Thursday, October 30, 2008

Jaanuse pajatus

Tahtsin seda öelda, et me täiega loeme teie kommentaare meie lugudele. Üks palve oleks, kui viitsite, siis pange omale kasutajanimeks päris nimi või lisage endast pilt või kirjutage kommentaari alla oma nimi, et me teaks, kes komenteeris-oleks lõbusam:)

Mul oli väga hea ilm täna tööks ja nägime ka 1,5m helepruuni ussi jalge ees vingeradamas. Kuulsin, et olla nähtud ka avokaado puu otsas austraalia mürgiseimat madu vastu vatamas.
Tunni jooksul saab esmaabi, siis pidi ikka ellu jääma kui hammustab...või oli see pool tundi. Jama selles, et mobiili levi ei ole istanduses ja traktoriga sõidab levipiirkonda vast 10minutit. Aga üldiselt tundub, et loomad ikka kardavad inimest ja kui just peale ei astu või kaklust ei alusta ei juhtu ka sinuga midagi. kehv lugu see, et farmer tahab homme inimesi vähemaks võtta, niiet seitsmest inimesest kaks lahti lasta- see selgub siis homme, kas ka minu. Olge siis positiivsed.

Tuesday, October 28, 2008

Jaanuse elu farmis

Juhtus, siis nii, et jätsin pühapäeva(26) varahommikul venelastega(samal ajal kui nad magasid) hüvasti ja kolisin sellisesse väikelinna nagu seda on Pemberton. Jääb Perthist lõunasse.Sõitsime viiekesi(veel siis neli eestlast)-me 3kesi autoga ja 2kutti bussiga. Muidugi juhtus viperusi igasuguseid. Põhiviperus oli see, et poolel teel kuumenes motor üle ja me pidime seisma jääma ja jahtuda laskma. Algul tundus, et selles pole ka kasu ja et jahutusvedelik otsas aga hiljem kui autojuht mingit korki keeras, kust vahelt survega auru tuli läksid näitajad jälle normi. Suht ajapeale minek oli ja üldse ei oleks tahtnud suvalises kohas orjenteeruma hakata.Ma olen ju orjenteerumisspetsialist-reedel kui juhuslikult Kristi ja Margusega kokku saime (kes on päris toredad väliseestlased-muidugi Kati on ka VÄGA) ja koduteel venkude juurde kõndisin oma majast lihtsalt mööda ja mitte vähe(eks pime oli ka) ja täna poest tulles juhtus sama asi aga seekord, siis Pembertoni hostelist(seekord oli valge). Muidu looduslikult kena koht väidetavalt, mida oleme ka põgusalt näinud sõites täna(esmaspäeval) hostelist farmi farmitööd tegema. Algselt oli juttu viinamarjaistandusest aga mulle määrati kohapeal hoopis avokaadode(edaspidi junn) korjamine. Niisiis tüdruk(Triin) ja tema poiss(Siim) saadeti täna(27) viinamarjade lehti arvendama ja 3kutti siis junne noppima. Mitte, et oleks ainult kerge tassida korvitäis junne edasi-tagasi trakskorviga vaid ka redelist üles alla käima, et neid ka saaks ladvast kätte. Kukkusin paari meetri kõrguselt muidugi redeliga ka alla, niiet jalg jäi asmete vahele-õnneks ainult kriimustused ja luud ei läinud. Et liiga lihtne ei oleks, siis pidime korjama mitte kõiki puu küljes olevaid vaid nii 10%, mis on kõige kollakamad ja päike kõige enam küpsetanud. Ja kui junn maha kukub, siis ei tohi teda korvi tagasi panna(kui paned, siis farmer võib su minema saata), mille kohta oli lausa eraldi dokument, millele alla kirjutasime. Üks piluksemate silmadega välismaa neiu tõlgendas seda vist valesti, sest ta kohati korjas ka puu alt. Ta saadeti aga peatselt ka kuhugile kergema töö peale. Muidu see töö võttis ikka täitsa läbi, kuigi ideaalne välitööde ilm oli, enamjaolt oli pilvine ja suht jahe. Hommiku oli lausa külm, päeval 25kraadi kanti ehk. Päiksega võib ikka päris jube olla ja homme lubas vihma. Kummareid nagu ka ei raatsi osta, eks siis tule kannatada märgi kingi. Hostelis saime kohe nagu eraldi maja, kus on köök, wc, vannituba, eluruum kambapeale ja on siis 3tuba, millest siis ühes on eestlased. 3 naripüstakut, kus siis oleme meie viiekesi + siis üks eestlane Mikk(keda ka Perthis olime kohanud), kes tuli ka täna siia ja tuleb homme junne noppima. Hästi pisike linn, milles vist üks pood-seal nägin veel kahte noort eesti poissi ja üks vist pidavat veel olema kuskil hostelis. Tervitan siinkohal ka Triinu-Liisu ja Kunot, kes aitasid mul kindaid osta:) ja kõiki, kes mind ära tundsid. Reinole ja Katile ka tänud eks ise teavad mille eest:)Teine tööpäev(28): vihma sadas ja sadas ja välku hakkas ka lööma. Kuna välgu ja vihmaga ei tohi redelitel turnida, siis pärast 2,5h tööpäeva saadeti meid koju(muidu tööpäev on 9h+1h mis on õeldud puhkuseks aga seda kinni ei maksta). Ostsin kummikud ja vaatan netist ilmateadet ehk on vaja ka töine kilejope korralik osta, sest need välismaa veekindlad joped, mis sai eestist kunagi ostetud ei pea tegelikult vihma. Ehk palju välaminekuid ja vähe tööd. Ostsin siis ägeda töökileka ka ära kuna ilmateada ennustab vihmaseid ilmu. Ega siin valida midagi ei ole aga see tundub väga praktiline ja ilus kollane-ehk panen ka pildid üles. Kolmas tööpäev(29): hommiku 5.40 üles jälle, 6.30 bussiga farmi 15mintsa ja 7.00 hakkab junnide korjamine-teoorias. Ärkasime ja sõitsimegi kui farmerboss tuleb farmis riietusruumi ja ütleb, et täna ei hakka korjama, sest nii suur vihm on. Eks siis sõitsime tagasi. Tegin hostelis kaminasse tule ja tunni pärast teavitab üks kaaskorilane, et farmerboss oli helistanud ja kutsunud tagasi, et vihm jäi järele-tegelikult sadas pidevalt. Panime siis jälle riidesse ja sõitsime kohale ja tegime töödki nii 30 minutit kui farmerboss tuli jälle ja ütles, et ei, minge ikka tagasi, nii ei saa tööd teha. Niisiis esmaspäevast 8tundi, teisip. 2,5tundi ja kolmap. 0,5tundi. Aina paremaks lähem ja ilmateade lubab reedeni vihma.

Kolmas Arnold

Heath Ledger on tõepoolest Perthist. Olen seda ammu tahnud välja tuua, aga Kristi jõudis ette. Ja nüüd, kus Heath surnud on, leidsid austraalased, et on sobilik aeg hakata tema järgi tänavaid ja kultuuriasutusi nimetama.

Meil oli reedel soolaleivapidu. Külalisteks enamjaolt keskealised mõõdukalt lõbusad austraalased ning Kristi ja Jaanus. Minu jaoks oli see pigem Jaanus-sõidab-homme-tööle pidu, kui soolaleivakas ja Jaanuse tööle lähetamine oli üllatavalt emotsiooni rikas. Ma ei tea, kuidas tal seal internetiga on, aga olen tema elu koha pealt sama põnevil, kui teie seal Eestis. Peol küsis mult üks kanada-prantslane, et kas Arnold Schwarzenegger on eestlane, ma aravsin, et ta peaks ikka Austraiast olema, mille peale kanadalane oli üllatunud, et kas Estonia ja Austria ei ole siis üks ja see sama asi. Ma ütlesin, et kui nüüd ikka järgi möelda, siis jah tõesti -.tegelikult on küll, ma pole seda lihtsalt vist varem märganud.

Kohvi. Siin ei saa korralikku kohiv. Tean vähemalt kahte inimest – nende mõlema eesnime esimene täht on „K“, teine „A“ ja kolmas „R“, eelviimane „I“ ja viimane „N“ – kes teavad, mida selline asi tõsisele paadunud kohvimaniakile tähendada võib. Austraalased ei kasuta presskannu ega kohviaparaati vaid kõik joovad siin kerge pertooliumi järelmaiguga lahustuvat kohvi, mis mind päris nukraks võttis. Aga neli nädalat, sest oleme täpselt nii kaua siin juba olnud, on piisava aeg, et sellega harjuda.

Aeg läheb siin ruttu, seda peamiselt selle pärast, et meie siinne moto on “vähem muret ja rohkem lõbu”. Perth on linn, mis on küll kordades Tallinast suurem ja multinatsionaalsem, kuid ometi kuidagi väikelinnalik ja kuigi ma ootan endiselt oma “wow-ma-olen-austraalias” tunnet, siis pigem olen siinse eluga juba harjuma hakanud. Nädalavahetus on mul vaba nii, et põrutan kas siis chikkidele Northami külla või randa. Reedeks olen esimest korda elus kutsutud Halloweeni peole, sest siin on see ikka suur püha. Peole minek eeldaks, et ma leian või ostan endale selleks kostüümi. Teeksin ennast hea meelega Flameboy’ks aga minu siinsed kostüümiressurid, peamiselt Kaire, Helina, Heleni ja Krissu Eestis viibimisele, on kaunis piiratud. Vunts is not enough.

Jube hea on see, et palka saab siin kord nädalas, mitte kuus ja täna on palgapäev. Lähen varsti chekin enda kontot, et teada saada, kas ma siin pigem kogun raha või kulutan seda. Olenevalt siis sellest, kas mul on rohkem raha, kui eelmine kolmapäev või vähem.

Mis puudutab mind ja pilukate poode, siis viimane kord, kui sel teemal siin inisesin ostin oma aruga pelmeene, tegelikult aga hoopis midagi muud. Ühe junni suutsin nii ära süüa, et pressisin enda suu pärast selle rõvetise maitse keelenäsadeni jõudmist saia täis ning neelasin ka selle alla. Ülejäänud pannitäie oleksin võinud FearFactorile annetada, sest ilma auhinnafondita vaevalt et keegi seda pannitäit ära suudaks süüa.

