kiidab, kui ise seda ei tee J eee, kiire kusimus, kas kellegi mulle tood on pakkuda? Millegagi peab vist elatist hakkama ka teenima… olen vaga mitmekulgsete kogumustega ja vaga tookas preili. Pean veel mainima, et autoga oskan ka soita J njah, kui alguses lugesin paevi, millal siin kolkast minema saan, siis nuud tunnen, et mul on siit ikka vaga kurb lahkuda. Peale seda kui otsustasin, et elu on ikka tapselt selline, nagu sa ise selle kujundad, siis on mul siin vaga ponev ja tore olnud. Olen siin paar head sopra saanud, kellele on kurb nagemist oelda ja uks koer on mulle ka siin hinge pugenud. Nimeks tank kusjuures. Ei ole mingit seost meie tangiohtuga. Ma ei oska oelda, mis tougu ta on, sest eestis neid koeri ei ole. Aga koige monusam ja toredam koer, keda minu silm on kohanud. Ja me klapime ka ideaalselt. Kahju et ta aint koer on J

No vot siis, hetke pohisundmused on ule vaadatud nuud. Vaevalt et selle kolme nadalaga midagi vaga imelist enam juhtub, aga enne meie lahkumist teen vast veel kiire ulevaate. Aaa, netis me enam kaiia ei saa, sest see internetivork, kuhu me enne sisse murdsime paevast paeva on nuud endale koodi peale pannud, ja meile unustas koodi oelda. Meie tookaaslasel Wendyl on see tehnikaime internetipulk, nii et tanu sellele pulgale saame lennud vargid ara ostetud ja tahtsamad asjad saab aetud, ent msnis me niisama lobisemas seetottu enam ei kaigi. Tervitused koigile ja nautigem elu onju! Elu on lill! (vaike rahaplaan mul on, et hakkan eestis hipiks ja joonistan igale pooole lilli ja pean jutlusi elu ilust ja armastusest, ent pole veel valja moelnud, kes mulle selle eest raha tahaks maksta?).

Kristi