Rotipesa

Põhjus, miks me siin nii pikka aega midagi kirjutanud ei ole, on see, et siin aeg lausa lendab. Mul on praegu tööleminekuni 4 tundi. Eestis j6uaksin ma selle ajaga käia j6usaalis, saada emaga kokku ja veits magada, aga siin on nii, et kui ma selle sissekande l6petan, siis olen ma juba hiljaks jäänud. Ma ei saa aru, miks see nii on, aga on.

Tööl on chill ja mul läheb iga päevaga paremini, ühest kohast on veits siiber, teine on ok. Kohe varsti v6tan midagi enda situatsiooniga ette ka. Annan siis teada, kui ettev6tmine on edukalt sooritatud. Viimased nädalad on jube m6nusad olnud. Ilmad on head ja m6nus rahulolu on sees. Üks parimaid ajaveetmise võimalusi, mida ma tean, on hea ilmaga mitte midagi tegemine samas omades head juurdepääsu kohvile ja sellega ma olen ka tegelenud. Ka praegusel hetkel teen seda.

Tüdrukud on linnas. Veetsid m6ned päevad minu juures, said ka lõpuks veidi haritumaks, sest mu korterikaaslane Colin ei suuda kunagi tühjast-tähjast rääkida ja isegi kui sa alustad temaga vestlust, sellest et sa palud tal seda punast kruusi sealt aknalauapealt ulatada, siis kahe minuti pärast oled kursis ka Tiibeti praeguse politiilise olukorraga ja tead mitu vokaali on araabia tähestikus. Ma ei tee siinkohal üldse nalja ja mul on jube hea meel, et nüüd ka tüdrukud teavad, millest ma olen rääkinudd. Eesti koha pealt olen Colinit muidugi kõvasti kõvasti harinud, kuigi ta teadis enna ka mitu käänet meil on ja kes on Kalevipoeg , siis nüüd on ta ka Taara usku ja Kauksi-Üllega kursis. Jällegi ei teinud ma nalja.

Oleme viimastel päevadel peamiselt Fremantelis ja Rottnestil hänginud. Kes veel, et tea siis Fremantel on Perthi ookeaniäärne äärelinn, mis Kati sõnul sarnaneb õhkonna poolest Pärnuga, aga ma olen veendunud, et see on siiski Haapsalu atmosfääriga. Ja kui keegi kahtleb, kummal õigus on, siis kindlasti mul. Ma ei valetaks ju sellist asja. Fremantelis on mõnus hängida. Proovisime Katiga.ka lõpuks ennast kohalike vaatamisväärsustega kurssi viia ja otsisime kohalike hinnangute järgi iidse vangla, kuid tegelikult umbes sama vana kui kui mõni suvakas kopli tehas, üles. Vangla leidmine nii raske ei olnud, küll aga tegime täisringi ümber selle, enne kui sissepääsu ülesleidsime – eksitav oli ka see, et samas hoones oli ka lastekirjanduse keskus. Eks see ole ikka see majandussurutis, et vangla ja lastekirjanduskeskus ruume peavad jagama. Ukse leidmise ajaks olime liiga tüdinud, et sinna sisse minna – ostsime hoopis jäätist.

Eilse päeva olime Rottnestil. See saar on unelm. Ma ei hakka pikkalt kirjeldama, mis me seal täpselt tegime, aga seal on jube ilusad rannad ja pisikesed rottkängurud, kes on jube s6bralikud. Eilse päeva emotsiooni saate kätte, kui vaatate mu orksi pilte. Kõige ilusam koht, kus me oma Austraalia tripi jooksul oleme olnud.

Elina - ma dresseerisin sisaliku! Meil on siin üks lamaistool, mille peal ma oma hommikuid veedan ja ühel päeval ilmus sinna sisalik, kes vastupidiselt tavapärasele ei kartnud mind vaid tuli mu käe peale ja vaatas mulle otsa ja jooksis mööda mind üles ja alla. Tegin tast pisikese videoklipi, mida sulle kunagi näitan.

Leidsime Katiga poe, kus müüakse korralikku kohvi. Jei. Joon seda nüüd. Sain just ka teada, et ma ei peagi täna tööle minema, mis ei ole sugi halb uudis ja ma saan tõepoolest täna jõeäärde jooksma minna. Ostsin endale tossud ja olen seda jooksmise asja juba ammu plaaninud teha, aga mäletate, mis ma siin aja lendamise kohta kirjutasin.

Marisele olen ma jube tänulik, selle ilmateate lingi eest gangi Eesti blogis. Kasutan seda.

Margus.