Olen verandal joon kohvi ja võtan päikest. Mis sina teed, ahv?

Vabandades kõigi non-ahvide ees,
Margus.

margus tossud

mõni päev pärast seda, kui olin siin oma tossude kurba saatust kurtnud, sain nad tagasi. mu üks korterikaaslastest oli nad kuskile karpi suranud, just selle eesmärgiga, et neid ära ei varastataks ja seejärel kohe selle fakti unustanud. olin väga rõõmus, et nad tagasi sain ja üllatunud, et selliseid tuulepäid maailmas veel on. selline vahelepõige siis - peatselt kirjutan teile ka enda elust.

margus

marguse tossud

mõni päev pärast seda, kui olin siin kurtnud enda tossude kurba saatust, leidis mu korterikaaslane nad üles. ta oli need kuskile karpi torganud, kartes, et keegi võib need pihta panna ja siis kohe pärast seda selle fakti ära unustanud. olin väga rõõmus, et need tagasi sain ja üllatunud, et minusääraseid tuulepäid on maailmas veel. selline vahelepõige siis, aga kirjutan teile peatselt ka minu elust.



margus.

natuke veel kristi plara.

Tissimissi esinemine on tanaseks labi ja jube vahe rahvast on, nii et ma tulin veidikeseks internetti tuulama.

paar asja meenus lihtsalt.

pendulum eksole. on jube popp siin. koik raagivad koguaeg pendulumist. ja veebruari alguses tuleb perthis suur kontsert, kus on pendulum, prodigy jne. piletid peab juba ara ostma, sest muidu saavad otsa. eeldatavasti votab kontserdist osa umbes 50 000 inimest. vagev eks. aga kahjuks ei tea me tapselt, kus kuu aja parast oleme, raakimata siis veebruarist. pendulumi uus plaat on muidu paris hea. pendulum on perthist parit. heath ledger ka.

tantsimine. kui eestis me ikka kaisime klubides tantsimas vahel, siis siin on seda tantsu nii vaheks jaanud. kuna katiga meile meeldib puusi noksutata kull, siis oleme hakanud nuud hommikuti tantsima. paneme muusika hasti kovaks, parimad lood mangima ja tantsime like-nobody-is-watching. hea tunne on toepoolest.

vihm. tana SAJAB vihma. viimasel ajal on see nii tavaliseks saanud, et vihma sajab. ja kovasti. ja muristab. ja sellist valku pole ma varem kohanud nagu siin on.

prussakad. on suured. korrutage meie prussakad 100ga. ma ei liialda. suured on noh.

ok.

lahen vaatan, mis kats teeb.

jee.

lemmik - tead kull eksju.

Monday, October 27, 2008

Kristi tahab ka nuud sona sekka oelda.

Tere.

ma nuud istusin ka arvuti taha ilusti ja plaanin kirjutada oma motetest ka vahelduseks. miks mitte eksju.

btw, nii kurb on see, et meil nuud eestiga 7 h vahet. meie keerasime kella edasi, aga teie tagasi. ma selle pohjuste peale ei hakka motlema, sest see tundub liiga keeruline. no kui juba vesi laheb kraanist teist pidi alla ja kuu on ka tagurpidi.

aaa, gillit gang eesti osalised - me taiega loeme teie blogi! igaks juhuks mainin kui te motlete, et me ei hooli voi midagi. jajaa, vaga tore on teie elust ka osa saada! :)

elu on siin vahva. toesti tore on noh. suua saame hasti ja TASUTA, voodi on hea pehme ja see on ka TASUTA. kui on soovi piljardit mangida, siis saab ka seda teha. ja teisel pool letti saab ka TASUTA istuda. mitte et me seda vaga tihti harrastaks, aga lihtsalt mainin, et enamik asju siin majas on meile ilma rahata. kuna oleme nuud baari proffid ka, siis on vaga chill ja rahulik siin olla. vahel on isegi liiga. esimesel nadalal olime popid ja huvitavad, aga nuud on koik meiega raakinud ja teada saanud meie nimed ja paritolu, nii et suurem huvi hakkab kaduma. tglt ma liialdan veidi. rahvast ikka liigub, aga onneks vahem kui alguses.

mina kaisin perthis nagu linna peal jutt juba liigub. kusjuures siin northamis ka. igauks ikka kusib, et kuidas mul siis nadalavahetus perthis laks. no imelik. igastahes. eino hasti laks. laupaeva hommikul laksime katiga alla koristama, aga boss vaatas suurte silmadega meile otsa ja kusis, mis meil viga on, et toole tulime. puhkepaev ju. teist korda ei olnud vaja seda oelda meile. kurb oli kull katit jatta siia uheks paevaks uksinda, aga me oleme suured inimesed ja peame eluraskustele vastu seisma:) et siis pakkisin omad asjad kokku, helistasin margusele ja soitsin perthi poole. margus oli mae otsas tool, aga onneks sai varakult tulema. ma pikutasin (jain lausa magama tglt) ja ootasin oma sopra. kui ta oma ulikonnas mu ette astus, siis oli ikka hea meel naha kull. veidralt oli ta kull riides, aga onneks pani kohe sinised tossud jalga. oi, need tossud! ohtul seltskonnas raaksime nendest tossudest umbes 10 minutit. vaga popp teema.

sel ohtul oli perthis paraad. homoparaad. marguse uues elukohas eelnes sellele soolaleivapidu, kuhu me sealt mae otsast ka jalutama hakkasime. kui margus konnib koju tavaliselt 20 minutit, siis meil onnestus see retk teha umbes 3 tunniga. ei tea, kuidas nii laks. ma arvan, et margus tahtis lihtsalt umbruskonda naha, aga ei viitsinud seda uksi teha ja nii taris mind endaga igale poole kaasa. igastahes. marguse koju joudsime ka lopuks. pesime ennast puhtaks ja laksime barracksisse (meie endine hostel perthis) jaanusega kohtuma. oi, barrack on ikka tore koht. kaisime internetis seal, vaatasime elanikd ule ja jalutasime jallegi marguse koju tagasi. soime kropsu, pahkleid, uritasime seltskonda sulanduda ja siis saime minna paraadi vaatama! oioi. kus oli alles kirevaid ja sulelisi inimesi tais. aga meile oli igatahes vaga ponev vaadata seda uritust. nagu filmis. eesti paraadiga ikka ei taha uldse vordlema hakata. mitte et ma oleks seda eestis nainud, aga nii palju kui telkust naitas, siis oli siin ikka vaga teine asi. veoautode peal tantsisid inimesed, trumme mangiti, motikaid oli ja minimaalelt nagi ka paljast ihu. kohalikud olid vaga pettunud, kuna liiga palju olid inimesed endale riideid selga pannud see aasta. nojah, et igauhel omad eesmargid.

no vot siis. paraad jattis vaga hea mulje kokkuvottes meile. ohtul tegime margusega linna peal kiire tiiru ka veel ja puhapaeva hommikul soitsin northami tagasi.

tore oli tagasi jouda. kati jargi oli igatsus kohutavalt.

tana on meil skimpy night jallegi. ehk siis tuleb neiu, kellel on seksikas koristajatadi kostuum seljas. voi midagi muud. eks see selgub koha peal.

ma kallistan koiki ja suhtleme!

katil on piljardi laud juba valmis pandud ja lahen toksin temaga voidu neid palle sinna aukudesse.

KOIT!

Kati hommikused 6petlikud s6nad

Hommikust kallid!

Tahtsin ainult seda oelda, et kui hommikul yles 2rkad, imestad, et miks kael vahepeal kahekordse j2meduse on saavutanud, et miks sa higist leemendad, et miks silmad punased on, et miks kurk p6letab ja miks yhtki piuxulaadsedki h22litsust v2lja ei tule, siis pole sa mitte liiga palju joonud, vaid sul on lihtsalt austraaliap2rane p2ikesep6letus :P kusjuures selleks pole vaja, et nahk p6lenud oleks voi punetaks voi midagi :) vut selline 6ppetund siis t2nasesse p2eva :)

kallistan tugevasti!

K

Sunday, October 26, 2008

Tydrukute apdeit - kirjutab Kati

Ahoi s6brad!

Kuuldavasti on osadel meie jaoks juba vitsad leos, et miks me yldse pole endast m2rku andnud jne...aga kas see lohutab teid kui ytlen, et me ei kirjuta siia midagi, sest midagi pole eriti juhtunud? :P yritan nyyd midagi viimasest n2dalast kokku kraapida ning teile edastada..

et siis..n2dala alguses k2isid poisid meil kylas. H2stih2sti tore oli, et nad tulla said. nyyd teavad nemad ka, et kuidas need kohalikud jorsid k2ituvad ja kymme kuni kakskymmend korda sama 6lut tellivad jne. kusjuures juba oma kohalolekuga tekitasid poisid elevust. nimelt istusid nad nende kohtade peal, kus tavaliselt istub see tyyp, kes veini joob ning iseendaga r22gib. yx koht on siis tema pepsi jaoks ja teine tool on ta ratta kiivri jaoks. jah, ta tuleb siia transpordiga..joob hunniku veini, r22gib natuke maast ja ilmast ning soidab j2lle j2rgmisesse baari. kusjuures alati enne kui ta minekut teeb, siis kontrollib pidurid yle, katsub rattakumme ning laseb v2hemalt kymme korda j2rjest toda n-o ratta h2irekella :P ettevaatlik tyyp exole. Ning yhel 6htul suutsin ma teda h2irida sellega, et kuna ta j2rjekordselt r22kis midagi, kuid seekord ytles mu kohutunne, et ta soovib muu maailmaga suhelda, siis l2ksin ja seisin tema ette ning yritasin oma ligimest-armastava-pilguga tema soovidest aru saada. k6hutunne valetas, nagu kohe ka aru sain. sest tyyp hakkas k2ega vehkima ning elevusega minu selja taga oleva peegli poole viipama..ning ALLES SIIS sain ma aru, et olin just oma laiade puusadega varjanud 2ra tema jutukaaslase ehk siis peegelpildi...daaaa exole! :P enam ma nii ei tee..

