Laupäev ja pühapäev olid väga kuumad-taevas oli täiesti pilvitu ja temperatuur laes. Käisime kahe bussiga siis nendes kahes kohas. Kokku oli meid umbes 20 ja 10 neist eestlased. Enamjaolt olime North Cliffe juures rannas ookeani ääres, kus ujusime ja päevitasime-kes palli mängides, kes lamangvõttes. Muidugi eestlane võtab ikka päikesest maksimumi ja ei hakka päikesekreemi kasutama. Nii siis jäid mitu inimest põletustega täna koju ja tööle ei ilmunud. Muidugi käisime ka Cliffidel, millest ka pilte näete uues kataloogis.
Mount Chudalupelt avanes ka väga ilus vaatepilt, mida fotokaga ei anna väga hästi edasi anda, kuid siiski pilte ka sellest kohast.
Ilma jagus vaid nädalavahetuseks, sest täna terve päeva oli pilves ja sadas seenekat aga väga mõnus oli sellise ilmaga tööd teha ja päev möödus kiiresti. Õnneks oli täna ka mu tõstukil kumm tühi ja kuna ei õnnestunud täis seda saada, siis sain tegeleda tavalise korjamisega, mis on huvitavam ja kuna olin Mirjamiga ühes tiimis siis seda enam. Arvan, et homme ütlen ka, et enam tõstukiga ei sõida, sest see hakkas kandadele kuna kogu juhtimine käib jalalabadega. Muide saime Martiniga ka jaanuari alguseks omale uue töö puidutööstuses siin Pembertonis. Eks näis mis selleks ajaks on aga iseenesest on seal parem tunnipalk ja tänu vihmale ei jää töö ära. Ehk tulevad selleks ajaks ka teised gilliti liikmed Pembertoni maatööd tegema kui linnaelust siiber saab. Täna panid Martin ja Siim ka hapukapsa hapnema, niiet tulevad eestipärased jõulud. Neli noort prantslast lähevad ära homme, niiet on oodata, et sellesse tuppa tulevad uued ja loodame, et huvitavad ja korralikud inimesed. Muidu on kõik vedanud meil majakaaslastega aga uus-meremaalane, kes hiljuti meie tuppa tuli on suht jube kuju. 30 õlut päevas juua ja kolm päeva nii järjest ei ole tema jaoks mingi probleem. Natuke öist voodisse kusemist ja hommikust oksendamist ja pidu läheb edasi. Kuna eile kukus elutoas diivanil ära, siis oli muidugi ka see hommikuks märg ja täna andsime sellest teada ka hosteli pidajale ja arvatavasti saadetakse ta ära. Sünnipäev möödus päris huvitavalt. Oli palju inimesi koos meie verandal. Diivanid viisime välja ja puha. Juhtus, et ühel kahe meetrisel sakslasel oli samal päeval sünnipäev, kes ka hiljem meiega liitus. Pärast südaööd ilmusid seltskonda ka 5 iirlast, kes olid sigapurjus ja ronisid läbi veranda mustrite ja käisid paljalt ringi. Üks väitis lausa, et käis jões ja kuulis, et sõbrad hüüdsid teda appi ja arvab, et nad on uppunud. Järgmine päev visati kõik iirlased välja kuna nad olid ka varasematel üritustel toole olnud põletanud ja seinu puruks peksnud. Aga üldiselt on 95% hosteli elanikest, keda on vast nii 40ringis väga sõbralikud, kirjud ja toredad. Südamest soojad tervitused kõigile Eestisse ja Austraaliasse:)
Mount Chudalupelt avanes ka väga ilus vaatepilt, mida fotokaga ei anna väga hästi edasi anda, kuid siiski pilte ka sellest kohast.
Ilma jagus vaid nädalavahetuseks, sest täna terve päeva oli pilves ja sadas seenekat aga väga mõnus oli sellise ilmaga tööd teha ja päev möödus kiiresti. Õnneks oli täna ka mu tõstukil kumm tühi ja kuna ei õnnestunud täis seda saada, siis sain tegeleda tavalise korjamisega, mis on huvitavam ja kuna olin Mirjamiga ühes tiimis siis seda enam. Arvan, et homme ütlen ka, et enam tõstukiga ei sõida, sest see hakkas kandadele kuna kogu juhtimine käib jalalabadega. Muide saime Martiniga ka jaanuari alguseks omale uue töö puidutööstuses siin Pembertonis. Eks näis mis selleks ajaks on aga iseenesest on seal parem tunnipalk ja tänu vihmale ei jää töö ära. Ehk tulevad selleks ajaks ka teised gilliti liikmed Pembertoni maatööd tegema kui linnaelust siiber saab. Täna panid Martin ja Siim ka hapukapsa hapnema, niiet tulevad eestipärased jõulud. Neli noort prantslast lähevad ära homme, niiet on oodata, et sellesse tuppa tulevad uued ja loodame, et huvitavad ja korralikud inimesed. Muidu on kõik vedanud meil majakaaslastega aga uus-meremaalane, kes hiljuti meie tuppa tuli on suht jube kuju. 30 õlut päevas juua ja kolm päeva nii järjest ei ole tema jaoks mingi probleem. Natuke öist voodisse kusemist ja hommikust oksendamist ja pidu läheb edasi. Kuna eile kukus elutoas diivanil ära, siis oli muidugi ka see hommikuks märg ja täna andsime sellest teada ka hosteli pidajale ja arvatavasti saadetakse ta ära. Sünnipäev möödus päris huvitavalt. Oli palju inimesi koos meie verandal. Diivanid viisime välja ja puha. Juhtus, et ühel kahe meetrisel sakslasel oli samal päeval sünnipäev, kes ka hiljem meiega liitus. Pärast südaööd ilmusid seltskonda ka 5 iirlast, kes olid sigapurjus ja ronisid läbi veranda mustrite ja käisid paljalt ringi. Üks väitis lausa, et käis jões ja kuulis, et sõbrad hüüdsid teda appi ja arvab, et nad on uppunud. Järgmine päev visati kõik iirlased välja kuna nad olid ka varasematel üritustel toole olnud põletanud ja seinu puruks peksnud. Aga üldiselt on 95% hosteli elanikest, keda on vast nii 40ringis väga sõbralikud, kirjud ja toredad. Südamest soojad tervitused kõigile Eestisse ja Austraaliasse:)
1 comment:
Post a Comment