Monday, October 13, 2008

Plikade elu

Heh. tana on juba teisipaev. jube imelik on nuud sellest toredast laupaevast raakida :) aga ma varem ei joudnud.

MEELIS - mis vaba aeg? mis? ah? naiteks meie paev on selline. kell uheksa on aratus, siis koristame baari ara ja uleval korrusel toad. see votab umbes paar tundi. hetkel teeme seda kahekesi, aga paari paeva parast teeb seda uks meist (ja selle ajal teine voib siis puhata ja mangida) ja siis laheb raudselt kella 12ni vahemalt selle koristamisega. ja kell kolm avaneb pubi! et siis need kolm tundi seal vahel ongi vaba aeg. siiamaani oleme selle aja lihtsalt maha maganud. mina ei ole sellest majast naiteks viie meetri kauguselegi joudnud. et vot sulle vaba aeg. ja nagu naha, siis margus rugab meil tood ja otsib elukohta. ja jaanus otsib molemat. tutkit.

aga see laupaev siis. no tegelikult ei olnudki voibolla nii uuratult vagev, aga kuna see oli meie teine ohtu selles tavernis, siis tundus koik jube ponev. no igastahes oli see ohtu selle pubi uks edukamaid ohtuid uldse :) boss on paris rahul, et me siia kulla tulime olut muuma. enne uste avamist oli rahvas juba ootel, et sisse saada.

aga jah, taielik tramm oli. kui reede oli vanurite olle tinistamis ohtu, siis laupaeval vedasid northami noored oma rahakotid kohale. ja kui vanemad harrasmehed ja prouad oskavad juua ja kannatavad alkoholi, siis austraalia noored on ikka taielikud labuinimesed. no teate kull neid inglismaalt paris joodikuid, kes meie baare ruustavad. no need siin on paari pugala vorra hullemad. ja aru ma ei saa, kust nad seda raha votavad?!?

tantsuproua oli ka muidugi tagasi jalle. ja samuti kevin. tuup, kellele peab olut teisest baari otsast tooma.

igatahes oli terve see ohtu hullumeelne. palju huvitavaid inimesi. ja nad koik siin uritavad uusi tudrukuid proovile ka panna. ajavad mingit loba suust valja, millest tuhkagi aru ei saa ja siis saab terve trobikond irvitada meie ule. aga toepoolest, mina ei saa ikka mitte midagi aru. nad voiks oma suu lahti teha ja kova haalega oelda, mis mure neil on ja mida tarvis. aga ei. omaette momisevad ainult ja siis imestavad, kui me neile vale joogi ette serveerime.

ja kui kell sai 12 oosel, siis ei olnud mingit marki, et pubi on kinni. inimesed lihtsalt ei lahe ara. aga meie viskasime oma tookohustused nurka ja istusime ka lopuks pingi peale. natuke saime puhata, kui valjast kostus mingi moll ja asjade loopimise heli. meie pubi noorukid tegid valjas suitsu ja laksid tulli millegi voi kellegi parast, seda ma ei tea, aga kaklema nad igatahes laksid. veidi hooplesid seal ja siis laksid laiali. uks kamp viskas parast pubi akna ka sisse. no midagi hullu ei olnud, aga meil oli katiga vaike paanika, et oioi, kas nii hakkab iga ohtu olema? onneks ei hakka. melu laks rahulikult ikka edasi. kuigi pubi oleks juba ammu pidand suletud olema. kummaline koht. meie katiga jatsime nad rahumeeli tinistama ja laksime oma koikudesse ara.

puhapaev oli rahulik ja eile (esmaspaev) oli veidi kiirem, sest siin olid mingid nooleviskajad, aga miskit hullu ei olnud.

maletate, kes on louise? see shoti neiu, kes enne meid siin kuus nadalat veetis. ta laks tana ara. laks ara. taiesti lopp noh. me veetsime siin neli paeva koos, aga tunne on nagu oleks eluaegsed sobrad. ma ei tea, backpacker peab endal sudame vist nii kulmana hoidma ja kedagi ei tohi liiga lahedale lasta, sest niikuiinii lahevad teed ming aeg lahku. eile oli selline matuse tunne peal. ja tana hommikul, kui ta tuli head aega utlema... no mu lennujaama triangel peaaegu kordus. louise on uks vingemaid preilisid kellega me oleme kohtunud. igatahes me uritame oma plaane sedasi sattida, et siin austraalias saaks veel koos nalja teha ja krutskeid korda saata.

nonii. tana ja homme on meil pubis skimpy night. lisaks meile tulevad toole veel kaks neiut. voi uks? ei teagi tapselt. riideid on neil seljas minimaalselt ja nende too ongi oma tisse vobistada ja mehi pubisse meelistada. meie hoiame tagaplaanile ja kallame rahulikult olut ainult.

davaikerbaiker. too vajab tegemist. ja paike vajab votmist. siin on nii kuum tana, et ule poole tunni ei tasu vist paikese kaes ollagi. ja praegu on kevad. mitte suvi. hasti elame :)

kallistan koiki.

ja ema, uritan tana homme helistada ka. peale tood vast helistan, siis on kell eestis seitsme paiku ja te peaks kodus olema.

kirjutamiseni!

6 comments:

Epp Kerge said...

Hing on kinni siin lugedes ausalt...ma loodan, et teie viitsimine nii põhjalikult kirjutada ei rauge! :P Ma tunnen kohe, et minugi elu läks põmevamaks :D

Kessu said...

Lahedalt uusi kogemusi ikka saate sealt- teeb lausa kadedaks :-D! Olge tublid ja jätkake ikke samas vaimus........

galja said...

jõudu-jaksu kõigile teile,aga tüdrukutele kainet mõistust,et seal kuumuses kohe keegi ära ei võluks....tundub,et on põnev ,aga kas te ikka tehate kogu aeg neid purjus inimesi näha...loen sellest melust ja tunnen,et olen mingis arusaamatus kauboi filmis,kus on võimatu aru saada mis tegelikult toimub.ainus küsimus minult kui lapsest hoolivalt emalt on-kas ikka puhata jõuate ,rääkimata magamisest ja söömisest:olge paid,HOOLIME TEIST VÄGa

Saskia said...

emm, mul on suht karp lahti alati, kui ma neid teie kirjutisi loen...ma kujutasin seda austraaliat vist veits tsillima kohana ette või midagi sellist. aga igal juhul, ma täiega elan kaasa ja olen mõtetes teiega ja kallistan kõvasti ;)

Meelis said...

vaadake, et teid siis nendeks "tissivõdistajateks" ei ülendataks :D

merli said...

Jei, väga lahe, et siia sattusin (õnnistatud olgu orkut). Kirjutage veel ja veel ja veel :)
Hoian pöialt ja elan kaasa!
P.S. Kati, esmaspäeval olid Kalevis puha võõrad näod - järelikult käis vana kamp seal ainult sinu pärast ;)