aga see selleks. et siis toosama tyyp oli natuke h2iritud kui tema lemmikkohta polnud, ta kyll yritas kylmkappide vastas istuda, kuid ju polnud sealne peegeldus v2ga hea, sest juba peale teist klaasi asutas ta end minekule ning lasi enne veel h2iritult topelt oma ratta h2irekella...vihane mees, pole midagi oelda :P

Poisid ei lasknud end kohalike veidrustest onneks h2irida, vaid tsillisid vapralt leti juures edasi kuni oli aeg putka kinni panna. siis sai veel natuke tsillitud, siis juba yhiselt teisel pool letti ning koikvoimalikke jutte r22gitud, mida ei suudaks ega ka tahaks kunagi inglise keelde panna ning m6nda kohalikku yritada naerutada.

kahjuks j2tsid poisid meid j2rgmisel p2eval maha ning s6itsid linna...ning meie l6putu kyynlap2ev j2tkus....kuni tuli neljap2eva hommik ning boss viis meid linna!!!! Mitte kyll t2itsa Perthi, kuid PErthi l2hedale siuksesse linna nagu Midland. Oi kui ponevil me olime!!! Soit ise oli nummi, soitsime nimelt kahekohalise autoga. Kolmas isik pidi istuma k2igukasti taga, kahe istme vahel. sinna oli muidugi sitaks patju pandud, nii et see kolmas isik istus yhtlasi ka napilt meie kohal :P kuna r22gin kolmandast isikust, siis voite arvata, et mina seal kykitama ei pidanud. Nimelt tehti paar minutit enne v2ljasoitud pepside kontroll ning Kristi sai koige v2iksema, voi oli see nyyd kitsama pepu tiitli (small-butt viitab vast ikkagi v2iksusele pigem), siis sai tema selle padjastatud koha endale. Eks ta ise voib rohkem r22kida, et mida ta sel hetkel muust maailmast arvas :P

Aga linnas oli ikka uhke olla kyll, see shoppingucenter kuhu boss meid viis, oli huuuuuge!!! Ma j2tan parem mainimata need head ostud, mida seal kahe tunniga suutsime teha, samuti ei maini parem seda rahasummat, mis sinna poet2didele j2tsime..igatahes tore oli vot! Tagasi j6udsime 5 min peale seda kui baar oleks pidanud avatud olema, seega seisis juba paar n2rveldavat ning kuiva kurgu yle kurtvat vana p2ssi ukse juures. But it is all good, no worries! Olled said k2tte jagatud ning rahu oli j2lle maa peal..lihtne :P

Nii...mis siis veel....ahjaaa, reedel k2isime peol. Tegemist oli mingi baariga, kus reedeti toimuvad siuksed diskensi laadsed yritused. ning nagu me koha peal n2gime, siis on see toesti popp koht kus olla. ei pea yldse mainima, et pmst koik n2od olid tuttavad ning et koik kogu aeg uurisid, et kas meile ikka nende hittyritus meeldib jnejne. aga peamine oli see, et tantsida sai, ykski kohalik tibi meil silmi peast kratsida ei tahtnud, ykski meha pealetykkivaks ei muutunud ning kuna pidu l6ppes juba kell 1 AM, siis polnud hommikul ka v2ga palju puuduj22vaid unetunde :)

Laup2eval p6rutas Kristi Perthi, sellest r22gib ta juba ise. ning mina olin stuck in the middle of Colonial Tavern. 6nneks oli laup2ev suht rahulik ning lausa nii rahulik, et panime putka kell 10 kinni. Seega veetsin 6htu oma toas Die Hard 2 vaadates ning aeg-ajalt motiskledes, et kas see nyyd ongi siis see oige Northami laup2eva 6htu :P

Ja eile oli siuke tore yritus nagu Northam Cup. Tegemist hobuste v6idujooksuga voi kuidas iganes seda ametlikult nimetama peaks :P Kristi oli alles teel tagasi, nii tema sellest yritusest kahjuks osa ei saanud. aga asi oli nagu telekas, naiskad olid end eriti yles loonud, yhked suled ja lilled ja kybarad peas. Mehad olid aga koik varajastest hommikutundidest olut lyrpinud ning nyyd valmis juba koikide hobuste peale panuseid panema. Nagu aru sain, siis kogu yrituse m6te ongi see, et koik farmidaamid, kes muidu kuskil lypsikutega ringi tatsavad, saavad end yles lyya ning muru sees 10 cm kontsadega uhkelt ringi kakerdada ning mehed saavad rahulikult s6psidega 6lut juua, sest kuna naiskad on t2iesti omas elemendis, siis ei taha keegi neile peale kymnendat 6lut kotiga (voi lypsikuga) piki kukalt panna ning kainusele sundida. J2llegi siuke olukord kus koik on rahul ja kogu v2rk on balansis :P Koige juurde k2ib muidugi hobustele panuste tegemine ning peale soitu siis kas v6idur66must voi kaotusevalust j2rgmiste jookide tellimine. Mina panustasin ka korra yhele hobusele, kelle v2limus mind koige rohkem imponeeris. Kahjuks sain kohe teada, et v2limusega ei ole racingul mingit pistmist, sest mu hobune j2i eelviimaseks...aga noh...koige ilusam oli ta ikkagi :P Eks ma siis ohkasin raskelt ning ostsin klaasi veini..Aga muidu oli p2ev tore, toole j6udsin ka ning Kristit n2ha oli j2lle ylimalt tore ning yldse oli j2lle koik h2sti.

Kas me muidu meie maja kummitusest oleme juba r22kinud? Mary on ta nimi. Lyhidalt oleme vist teda maininud. igatahes sel n2dalal oli ta yhel 6htul p2ris hoos, see oli siis kui poisid kylas olid. ju siis yritas neile muljet avaldada. Lugu ise selline, et yleval korrusel meie tubade l2histel on living room kus saab telekat vaadata. ning kui baar kinni pandi ning boss magama oli l2inud ning meie ka l6puks ylakorrusele j6udsime, siis m2ngis telekas t2ie hooga, tuled p6lesid ning r6duuks oli lahti (seda ust ei kasutata kunagi). ahjaa prygikast oli ka pikali. Meie bossil yldiselt sellist harjumust pole, et enne tudile minekut vaja veel natuke prygikaste lennutada ning uksi,aknaid avada ja tulesid p6lema j2tta...ning nagu me telekat kinni pannes avastasime, oli ka telekapult kadunud...Usun, et Mary suutis poistele muljet avaldada kyll :)
Aga eile kui telekatuppa l2ksime, siis oli pult j2lle kenasti laual nii et ju siis hakkas Maryl igav ning ta tagastas selle. Ning kui enne keegi imestas, et miks peaks Kati tahtma laup2eva 6htul Die Hardi vaadata, selle asemel, et telekas kinni panna ning tudile minna, siis vast on see kysimus vastuse leidnud. Yhtlasi v6in lisada, et olin lausa nii memmekas, et j2tsin teleka m2ngima kui magama j22da yritasin :P

Nyyd aga teen teile hunniku musisid ja kallisid ning kappan v2lja p2ikest v6tma. Seda pole ammu teha saanud, sest eelmisel n2dalal sadas iga p2ev ning ilmad olid kehvad...ning meile r22giti, et Austraalias paistab p2ike ja on soe...lollitasid meid lihtsalt...

Jaanusel on ka uudiseid, aga ei hakka tema eest midagi r22kima, las ta teeb seda ise :P

Cheers!

Kati

Thursday, October 23, 2008

marguse p2eva6ppetunnid

1) K6ik, mis n2eb v2lja nagu pelmeen, ei pruugi seda mitte olla.

ja t2ienduseks veel kaks punkti:

2) 2ra osta asju, mille peal on ainult hiinakeelsed sildid
3) 2ra osta yhesti aasia poest enam midagi.

Wednesday, October 22, 2008

Ulata lappi, lita!

Kui ma varem v2itsin, et me pakume oma restos 40 erinevat 6llesort, siis ma alahindasin George - see on meie restorani nimi - 68 on 6llesid kokku ja veine on nii palju, et ma eales ei viitsi neid lugema hakata. Kui ma tellimuse saan, siis proovin alati kirja panna, mis mult tahetakse, aga yldjuhul ma ei saa siis ka aru. 6lledel on v2hemalt lihtsamad nimed, aga veinide ja kokteilidaga j2tan k6la meelde ja kysin barmani k2est, et kas talle tundub Lemo Lime Bitter asjana, mida v6iks kliendile serveerida. Austraalastele meeldib ka s6nu lyhendada, nii et vahel otsin l6pmatuseine taga Bundy nimelist jooki, aga tegelikult peeti silmas Bundanbergi jne. Georgis on k6ik toredad, aga Frasieris (see on see koht m2e otsas) on yks v2ga kibestunud ja tropp barman, kes lihtsalt pööritab silmi, kui ma palun tal kokteile teha, mille ma nime ma aint poolenisti oskan välja hääldada. Vahel tellib mult 10 liikemeline laud 12 erinevat jooki ja kui mul juhtumisi kandik ja 3 veinipudelit juhtub k2es olema, siis ei saa ma ka midagi yles kirjutada ja jumal hoidku selle eest, et ma midagi kliendi lauale toetada v6iksin. Oi jumal hoia... Kujutate mind ette mulle j22b meelde, kui mult 12 erinevat jooki j2rjest tellitakse. V6ite kujutada.

Yleeile sain k6ige suurema tipi, mis ma siin saanud olen. Ostin selle eest j22tist ja kebabi.
Saan tööl 6 korda päevas seletada, miks mul selline tundmatu aksent on ja seejärel saan seletada, kus Eesti asub. Yleeile kohtusin tööl naisterahvaga, kelle vanaema oli eestlane ja ta täitsa heldis kaugele ära, kui mind n2gi. Meil oli restos ka yks Austraalia ministritest einestamas, aga kuna austraalias on nii sitta kanti palju ministreid, siis see ei olegi nii suur asi, kui m6ni neist su lauas istub.

George's (see on see restoran, mis ei asu m2e otsas vaid kesklinnas) õpivad prantslased hoolikalt eesti keelt. Kuna "tere" ja "kuidas läheb" on juba ammu selge, siis eile - loomuliku arengu jätkuna - asusime roppuste kallale, mis viis selleni, et nad kasutasid igas lauses ütteks s6na "lita". Nagu: "Kas klaasid on poleeritud, lita?", "Ulata lappi, lita!" v6i "Ilusat päeva, lita". Eliitrestoran, nagu me oleme.

