tere, tere, vanakere.

kaisin just alphas juuksuris. huvitav kogemus oli. kuulsin kohalikku klatshi - kes abiellub, kes on tulis, kes petab ja kes on kohalik joodik. juuksuriks oli kohalik daame Brenda. meie roadhouse omanik valmistas mind ette, et Brenda on 80sse kinni jaanud ja kannab platvorme ja igatseb vana muusikat ja vanu kuulsusi. olin vaga valmis arutama AC/DC muusikat ja 80ndate meesiludusi. tuli valja, et daame ikka sirvib tanapaeva vogue ja talle sumpatiseerib brad pitt. ta kull arvab et angelina ei vaari teda ja brad peaks jenniferi juurde tagasi minema. kui tahtsad asjad olid arutatud, siis vaatasime ka minu soengu ule. natuke pabistasin ka et mis Brenda meelest on hetkel moekas ja millal ta viimati end uuemate loikustega kursis hoidis, ent vota napust - mul ilusad punased juuksed jalle (vahepeal on nad mul veidraid toone votnud tanu pidavale paiksepaistele ja viimast juuksuriskaiku ma ei suuda isegi meenutada hetkel) ja soeng vat et popimate killast. juuksed isegi veidi luhemad kui te mind enne eestist lahkumist maletate, aga veelgi agedamalt minu meelest. margus ei ole mind veel nainud, aga ise olen kull rahul. paneks endast kohe pildi ules, aga kahjuks mu malukaart ei viitsi enam meiega koostood teha. sellline lugu siis.

eile sadas meil siin kova padukat ja nuudsest pidi ka ilm veidi jahedamaks minema. noh talv ikkagi ju. tana toepoolest paike ei kiirga ja pikad puksid on jalas, aga selle talve koha pealt vaidleks vastu ikka. mina pean talveks seda, kui bussipeatuses seistes jalgu ei tunne ja napud hakkavad tasapisi siniseks tombuma. tatt ninas on ammu jaatunud ja kapis pole riideid, kuna koik toppisin selga hommikul valja minnes. hetkel on mul kapis veel paris palju riideid, ainult viiendik on seljas voibolla.

eile koristasin ja sattisin oma tuba ja panin ka oma voodipesu pessu. riiulist votsin uue puhta pesu ja sattisin ilusti lina ja tekikoti paika. ilus lilleline ka veel teine. ohtul laksin roomuga magama, et nii tore voodipesu ja kena puhas tuba. oosel arkan ules.. jube valu loua ja kaela peal. ja koledasti sugeleb. motlen, mida pekki. mis toimub. kartsin, et moni amblik akki kais mind hammustamas voi kurat-teab-mis-siin-austraalias-ooseti-inimesi-hammustamas-kaib. panen tule polema, olen valmis juba testamenti kirjutama hakkama, haaran peegli ja vastu vaatab mulle umbes kumme suurt saasehammustuse sarnast kuppu kaela- loua- ja korva peal. olen siin avastanud et mul vaike allergia nende putukate hammustuste vastu ja kupud lahevad alati kole suureks ja jubedasti sugelevad. no aga mul toas kull hirmsat moodi saaski ei olnud ja unise peaga ei saanud uldse aru, mis toimub. siis joudis kohale, et voib olla moni kirp mul uue voodipesu vahel. istusin nukralt voodis, vara pidi arkama ka veel, ja siis akki nagin et suur pirakas lutikas jookseb ule teki. no muidugi pirakas, just oli pool mu nagu ara soonud. tapsin ta ara. kahju ei old ka. vot sedasi siis. motlesin, et jagan oma oist kogemust teiega. magama oli paris raske jaada seejarel. kui peale tunnist virelemist seal voodis magama jain, siis nagin unes kuidas mind rundas tuhandepealine lutika meeskond. ei maleta, mis edasi sai. motlen, kas tana lahen uldse magama...

et siis sunnipaev oli mul vahepeal. olen 24 aastat vana nuud. 24. see on lihtsalt number eksole? jajah. ei muretse uldse. eriti. aga sunnipaeva paeval olime kohas nimega surfers paradise. age eksole. mu hea sober margus oli mulle selleks hommikuks korraldanud vaikse aarete jahi. aareteks olid kirjad sopradelt ja perelt eestist. vaga super oli. hosteli inimesed laksid ka asjaga kaasa ja meie uued sobrad tegid ka mu hommiku vaga vahvaks. ja suured tanud, kes saatsid kirjad teele.. mul vottis iga kirja lugemine pisara silmanurka. natuke ikka vist hoolite ka jah? tore oli meenutada neid rumalusi ja naljakaid seiku. ei saa oelda, et noorus on raisku lainud.. igavesti age on olnud!!! mitte, et ma nuud vanuriks hakkan, minu noorus jatkub taiel rinnal! :) rumalusi teeme veel. jah, ema, rumalusi teeme veel :) jah, ja siis sunnipaev jatkub.. lopuks joudsin oma aaretejahiga marguseni kus ta ootas mind uue ilusa sinise kohvriga. ma ei tea, kes motles valja, et backpackerid tglt peavad ka neid raskeid kotte selja tassima. kohvril on rattad all. ja tuleb mooda maad sulle ilust jargi ka. kui korbesse lahme, siis ei vota ju niikuinii seda tervet kotti kaasa. mitte et meil oleks plaan korbesse jalutama minna. uhesonaga, sain kingiks kohvri. backpack on ikka olemas et kui kunagi tekib moment, et tahan 20 kg seljas kuhugi makke ronida, siis on mul see voimalus. njah, siis kaisime margusega maailma koige korgema elumaja otsas (utleme minu malu kohaselt oli 360 m korge). vaga ilus vaade ja varki-sarki. siis laksime rongiga brisbane, votsime hosteli ja hangisime brissis. kaisime peol ka jah. tore oli. ei hakka pikalt seda lahti seletama :) kokkuvottes oli mul uberage sunna paljuski tanu marguse suureparasele voimele haid ideid genereerida. margus on tore, hea sober mul :)

nuud lahen tupsutan oma kuppe ja loen raamatud akki. muud asjalikku siin kolmapaeva parastlounal eriti ette ei ole votta.

nagemist ja hoiame uhendust!

kristi