Ola, leidsin ka aega sissekannetega alustamiseks. P6hjus, miks kutid v2hem aktiivsed kirjutajad on, seisneb peamiselt vist selles, et tydrukte elu on meil rohkem paigas, kuttidel veel elukoht hetkel veel v2ga lahtine ja kogu vaba aeg kulub mul erinevate korterite kylastamisele.

Tööd otsisin neli p2eva ja iga p2eva kohta leidsin ka yhe koha. Variandid olid siis:
1) töötada kohvimeistrina ehk baristana, yhes pisikeses kohvikus.
See oleks t2hendanud seda, et ma oleks pidanud hakkama hommikul, kell 4 t6usma. K6ik, kes mind v2hegi tunnevad, teavad, et see on kliinilistel p6hjustel v6imatu
2) teine koht, kuhu sain oli matkatarvete kauplus "Khatmandu", seal intervjueerisid mind, kaks k66rdsilmset nais-uusmeremaalast. Sain t66le kyll, aga ei l2inud raisk,
3) kolmas koht oli viie t2rni restoran siin kesklinna l2hedal pargis m2e otsas. Fancy-pantsy koht. Mul on 3 A4 ettekirjutusi, kuidas ma tööl pean välja n2gema ja mida kandma, nii, et ninar6ngastele ja meikimisele on pikaks ajaks kriips peal. Nagu juba aru saate, siis ma l2ksin sinna tööle.
4) Kuna seal mäe otsas olen ma umbes 4 vahetust n2dalas, siis otsustasin teise töö veel leida. Lepisime Kristiga kokku, et ma nii 4 tundi otsin ja siis helistan talle, et kokku saada, aga kuskil 20 min p2rast oli mul koht olemas. Teine fancy pantsy restoran keskklinnas. Seal anti kohe raamat kaasa, kuidas ma seal olema, k2ituma ja riietuma pean. Aga järgmine päev olid mul juuksed kammitud, kyynealused puhtad ja uued riided seljas ja rygasin tööd teha. Esimene päev seal oli jube toimekas, sellest saavad nyyd kyll ainult lasnam2elased aru, aga tunne oli nagu teenindaks inimesi kella 7.40ses bussis number 67. See restoran kyll ei k6ikunud, aga kuna nad olid alles 5 päeva avatud olnud, siis inimesed tungelsid nagu oleks viimne p2ev tulemas ja see oleks valge laev. Alguses oli p2ris keeruline klaase t2is kandikuga l2bi rahva trygida: teenisin ka yhe aplausi, kui ma tasakaalu kaotasin ja korraga 3 klaasi ja pudeli 6hku viskasin ja need seej2rel kinni pyydsin. Liialdasin just. Pudelit ma ei pyydnud kinni, see kukkus maha, aga katki ei l2inud. Eile olin ka seal tööl, aga eile oli hea ja rahulik.

Kuna m6lemad kohad on riietuse osas jube ranged, siis k2esolevaks hetkeks olen pidanud endale lunastama:
2 musta T-särki
Mustad pyksid
Musta triiksärgi
Mustad kingad

Arvutasin, et pean yhe vahetuse veel tööl olema, et riiete raha tagasi teenida.



Iirlased.
Iirlased on tylikad. Meil on siin kokupuuteid igasuguste rahvuste esindajatega ja kui paljud r22givad kesist inglise keelt v6i teevad seda m6ne eksootilise aksendiga, aga on seda tehes v2hemalt ettevaatlikud ja m6istavad, et k6igest ei pruugita aru saada, mis nad r22givad, siis iirlased on t2iesti veendunud, et see lalisev jaur, mis neil suust v2lja tuleb on pesuehtne inglise keel. Ma saan hollandi keelest umbes sama palju aru, kui nende mulinast, Ja oi, kuidas nad tahavad juttu vesta pärast seda kui nad 16 6lut on ära joonud.
Ja nad on suht 24/7 selles 16 6lu faasis. Yks niru olemisega iirlane vaatas mulle eelmine n2dal otsa ja kusis "Dhu ju hav fjuud? Aim starving" Ei olnud mul syya. Sitavanka selline.

Aborigeenid.
Aborigeenid on siin v2ga kummalises staatuses. Nad on nagu ogred v6i kummitused - tavainimesed lihtsalt teesklevad, et neid ei ole olemas ja ega midagi muud ei j22 yle ka, sest neid k6netada ei saa ja kui isegi nende poole vaadata, siis nad pistavad röökima vöi viskavad sind millegagi. Ilma naljata, mul on mitmeid selliseid kogemusi olnud. See oli nyyd muidugi suur yldistus ja ma olen veendunud, et kuskil rahvuspargis elavad nad rahuliku loodusrahvana, aga linnastumine on neile t2iest laastavalt m6junud. Metskollid.

L2hen nyyd enda pykse parandama, sest homme vaja jälle imekaunis välja n2ha.