Olen Jaanusel kylas, kuulame Eesti mussi ja chillime r6dul.

Margus.

Tuesday, October 21, 2008

yhtlane moonip6ld

Austraalastel on siin selline ytlus, et neile meeldib, kui moonip6ld on yhtlane ja tasane ja kui m6ni 6is on end liiga k6rgele ajanud, siis tuleb kombainionu ja l6ikab selle maha. Ehk siis neile ei meeldi, kui keegi on liiga edukas, rikas v6i kuulus ja tore on, kui nende miljonärid vahel veidi aega vanglas veedaks. Niisiis – m2letate, kuidas ma enda sinister ketsidega tuusasin? Need varasti 2ra. Keegi l6ikas mu 6ie maha, raisk. Nyyd olen j2lle tavaliste ketsidega mees. Kui ma m6nda aborigeeni siin nendega ringi patseerimas n2en, siis kysin oma tossud tagasi, sest teisi selliseid siin vaevalt kellelgi on.

N2dalavahetus chikkidega nende kylak6rtsis oli kosutav ja vahva. N2gin seal lisaks k6igile juba Kristi ja Kati poolt kirjeldatud tegelastele yhte erakordselt hirmsat tyypi Ta oli vana mees, aga kuskil 145 cm pikk ja h2sti k6hna. Kui Gollum “S6rmuste isandast” hakkaks liimi nuusutama, siis ta oleks midagi sellist nagu see tegelane. M6istagi oli tegemist aborigeeniga – ta sisenes k6rtsi k2pukil, silmad mingist kemikaalist pahupidi ja t2iesti akontakte - tuias ja manas mööda k6rtsi ringi ja mul k2is kylm jutt alati seest l2bi, kui ta mu selja tagant mööda l2ks. Ta v6is mulle vabalt m6ne needuse peale panna, sest ta luges mu selja taga mingeid ussis6nu kyll.

J2nks, Sämm, Küka ja Elina, kui aega saate, siis kuulake sellist artisti nagu Nina Hargon. Kuulasin just teie lugu läpakast ja siis Nick tuli ja kysis, et mis artist see on - k6lab veits nagu Nina Hargon. Ja ta oli eriti yllatunud, kui seal laulus mu nime kuulis. Nina Hargoni enda loominguga ma kursis pole. Kui Colinit pole on Nickiga tore rääkida, sest Nick teeb enda k6nes ka selliseid pause, kus ma saan ka midagi öelda, Colin on enda k6nest ja h22lest nii vaimustunud, et ta ei pea vestluses dialoogi vajalikuks ja kui talle vahele segada, siis peab seda v2ga tervalt tegema. Colin töötab muidu t6lgina ja ta t6lgib 24 keelt. Nagu juba mainitud – tark mees see Colin.

Btw laup2eval on siin homoparaad, nii et ma peangi nyyd minema ja hakkama endale kostyymi heegeldama. Ei teagi, kust lillalt mulineed saada.

Tänane 6pitund: viie t2rni restoranis on t2iesti lubatud 2ra flippida, kui desertlusikas ja desertkahvel omavahel kokku puutuvad.

Monday, October 20, 2008

Jaanuse jutt

Vahepeal pole pikalt arvutisse saanud aga nüüd mul on Kati läpakas ja saan oma voodis rahulikult netistuda.
Käisime siis eile(19ndal) Margusega tüdrukutel Northamis külas ja saime seal ka ööbida. Väga tore oli. Esiteks oli ilm väga lämbne ja päike kuum. Polegi nii kuuma ilma minumeelest meil veel olnud. Teiseks oli tore tüdrukuid näha ja hea meel tõdeda, et neil hästi läheb. Ja muidugi külm õlu ja naljakad kliendid.
16ndal oli mu teine päev venelaste juures. Neljapäevane päev ei takista venelastel pidu pidamast ja kutsutud oli 8sõpra ehk siis kokku 10venelast. Tähistati seda, et üks kutt sai mingi etapi läbitud oma kooliteel ja sain aru ka, et minu saabumist aga eks põhjuste leidmisega probleeme ei teki. Joodi viina, õlut ja lauldi karaoket ja siis joodi veel viina ja õlut. Kõik olid sõbralikud aga tülikas oli see, et üks külaline Sergei kukkus öösel mu voodisse, kus mina parajasti ees magasin. Kuna pole just suurem asi kahe inimese voodi, siis otsustasin minna põrandale magamiskottidesse. WC-st läbi põigates leidsin veel selle kuti auto võtmed-sitapotist.
Soovitati järgmine kord enda toa uks riivi panna.
18ndal käisime Marguse ja 4 eestlasega rannas. Pärast tuli lisaväge niiet kokku olla 16eestlast pundis olnd.
Paar päeva tagasi olin mõne eestlasega pargis ja kohtasime väga hirmuäratavat aborigeeni, kes püüdis meie seltskonda sulanduda. Ta oli pikk, turske, karvane ja habe + käed läikisid tatist. Jalas kandis valgeid sokke, mis olid sama räpased kui ta muud riideesemed. Küsis õlut ja veel õlut ja veini...kõiki asju oleks vist tahtnud omale ja ära ka ei lähe.
Pudipadi on veel juhtunud, mis vast ei vääri kajastamist.

Thursday, October 16, 2008

ola. kristi siin.

tana on... reede. isver, siin kaob ajataju taiesti ara. isegi kohalikud utlevad, et austraalia oopaev kestab justkui 12h. et ajast tekib taiesti teine arusaam siin.

mul isiklikult midagi olulist polegi lisada.

tana viis uks vana papi meid northami tuurile. tuli kell 10 hommikul autoga varavasse ja soidutas meid siis kaks tundi ringi. nagime kanguruusid ja emusid. lopuks ometi eksole. siis nagime igast vanu maju ja huvitavaid taimi. me katiga oleme ju teada tundub taimearmastajad. mina muidugi jalle ei saand poolest jutust (no nuud juba veerandist ainult) aru, aga see osa, mida moikasin oli paris huvitav. tore koht see oz ikka.

tglt seda tahtsingi oelda, et nagime need loomakesed siis ara. looduses. anksa.

ma nuud paikse katte pikutama :)

Wednesday, October 15, 2008

Nick, Colin ja Jenga

Vaba aeg on siin nagu vaba aeg Eestiski, aint 25 kraadi soojem on. Ma elan linnas ja teen linna asju: nagu k2in väljas, vaatan telekat ja kirjutan blogi. Ei ole nii, et me ajame kurikaga kängurusid taga v6i s6brustame emudega.

Elan nyyd koos Nicki ja Coliniga. Huh... tunne on nagu elaks komöödiasarjas, ma t2pselt veel ei tea, millises, aga varsti saan teada. Nick ja Colin peavat pikki arukaid vestlusi maailma kultuuridest, keeltest, psüholoogiast, aga teevad seda super najakalt ja k6va iroonia maiguga. Ja nad t6esti seletavad kogu aeg midagi. Koht on t2itsa keskklinnas ja ma saan jala linna k6ndida, teoreetiliselt saaksin ka bussiga tööle – bussid on keskklinnas tasuta – aga tööle minek v6tab mul kuskil 20 min aega.

Mul nyyd lastakse toite lauda kanda ja jooke kallata ja kassaaparaadiga möllata. Ametik6rgendus missugune. Shapa klaaside üksteise otsa ladumine v6i k6ige alumisest kastist veini pudeli v2lja kiskumine on jube sarnane Jenga mänguga ja kes teab, mis tehnikat ma Jengas kasutan, siis tööl käitun sama moodi. Korraga on meil tööl umbes 15 inimest, reedeti rohkem. Suurem osa inimesi on austraalased, nagu siinkandis kombeks, teine pool on prantslased ja siis oleme mina ja see naeratav japs. Japs kysis t2na mu telefoni numbrit, mille ta ka sai, tahab teine minuga s6braks saada, 6htust syya ja keelt öppida. Hetkel ta v2ga palju s6nu ei tea ja yldjuhul ta vantsib lihtsalt minu j2rel, sest ma tundun talle vist k6ige s6bralikum. Prantslased räägivad omavahel prantsuse keelt, mis on tyytu, sest ma teadupärast ei m6ista seda. Hommikul, kui tööle lähen, siis tervitatakse mind aga eesti keeles: öeldakse tere „hommikust”ja „kuidas läheb”. Ja mind kutsutakse Mr. Estoniaks.

Lisan siia valiku rahvusi, mida mulle täna on pakutud:
Prantslane (3 korda)
Rootslane (2 korda)
Sakslane (1 kord)
Kanadalane (võtsin seda kui komplimenti)

Prantslane oli suur üllatus, aga ma kahtlustan, et mulle hakkab nende aksent kylge jääma, see oleks päris halb. Kunagi, keegi ei kysi kust ma pärit olen, vaid tahetakse arvata. Ja no t6esti, Eesti ei ole p2ris selline koht, mida austraalne esimesene pakuks. Mu housemate Colin, pakkus mulle k6ige pealt belglane, siis rootslane, siis soomlane, siis lätlane ja siis eestlane – ehk ta oli esimene, kes suutis päriselt ära arvat, kust kohast ma p2rit olen. Tark mees, see Colin.

Tänase päeva öpitund: kui kusele minnes visata p6ll yle öla, siis lendab suur hulk vajalikke asju taskust samasse kohta, kuhu oled just äsja kusenud.

Elukoht Jaanusel

Olen siis Jaanus ja kirjutan esimest korda.
Elan siis nyyd Cohn street 35 koos kahe vene kutiga. Hommikul kolisin sisse ja panin asjad siis kotist kappi ja sai isegi pestud korralikult inimese moodi. T"na k"is ka Sergei kylas, joime teed sidruniga ja sokolaadi kooki soime.
Hostelis yhistoas oli suht jube. Olin siis neljases ruumis, kus peale minu pidanuks olema 3 inimest, kuid oli 4 kuna yks pilu oli yhele kutile kylge j''''nud. Seesama kutt t]mbas toas kanepit, teine kutt norskas terve oo;; ja kolmas kutt karjus oo::sel k]vasti selle mehe peale kes norskas, millest oli nii palju abi, et 'rkasin yles iga karje ajal.
Nyyd aga vaatan onnelikult vene kanaleid ja opin keelt, vene keelt.

Monday, October 13, 2008

Plikade elu

Heh. tana on juba teisipaev. jube imelik on nuud sellest toredast laupaevast raakida :) aga ma varem ei joudnud.

MEELIS - mis vaba aeg? mis? ah? naiteks meie paev on selline. kell uheksa on aratus, siis koristame baari ara ja uleval korrusel toad. see votab umbes paar tundi. hetkel teeme seda kahekesi, aga paari paeva parast teeb seda uks meist (ja selle ajal teine voib siis puhata ja mangida) ja siis laheb raudselt kella 12ni vahemalt selle koristamisega. ja kell kolm avaneb pubi! et siis need kolm tundi seal vahel ongi vaba aeg. siiamaani oleme selle aja lihtsalt maha maganud. mina ei ole sellest majast naiteks viie meetri kauguselegi joudnud. et vot sulle vaba aeg. ja nagu naha, siis margus rugab meil tood ja otsib elukohta. ja jaanus otsib molemat. tutkit.

aga see laupaev siis. no tegelikult ei olnudki voibolla nii uuratult vagev, aga kuna see oli meie teine ohtu selles tavernis, siis tundus koik jube ponev. no igastahes oli see ohtu selle pubi uks edukamaid ohtuid uldse :) boss on paris rahul, et me siia kulla tulime olut muuma. enne uste avamist oli rahvas juba ootel, et sisse saada.

aga jah, taielik tramm oli. kui reede oli vanurite olle tinistamis ohtu, siis laupaeval vedasid northami noored oma rahakotid kohale. ja kui vanemad harrasmehed ja prouad oskavad juua ja kannatavad alkoholi, siis austraalia noored on ikka taielikud labuinimesed. no teate kull neid inglismaalt paris joodikuid, kes meie baare ruustavad. no need siin on paari pugala vorra hullemad. ja aru ma ei saa, kust nad seda raha votavad?!?

tantsuproua oli ka muidugi tagasi jalle. ja samuti kevin. tuup, kellele peab olut teisest baari otsast tooma.

igatahes oli terve see ohtu hullumeelne. palju huvitavaid inimesi. ja nad koik siin uritavad uusi tudrukuid proovile ka panna. ajavad mingit loba suust valja, millest tuhkagi aru ei saa ja siis saab terve trobikond irvitada meie ule. aga toepoolest, mina ei saa ikka mitte midagi aru. nad voiks oma suu lahti teha ja kova haalega oelda, mis mure neil on ja mida tarvis. aga ei. omaette momisevad ainult ja siis imestavad, kui me neile vale joogi ette serveerime.

ja kui kell sai 12 oosel, siis ei olnud mingit marki, et pubi on kinni. inimesed lihtsalt ei lahe ara. aga meie viskasime oma tookohustused nurka ja istusime ka lopuks pingi peale. natuke saime puhata, kui valjast kostus mingi moll ja asjade loopimise heli. meie pubi noorukid tegid valjas suitsu ja laksid tulli millegi voi kellegi parast, seda ma ei tea, aga kaklema nad igatahes laksid. veidi hooplesid seal ja siis laksid laiali. uks kamp viskas parast pubi akna ka sisse. no midagi hullu ei olnud, aga meil oli katiga vaike paanika, et oioi, kas nii hakkab iga ohtu olema? onneks ei hakka. melu laks rahulikult ikka edasi. kuigi pubi oleks juba ammu pidand suletud olema. kummaline koht. meie katiga jatsime nad rahumeeli tinistama ja laksime oma koikudesse ara.

puhapaev oli rahulik ja eile (esmaspaev) oli veidi kiirem, sest siin olid mingid nooleviskajad, aga miskit hullu ei olnud.

maletate, kes on louise? see shoti neiu, kes enne meid siin kuus nadalat veetis. ta laks tana ara. laks ara. taiesti lopp noh. me veetsime siin neli paeva koos, aga tunne on nagu oleks eluaegsed sobrad. ma ei tea, backpacker peab endal sudame vist nii kulmana hoidma ja kedagi ei tohi liiga lahedale lasta, sest niikuiinii lahevad teed ming aeg lahku. eile oli selline matuse tunne peal. ja tana hommikul, kui ta tuli head aega utlema... no mu lennujaama triangel peaaegu kordus. louise on uks vingemaid preilisid kellega me oleme kohtunud. igatahes me uritame oma plaane sedasi sattida, et siin austraalias saaks veel koos nalja teha ja krutskeid korda saata.

nonii. tana ja homme on meil pubis skimpy night. lisaks meile tulevad toole veel kaks neiut. voi uks? ei teagi tapselt. riideid on neil seljas minimaalselt ja nende too ongi oma tisse vobistada ja mehi pubisse meelistada. meie hoiame tagaplaanile ja kallame rahulikult olut ainult.

davaikerbaiker. too vajab tegemist. ja paike vajab votmist. siin on nii kuum tana, et ule poole tunni ei tasu vist paikese kaes ollagi. ja praegu on kevad. mitte suvi. hasti elame :)

kallistan koiki.

ja ema, uritan tana homme helistada ka. peale tood vast helistan, siis on kell eestis seitsme paiku ja te peaks kodus olema.

kirjutamiseni!

margus k2ib tööl

Töötan hetkel siis kahes kohas, yks on see mida ma korra olen juba maininud. See on 2rirajoonis yks noobel koht, mille veinikaart on sama paks kui piibel ja mu p6hi ylessanne on barmeni aidata. Ehk siis lyhidalt - olen j6hvikas. Olen j6hvikatest vist ainus, kellega saab korralikult inglise keeles suhelda, peale minu on seal veel kamp prantslasi ja yks japs, aga need keskenduvad peamiselt naeratamisele ja noogutamisele, ykstapuha, mis nende k2est ka kysida. Kui chikid töötavad kohas, kus ongi 3 inimest tööl, siis meil on personali nii 30 kanti ja nimesid on nii raske meelde j2tta. Oi, kui raske.

Kuna tegu on uue restoraniga, siis ei olnud kellelgi mulle aega seletada, kuidas ja mida ma t2pselt tegema pean. Esimestel tundidel kujunes minust j6hvikate boss ja kuna mulle endale meeldis saali peal h2ngida, siis umbkeelsed suunasin poleerima ja pesema. Hiljem ilmus ka tegelik j6hvikate boss v2lja ja siis ma t6mbasin veits tagasi. Ei 6petanud mulle keegi, kuidas kandikut hoida v6i klaase tassida. Keeruline oli alguses tasakaalu leida, aga nyyd hakkab k2ppa saama. Mul on tööl seljas mustad viikarid, vormi särk ja must p6ll. Endal on ka naljakas ennast vaadata. Kujutate mind nii ette? V2idetavalt peaksid nad must seal barmani välja koolitama, aga ma ei tea, kas ma seal nii kaua töötan, et see päriselt juhtub

Teine koht on veel nooblim koht ja seni k6ige ilusama vaatega koht, kus mul on olnud au viibida. Seal ma ei ole j6hvikas vaid kohe p2ris kelner. Täna oli mul seal treening, kus 6ppisin:

Kuidas tassida kolme taldrikut korraga
Kuidas tassida 6 taldrikut korraga
Kuidas hoida veinipudelit
Kuidas hoida 3 veinipudelti yhes k2es
Kuidas veini valada ja pakkuda
Kuidas naeratada ja öiget poosi hoida
Kuidas k2ia rong kandikutäie shampa klaasidega, seda nii tyhjade ja täis klaasidega
Kuidas riietuda
Ja igast kelderiks olemise kunsti veel.
Mitte yht klaasi ei l6kunud ära, aga k2ed on v2sinud kyll.

Kolmapäeval kolime Jaanusega lahku. Ma leidsin yhe koha, mis mulle v2ga meeldib ja Jaanus l2heb yhte kohta homme vaatama, mis mulle on ka t2itsa OK tundunud, nii et kohe saabub l6pp seljakotis elamisele. V2hemalt kuuks v6i paariks.

Kui j6uan, siis kytan enda t66kohtade fotod ka yles.

Sunday, October 12, 2008

mu sinised tossud

on siin t2ielik hitt! t2na sain vist 19. komplimendi. paar korda on minuga ka pikemalt mu kingadest juttu tehtud.

aga uued töökingad h66ruvad, raisk.

margus.
Ola, leidsin ka aega sissekannetega alustamiseks. P6hjus, miks kutid v2hem aktiivsed kirjutajad on, seisneb peamiselt vist selles, et tydrukte elu on meil rohkem paigas, kuttidel veel elukoht hetkel veel v2ga lahtine ja kogu vaba aeg kulub mul erinevate korterite kylastamisele.

Tööd otsisin neli p2eva ja iga p2eva kohta leidsin ka yhe koha. Variandid olid siis:
1) töötada kohvimeistrina ehk baristana, yhes pisikeses kohvikus.
See oleks t2hendanud seda, et ma oleks pidanud hakkama hommikul, kell 4 t6usma. K6ik, kes mind v2hegi tunnevad, teavad, et see on kliinilistel p6hjustel v6imatu
2) teine koht, kuhu sain oli matkatarvete kauplus "Khatmandu", seal intervjueerisid mind, kaks k66rdsilmset nais-uusmeremaalast. Sain t66le kyll, aga ei l2inud raisk,
3) kolmas koht oli viie t2rni restoran siin kesklinna l2hedal pargis m2e otsas. Fancy-pantsy koht. Mul on 3 A4 ettekirjutusi, kuidas ma tööl pean välja n2gema ja mida kandma, nii, et ninar6ngastele ja meikimisele on pikaks ajaks kriips peal. Nagu juba aru saate, siis ma l2ksin sinna tööle.
4) Kuna seal mäe otsas olen ma umbes 4 vahetust n2dalas, siis otsustasin teise töö veel leida. Lepisime Kristiga kokku, et ma nii 4 tundi otsin ja siis helistan talle, et kokku saada, aga kuskil 20 min p2rast oli mul koht olemas. Teine fancy pantsy restoran keskklinnas. Seal anti kohe raamat kaasa, kuidas ma seal olema, k2ituma ja riietuma pean. Aga järgmine päev olid mul juuksed kammitud, kyynealused puhtad ja uued riided seljas ja rygasin tööd teha. Esimene päev seal oli jube toimekas, sellest saavad nyyd kyll ainult lasnam2elased aru, aga tunne oli nagu teenindaks inimesi kella 7.40ses bussis number 67. See restoran kyll ei k6ikunud, aga kuna nad olid alles 5 päeva avatud olnud, siis inimesed tungelsid nagu oleks viimne p2ev tulemas ja see oleks valge laev. Alguses oli p2ris keeruline klaase t2is kandikuga l2bi rahva trygida: teenisin ka yhe aplausi, kui ma tasakaalu kaotasin ja korraga 3 klaasi ja pudeli 6hku viskasin ja need seej2rel kinni pyydsin. Liialdasin just. Pudelit ma ei pyydnud kinni, see kukkus maha, aga katki ei l2inud. Eile olin ka seal tööl, aga eile oli hea ja rahulik.

Kuna m6lemad kohad on riietuse osas jube ranged, siis k2esolevaks hetkeks olen pidanud endale lunastama:
2 musta T-särki
Mustad pyksid
Musta triiksärgi
Mustad kingad

Arvutasin, et pean yhe vahetuse veel tööl olema, et riiete raha tagasi teenida.



Iirlased.
Iirlased on tylikad. Meil on siin kokupuuteid igasuguste rahvuste esindajatega ja kui paljud r22givad kesist inglise keelt v6i teevad seda m6ne eksootilise aksendiga, aga on seda tehes v2hemalt ettevaatlikud ja m6istavad, et k6igest ei pruugita aru saada, mis nad r22givad, siis iirlased on t2iesti veendunud, et see lalisev jaur, mis neil suust v2lja tuleb on pesuehtne inglise keel. Ma saan hollandi keelest umbes sama palju aru, kui nende mulinast, Ja oi, kuidas nad tahavad juttu vesta pärast seda kui nad 16 6lut on ära joonud.
Ja nad on suht 24/7 selles 16 6lu faasis. Yks niru olemisega iirlane vaatas mulle eelmine n2dal otsa ja kusis "Dhu ju hav fjuud? Aim starving" Ei olnud mul syya. Sitavanka selline.

Aborigeenid.
Aborigeenid on siin v2ga kummalises staatuses. Nad on nagu ogred v6i kummitused - tavainimesed lihtsalt teesklevad, et neid ei ole olemas ja ega midagi muud ei j22 yle ka, sest neid k6netada ei saa ja kui isegi nende poole vaadata, siis nad pistavad röökima vöi viskavad sind millegagi. Ilma naljata, mul on mitmeid selliseid kogemusi olnud. See oli nyyd muidugi suur yldistus ja ma olen veendunud, et kuskil rahvuspargis elavad nad rahuliku loodusrahvana, aga linnastumine on neile t2iest laastavalt m6junud. Metskollid.

L2hen nyyd enda pykse parandama, sest homme vaja jälle imekaunis välja n2ha.

Saturday, October 11, 2008

Help me god...

Ma ei tea... kelle mote see oli?

olge valmis lugema meie laupaeva ohtuseid seiklusi...

ma oleks eeeeriti ponevil!

Friday, October 10, 2008

Northam – flanellsärk on moevärk!

Joujou, musid! Seesuur et..me nüüd Kristiga Perthist ära tulnud ning asetseme nii 1,5 h rongisõidu kaugusel kohas nimega Northam. Kuigi algselt öeldi meile, et linn koosneb kahest tänavast ja samas ka kahest baarist, siis tegelikult on koht ikka suurem. Siin elab ca 7000 inimest ning tänavaid on mitu mitu (baare ka sitaks – vähemalt 4).

Meie töökoht on kohas nimega The Colonial Tavern or smth. Tegemist siis sellise kohaga, kus allkorrusel saab süüa ja juua ja üleval korrusel on nii 10 tuba, kus siis ööbida. Meie elame ka siis nendes tubades. Koht ise muidu täitsa ok, maja on nende sõnul üüratult vana (nii 100 aastat tegelikult), toad on lihtsad ja okeid ning inimesed... no inimestest hakkan veel alles rääkima :)
Meie ametinimetus on barmaid, ehk siis oleme baaris ja teenindame inimesi ja anname neile süüa/juua ning hommikuti koristame kõik kohad ära ning teeme n-ö housekeeping tööd. Ehk siis koristame ka hosteli külastajate tubasid jne.

Meeskond on väike – boss Neill ja meie :). Hetkel on siin ka üks Scottish girl Louise, kelle asemele meie tulime. Tema aga kappab teisipäeval põhja, et siis juba oma sõpsidega edasi trippida. Aga vähemalt on meil paariks päevaks õpetaja olemas :)
Lisaks käib siin vahel vajadusel abiks veel üks naiska Lisa, kuid kuna meie oleme nüüd kahekesi, siis pole tal vist väga vajadust enam tulla. Kui Louise üksi oli, siis oli tema abi rohkem vaja. Ning nüüd pole tal enam meie tõttu tööd jne nagu ta eile meile mitu korda purjus peaga meelde tuletas :P

Aga et siis pmst on meil iga päeva tööpäev, muidugi ehk saame vahel kuidagi erandi teha, et omavahel vahetada or smth. Aga et koos terveks päevaks kuhugi trippima minna pole kahjuks võimalik. Tööpäev algab kell 15 ning kestab kuni kestab..ametlikult südaööni, aga tegelikkuses võib tunduvalt kauem minna. Ning hommikuti kell 9 tuleb siis kogu maja ära koristada ning siis saab mõned tunnid tsillida ja hakkab kogu värk otsast peale. Seda hommikust asja hakkame Kristiga vast ülepäeva vahetustega tegema, et saaks hommikuti magada ka. Töö ise seega suht lihtne – kogu aeg peavad inimestel klaasid täidetud olema, püsiklientide puhul pead ise teadma, et mida nad joovad ja siis kogu aeg tegutsema. Ja uskuge mind – siinsed inimesed ikka jaksavad juua....Omaette asi on muidugi, et kas saad nende soovidest aru, eile oli ikka paar korda sedasi, et inimene räägib ja ma saan aru küll, et tegemist on inglise keelega, aga no ühestki sõnast reaalselt aru ei saa..Õnneks on siinsed inimesed üldjuhul suht kannatlikud, et viitsivad sulle seletada ja kasvõi näpuga näidata, et mida nad tahavad.

Aga et siis siinsetest inimestest rääkides – no seda ma ütlesin, et nad joovad palju. Siin eile käisid mingid vanad pässid, rääkisid oma päevast, jõid ära mingi 5-8 õlut, ei pilgutanud silmagi ning jalutasid koju. Siis on mingi hunnik rahvast, kes end õhtuks täiesti umbe tõmbavad, kuid selle asemel, et koju minna, joovad nad lihtsalt peale...siis on üks püsikunde Kevin (ka mingi ca 70 aastane), kes tellib alati sama õlut ning kes tahab alati, et talle toodaks see õlu baari kõige kaugemast külmikust. Sest tema sõnul on ainult see külmik töökorras. Ja kuna ka tema joob õhtu jooksul silmagi pilgutamata vähemalt kümme õlut, siis saad ikka rahulikult edasi-tagasi kapata....Siis on mingi tüüp, kes eriti teistega ei viitsi rääkida, kuid seevastu meeldib talle väga endaga vestlusi pidada. Samas ei tee ta seda kodus vaid tuleb selleks baari :) temast küll eile aint kuulsime, sest ise ta kahjuks kohale ei ilmunud. siis on see Lisa, kellest ka lühidalt rääkisin. Tema jõi eile mitme mehe eest ning mida enam ta purju jäi, seda suuremaks tal janu läks. Ja oi miuke inimeste armastus tal peale tuli (selles osas kergelt minu moodi :)), kallistas kõiki ja jauras, et ta ikka jääb Louise’i igatsema jnejnejne. Ja samas järgmine hetk hakkas Neili peale räuskama ja teda igast põnevate nimedega kutsuma jne. Selles osas võin küll öelda, et siinne suhtlusstiil on ikka ülimalt lõõpiv – kogu aeg teeb keegi kellegi üle nalja, kogu aeg keegi naerab ja räuskab ja irvitab. Ning kuna meie olime uustulnukad, siis ikka saime meie ka kõvasti pähe. A siin see teema, et kui vastu ei pane, siis oled sitakas. Nii et kui Neil ehk siis meie boss meiega möliseb, siis pead lihtsalt vastu panema ja ta on jälle tsill..eile teatas purjus Lisa ikka mitmeid kordi, et Neil on wanker ja brick ja loser jne (kurat teab kuidas neid sõnu kirjutatakse, mulle on pooled kirumissõnad tundmatud) ja siis jälle lepiti ära jne. Kummaline tööpoliitika igatahes :P ning kui ma päeval küsisin, et kas siin käib jobusid ka ning et kuidas nendega käituda, siis sain vastuse et ah siin on igast dickheade, ning kui keegi sulle ei meeldi, siis ütle lihtsalt fuck off ning ära teeninda teda...et siis..eee...okei :)

Siis peab kindlasti veel ühest tegelasest rääkima – Ireenist. Tema on selline keskealine daam, kes lööb end üles, tuleb kohale, joob ära kaks klaasi Chardonnayd ning siis lhb jukeboxi juurde tantsima...ta teeb robotitantsu ja klassikalist võistlustantsu ja veel igast tantse. Kuuldavasti on ta mingite medikamentide all pärast seda kui ta mees eluaegse vanglakaristuse sai ning nüüd siis käib ta end õhtuti lõbustamas. Aga ta on siuke heasüdamlik naiska, lihtsalt talle ei tohi üle kahe klaasi anda (kuigi ta saab su peale korraks hästi kurjaks ning nõuab juua, sest tema on ju indiviid ning temal on õigus veini juua jne). Eks ta siin kohalike jaoks on natuke naljanumbriks, mis on muidugi kahju. Aga samas kuna ta ise ei põe ning talle meeldib käia tantsimas ning seltskonnas olla, siis why not :)

Eile igatahes oli õhtul küll korra Kristiga selline tunne, et kurat, me oleme mingis filmis..nagu lihtsalt liiga sürr – jukeboxist ostetakse ainult teatud rokipeeru lugusid, ehk siis ACDC möirgab, Ireen tantsib ning vehib oma suure laia seelikuga, leti ääres joovad vanad peerud oma igapäevast kümnendat õlut, inimesed nutavad, naeravad, kallistavad, joovad, joovad veel ning lihtsalt jauravad ja jauravad. Ulme...mingiks õhtuks tahaks küll piilukaamera üles panna ning teile video saata, seda peab lihtsalt oma silmaga nägema, muidu raske ette kujutada...

Ahjaa, tööajast rääkides. Enne ütlesin, et ametlik tööaeg lõppeb südaöösel. Kuid tegelikult on nii, et südaööst enam uusi inimesi sisse ei lasta, kuid need, kes jauravad, need teevad seda rahus edasi. Mingist hetkest hakkab ka boss õltsi libistama ning kui rahvast juba vähem, siis võivad ka barmaidid seda tegema hakata. Eile igatahes alustas Louise suht varakult juba. Aga ta ütles, et see ka suht erandkord, sest tal pole varem kaht sibi olnud, keda kottida ja siis ise rahulikult juua :P

Nii et kui kell kukkus ja mõtsin, et nüüd saab tudile minna, siis käsutati mingi teisele poole baarilauda ning anti siidripudel kätte. Siin need õnneks pisikesed :) Ja kui ma olin sellega ühele poole saanud ning samal ajal naeru kätte suremas, sest need koomikud lihtsalt ajasid nii haigelt naljakat juttu, siis anti mulle kohe teine siider...ja kui ma kolmandaga olin hakkama saanud ja lõpuks otsustuskindlalt teatasin, et mulle aitab, et lähen magama, siis olid teistel silmad suured, et vatdafak kas me ei meeldi sulle!!! :) kell oli siis törts peale kaht öösel...

Kristi oli aga vapralt edasi ning kui ma kell 4 selle peale üles ärkasin, et all jäi muusika vakka, siis sai ka tema magama. Täna ütles mulle, et eile oli ikka arutatud, et ei tea kas Katile ei meeldi siin, et ega ta ometi lahkuda taha jne..mul on vaja vist mingid sotid selgeks rääkida. See on vaja ka selgeks teha, et me oleme Eestist, sest siin läks mingi jutt lahti, et oleme Itaaliast ning eile taheti kogu aeg, et me itaalia keeles midagi räägiks jne. Neil jummala savi sellest, et me tegelt eestlased oleme :P

Oh crap, mu jutt on ikka täna pikale veninud. Aga noh saate vähemalt üldmulje kätte. Poiste kohta teame niipalju, et neil seal hosteli ühistubades ei meeldi, liiga palju haisvaid sokke ja sitaseid saapaid ja muud stuffi. Et nad otsivad aktiivselt muud elamist. Ning töö osas on ka veel asjad natuke lahtised, eri variante on jne, aga eks kõik on alles selgumas. Aga ma väga loodan, et nad võtavad ise ka varsti blogis sõna ning annavad endast teada. Õnneks saame omavahel kogu aeg tasuta rääkida, siin see mingi kõnekaardi võimalus, et saab mõne sõpsida tasuta rääkida...

Vaatan, et kell on jube palju juba, varsti hakkabki sama nali otsast peale. Ei kujuta ette, mida tänane õhtu toob :) lõpetangi siis vast selleks korraks ning annan varsti jälle uudiste apdeidi. Neti osas on siin õnneks lihtne, siin kontoritoas on nett olemas, nii et saame aeg-ajalt end sinna sisse smugeldada ning neti läbi kammida. Kahjuks on see sellistel kellaaegadel, kus te kallikesed alles tudite (ehk siis meie hommikul), nii et MSNis vist niipea ei kohtu.

Emban teid kõvasti ja teen pai! Cheers!

Cathy

PS Kristi palus teada anda, et talle väga meeldib siin ning et temaga on kõik hästi :)
PPS Tiiu kallis, kirjuta mulle eepos! Igatsen meie meetritepikkuseid gmaili vestluseid!
PPPS Kersti, miks sa telefoni vastu ei võta kui Sulle helistan ;)
PPPPS Gillitgäng, andke teada, et mis seis uute liikmetega on, kas cv-sid on kõvasti laekunud??PPPPPS Kallid trennikaaslased, kas kõik toimib? Trennid käivad ja võistlused on võidetud?PPPPPPS Issiemme, teid armastan ka sitaks! Millal jälle helistame?

Thursday, October 9, 2008

kristi raagib veidike jalle.

Tahendab, ma pikka juttu ei tee tana.

olime tanase oo uhes teises hostelis. (tana oleme oma lemmik barracksis tagasi onneks).
et see hostel siis... nimi oli tal kull grand central hostel. kolab uhkelt! meie tuba oli keldris.
toas oli kaks nari. uks vaike aken ja aknast paistis kivisein. ehk siis jube pime oli esiteks. teiseks olid koik seinad kellegi kakat tais. ma ei tea, kelle kakat. oli noh. putukate kakat. amblikuid naha ei olnud, aga raudpolt nad seal kuskil pesitsesid. linadeks olid meie vanavanavanavanemate aegsed koide poolt puretud tekid. kapiks oli seifi moodi asi, mis enam ei nae eriti millegi moodi valja. me veetsime oma ohtu internetis ja kui koigil oli uni, siis laksime magama. see oli ka uks omamoodi uritus. kirpude kartus oli paris suur. mina tundsin kohe et mul keegi korva tagant hammustas. aga tglt kirpe vist ei olnud ikka. koik jaid enamvahem terveks. aga oli selline loom nagu hiiir. jess. hiir. margus kuulis miskit krobinat pimedas ja no hiir oli. tukk aega jooksis vist meie toas ringi. me reaalselt ei nainud seda loomakest, aga koigi eelduste kohaselt oli see hiir. onneks on hiired suht nunnud ja toredad loomad, et midagi hullu ei juhtunud. ja siis tuli juba hommik ka, mil me saime oma uuratud kotid jalle selga panna ja tagasi oma lemmik hosteli tulla. praegune old swan barrack hostel on nagu paradiis. ma tahaks pariseks siia elama jaada. (ilusad reception poisid on ka. ihiiii :)

homme lahme katiga siis sinna maale. no mudaauku. kaboide seltsi nautima. olle meistriteks. kuidas iganes nimetada seda kohta, kuhu vabatahtlikult lahme. usun, et tuleb age aeg ikkagi :)

margusel on kaks tookohta. eks ta ise kirjutab neist pikamalt millalgi.

ja jaanusel on homme too intervjuu. jess. koik sujub siinpool sood.

kuuuum on siin. austraalia ikkagi eksju. paeval on vaga palav, nii et oleme pargis pikutanud ja paikest votnud ja eile kaisime ka ookeani aares rannal peesitamas. noo, utleme nii et pirita on paris monus ojake meie rannaga vorreldes :) pean ikka kobisema ka ju vahel, kuidas muidu :)
aga jah, super rand oli. ja see on alles ilusate randa algus. ilusaid surfipoisse ei olnud kahjuks. aga parem ka, muidu oleks kurb sinna kaboide hulka minna.
igastahes pruuniks hakkame vaikest viisi muutuma! vaffa.

et voibolla on meie northamis internet, voibolla ei ole. poisid peavad blogi moneks ajaks ule votma nuud. ja kui vahel satume linna kanti, siis uritame ka miskit kribada.
eks anname teada kindlasti, mis meiega seal tehakse. passe vooraste meeste katte ei anna ja kui flanellsargiga kaboi tahab pepulaksu anda, siis lubasid poisid kohale kihutada ja rusikat naidata. vsjo normalno! :) no worries.

tana teeme hosteli pubis paar pinti olut ja arutame elu ule.

KATI ISA - palju palju palju onne!!! :) cheers, mate!

kallistame!

Tuesday, October 7, 2008

Kristi tanane jutt

tere jalle :)

nuud on teispaev.

eile oli niiii raske paev.
arkasime kell kumme, voodist pusti saime kell 11. no nii raske oli argata.

siis sattisime, korrastasime cv-sid, soime, kaisime orkutis ja olime monusad.
kell kaks hakkasime ametlikult tood otsima. poiss margus laks oma teed. kais erinevates pubised, klubides, kohvikutes ,restoranides, galeriides jne...

mina, kati ja jaanus reisisime mooda hotelle. taitsime erinevaid ankeete ja andsime cv-sid.
mingi hetk laksime hungry jacki ka sooma. nagu eesti hesburger. kristi sai suua vegetaar burgerit ja friikaid. monuuus. kui koht on tuhi, siis sood ikka koike. no tosilugu.

nonii, jube raske paev oli. tana arkasime kell 9. kell 9!!! nii vara. austraalia jaoks on see toepoolest vara. nii. printisime veel taiendatud cv-sid ja laksime. tood otsima. esimene koht oli AUSS jobs. ehk siis koht kuhu lahevad koik tootud turistid tood kusima. seal oli uks eriti boss naine, kes haldas koike ja ei teenindanud kedagi. ootasime seal mingi 45 minti. siis otsustasime, et lahme jargmisesse tooburosse. otsustus tehtud - laksime.

seal saime mina ja kati tood!!!!

tahate teada, mis tood jah.
nonoo.

ei tea kuidas nuud seda oelda.

lahme country pubi kaboidele olut valama. see pubi on linnas northam. vaike linnake, kus on paar pubi, hostel, paar poodi ja toelised austraalased. me tootame siis uhes neist pubidest. hoolitseme selle eest, et kliendid saaksid oma olled katte ja soodud, koike raskem kokteil, mis seal peab tegema on viski koolaga, kuuulge, vabalt saame hakkama.
hullult monus ju. oleme seal kuus nadalat. suua saab tasuta, magada saab tasuta,
ja raha saab ka normaalselt. et me ei kuluta uldse ja ainult teenime. arge muretsega, oleme selle tooga juba kursis ja teame mis meid ees ootab. pea ees vette ei huppa. naeme toelist austraaliat ja toelisi austraalasi. ilusaid poisse seal ei pidanud olema. noh... elab ule. (lemmik - musi) see on ainult tunni kaugusel perhist, et saame siin linnas kaiia poisse ka piilumas, kui tarvis. jess. noh, meil on nuud too. anksa.

poisid on meil super ja ei kahtlegi et nad siin linnas hakkama saavad. homme veel lahme randa ja uurime sealset too olukorda ja raudselt paneme ka poisid raha teenima.

mul on homme kell kumme ka mangos intervjuu. noh, vahemalt kutsuti tagasi. aga ma ei tulnudki siia tapipealt sama tood tegema, vaid uusi kogemusi saama. olete koik nous onju?
hasti, siis oleme koik rahul. hasti.

tana oli koige soojem paev uldse. meil ninad punased ja randid iga nurga peal. ja aina soojemaks laheb. ei kurda. eestis? on veidi jahe? jube lugu... tulge siia ! :)

davaiker, telekast hakkavad nuud sobrad.

ema, isa, armastan.

gillitgang, juhuuu, elu on ilus!

lemmik - motlen koguaeg!

kristi :)

Sunday, October 5, 2008

Heips.

koigepealt vabandan, et ma tapitahti ei viitsi kirjutada. aitah, maris, et need ilusti meile meili peale saatsid, aga mu malu on lihtsalt igasuguse aktiivsuse lopetanud ja ei jata neid numbrikombinatsioone meelde enam eriti hasti. no worries, mates.

KERSTI - tana ostsin oma esimese sushikomplekti. aiai, kui sa naeksid seda. juba selle parast tasus siis tulla. nii suured on need ka. nagu eriti spets.

Et siis minu muljed. noh, valjamaa ikka. inimesed aitavad, isegi kui sa seda ei kusi. teenindajad viitsivad peale raha votmise ka niisama toreded olla. pangas oli teenindaja poiss eriti tore. naersime nii, et terve saal kajas. ilm pidi varsti-varsti eriti soojaks minema. praegu on nii ja naa. kui paike paistab, siis on vaga monus pikutada, aga ohtul peab ikka salli kaela panema ja oleks isegi neid kindaid vaja, mis ma oma kalli ema katte jatsin.

hostel on monus. kahju et peame siit kolmapaeval ara minema. tahtsime edasi jaada, aga kahjuks olid juba koik toad kinni. onneks saime uhe lahedal asuvasse hostelis toa kinni panna. hetkel on siin korghooaeg, ehk siis tegelikult on vaga keeruline uldse kuhugi elama paaseda, sest neid packpackereid on siin jalaga segada. kui me varsti rikkaks saame, siis ehk uurime korteri ka. kui saame. me siin motlesime, et te voiksite meile jalle uhe peo korraldada ja raha koguda. ah?

ja suured tanud koigile, kes meie peol kaisid! ja mingit nutsu ka karpi panid. tanu teile saime esimese nadala hosteli makstud ja telefonid tehtud. nagu jesss.

niiniiii. tana kaisime loomaaias. palju loomi oli. tiiger, lovi, kaelkirjak, vombat ja POLLINAATOR. noh, kes arvab esimesena ara, mis loom see on? ..... pardik oli. ahv. harilik ahv. koige agedam nimi igastahes. vaga tore oli. tanu katile laksime. ta ajab seda loomaaia juttu meile juba tukk aega, aga tana siis tegime selle pulli ara.

tanane ohtu plaan on:
19:30 hakkab Autraalia otsib superstaari.
20:30 hkkab Kariibi Mere Piraadid osa 2.
me oleme taiega linna pel kainud, et voib telekat vaadata kull.
arge itsitage midagi.

eee.. ma ei ole kirjaniku tuupi tglt. lugeda meeldib, aga kirjutamisega on nadid lood.

njah, olgu monusad ja elage meie elule ikka kaasa eks.

ja lootke, et me koik saame tood jargmine nadal. muidu peate abipakke saatma.

Tsau.

Lemmik - kallistan!

Kati jutustus esimestest paevadest!

Tsautsau kallikesed!

Siit siis minu esimene kirjatükk – aega võttis ja napilt asja sai. Kuigi algselt lubasime suure hurraaga, et alustame blogimist juba hiljemalt Londoni lennujaamas, siis tegelikult oleme olnud kõik laisad suslikud ning teeme seda suure vaevaga nüüd, pea nädal aega hiljem.

Eniveis..millest siis alustada? Võtan ehk lühidalt kokku meie siiajõudmise :P Et siis...reis oli kergelt vaevaline, nagu oli ka ette teada. Londonisse jõudsime kiiresti, ka passikontrollist anti meile meie paistes/punased/nutused näolapid andeks ning lasti meid läbi. Edasine plaan oli siis järgmised 24 h kuidagimoodi mööda saata. Ja seejuures hirmus kokkuhoidlikud olla...Ytleme nii, et kokkuvõttes mingit rahalist kokkuhoidu polnud, küll aga sai hoogu juurde minu surmaeelsekorinalaadne köha, Kristi neeruhaigus ning poiste....eee...kurptus ja koduigatsus? Tglt poisid olid tublid, ei vingunud ega midagi.

Aga et siis nüüd võib öelda, et oleme Londoni pmst läbi ristipõiki läbi käinud. London on kusjuures suht suur linn exole, nii et see on omamoodi näitaja...Kokku kõmpisime kõikvõimalikes suundades väga mitmeid tunde. Vahepeal puhkasime jalga ning kustutasime janu Suure Beni juures. Kuid kesköö paiku hakkas ikkagi vägaväga kylm, nii et meie romantiline öine veinijoomine lõppes ning hakkasime sooja otsima. Vallutasime paar baari ning seejärel sõitsime taksoga lennujaama. Pole vast mõtet mainida, et taksosõit maksis rohkem kui meie lennupiletid Tallinn-London suunal :P Lennujaamas sai paariks tunniks väsimus meist võitu ning pinkidel magamine ei tundunudki nii hull mõte olevat. Õnneks tuli varsti hommik ning tänu tasuta showeri võimalusele ei olnudki enesetunne väga saast.

Lend Londonist Kuala Lumpurisse kestis ca 13 tundi, mille jooksul vaatasime hunniku filme, jõime hunniku veini/õlut ning mina suutsin täis tatistada hunniku salvrätte. Ei aga tore oli muidu J

Ja siis olimegi juba Kuala Lumpur – Perth lennu ootel ning ei läinudki rohkem kui 6 tundi ja olimegi kohal!!!! Tahtsime kohe välja liiva ja palmide ja päikse seltsi joosta, kuid kui olime suutnud end ja oma kodinad ukseni vedada, siis nägime, et.... vihma sajab....”p#¤&%kellad” oli esimene sõna minu mõtteis...

Aga taksoga hosteli poole sõites oli tglt tunne hea, sest avastasime, et siinmail ei viitsi isegi vihm suure hoo ja ladinaga sadada, vaid valgub sedasi tsillides maapinnale. Aega on ju..no worries J Liiklus oli muidugi ulmeline, täiesti valetpidi on ikka kõik. Isegi autosse istudes peab meeles pidama, et kogemata taksojuhile sylle ei istuks jne. Tuled seal autodel ei põle, suunatuld näidatakse ringile sõites mitte sealt väljudes jne...Ei suuda ära oodata, millal ise rooli saan. A siin ongi liiga tsill, vaja kohalikes natuke elevust tekitada ning neil ka autosõitu kerget põnevust tekitada :P

Hostel on fain, oleme neljakesi fämili toas, täitsa ponks on. Sisustus on lihtne, magamiseks on nari ja suur voodi. Ning kuna kliima on hea, siis on akendel klaasi asemel hoopis toidukile ees...ja kapil on uks kenasti kapi kõrval ootamas, et kui on vaja teda äkki millekski muuks kasutada, siis saab kohe haarata. Nari kriuksub ka siis kui sa ta poole lihtsalt vaatad, seega on narielanikel (Kristil ja Margusel) keelatud endale siia mingeid kylalisi tuua... :P

Tänaseks on esimesed asjalikud asjatamised tehtud, pangakonto olemas, telefoninumber olemas, viisa on passi saadud jne. Samuti on olemas esimesed kulinaarelamused. Hungry Jack (loe: burger ja friikad) maitseb täpselt nii nagu ta võiks maitsta, kuid hiina toitu tellides sai näiteks Margus nuudlid kanaga asemel nuudlid kanaga limas. Hiina toitu lähme uuesti sööma mõne aja pärast kui haavad on paranenud ning Margus enam öösiti ei karju ja tõmble.

Aga et siis kuidas muidu tunne on? Seesuur et...nagu polegi mingit vägaväga erilist tunnet. Õige tunne on. Eks vaatab, kas leian siit seda mida tulin otsima ning kas suudan ka poole aasta pärast rahulikult vanemate peale mõelda ilma, et hakkaks kohe nutta löristama ja teisi manguma, et lhx koju. Hirmus suur armastusetunne on küll kui mõtlen kõigi nende kallite inimeste peale, keda ma kaasa pakkida ei saanud. Aga vaevalt see armastus aastaga hääbub J Nimelist hetkel kedagi tervitama ei hakkaks, loodetavasti teate niigi, et suursuur hunnik sooje tundeid olete mus tekitanud. Aga kui kellelgi tekib selles osas mingeid küsimusi, siis pöörduge julgelt otse minu poole ja vaatame, et mida see armastusekalkulaator täpsemalt näitab ;)

Aga et siis esimeseks korraks lõpetaks. Ahjaa, eile kui yhes suht fäänsis kohas Long Islandit ja mullitavat jooki jõime, siis tatsas meie juurde üle seina yx mehemõõtu prussakas. Ei osanudki kuidagi reageerida. Vaatasime temaga natuke aega tõtt, kuid kuna tema meid ilmselgelt ei kartnud, kuid samas ka meid otseselt ei rünnanud, siis kehitasime õlgu ning tsillisime edasi. Ka töötajaskond ei teinud teist nägu ning ei tormanud punastades ning vabandusi pobisedes seda tüüpi rajalt maha võtma, nii et ju siis siinkandis on see ok J Welcome to Australia! ;)