Täna(24.11) oli jälle tavaline vihmane päev ja saadeti grupiti erinevatele tööülesannetele aga mitte avokaadosid korjama. Täna anti meile kätte umbes meetri pikkused rookepid, millega hakkasime kiivipõõsaste väljakasvavaid võrseid maha peksma, et nad kõrvaloleva põõsaga kokku ei roniks. Kusjuures ongi nii, et on kari emapõõsaid ja üksikud isaspõõsad. Isaspõõsad on sellised karvaste okstega ja haprad-neile liiga ei tohtinud teha. Tegelikult need vist on rohkem puud-täpsemalt näeb neilt sellelt pildilt, kus on kaared, millel ronivad oksad. Koreakatega on ka nende taustal tehtud pilt. Kui veel seda tööd teha saame, siis teen kindlasti ka lähemalt pilti sellest peksu tulemist.
Tegelikult tahtsin veel kirjutada, sest lugesin Melli, Epu, Raimpsi, Eelini, Kristi ja Marguse viimaseid postitusi ja andsid kohe energiat mölinaks. Äge lumemöll on teil seal Eestis-sellist talve me tahtsimegi-täiega pöörane ja akusid laadiv. Tehke ikka pilte oma elust ja riputage meile need lähedale.
Kes leiva kohta küsiski? Siin on ainult SAI. Eestis me Katiga ostsime vist kahe aasta jooksul ühe saia, mis küll maitses hästi aga me ikka leivainimesed. Ei tea, kas see on küll saiast aga kõht küll eriti rõõmust ei rõkka. Siin isegi telekas on räägitud, et see on Austraalias probleem, et inimesed söövad liiga palju saiia.
Mingist rohelisest mõtlemisest on vist ka räägitud siin maal. Taarat siin ei viida kuna purk maksab 40senti ja lähim koht kuhu viia on lõuna Austraalias kui ma väga mööda ei pane. Poes kui kaupa ostad, siis kõik su ostetud kama paneb müüja mitmesse kilekotti. Rohkem ei tule praegu meelde.
Tahaks veel Koreakatest kirjutada. Nad sõitsid Melburni kirsse korjama-see pidi lihtsam töö olema ja rohkem raha teenima. Oleks saanud ka kaasa minna aga see on teises Austraalia otsas ja siis ma oleks juba liialt kaugel sõpradest ja oma kallist. Koreakad olid ka sessuhtes lahedad, et õppisid eesti keelseid sõnu ja lauseid nagu: tere, aitäh, head isu, kuidas tööl läks, hästi ja mina nende keeles sõnu: gomawa(aitäh), an nyoung(tere), ma sit ke mogo(head isu). Lasin nende piltkirjas kirjutada ka mõnede inimeste nimed. Reino kurvastuseks saab nende keeles kirjutada ainult Leino. Loodan, et oled rahul. Huvitav on veel see, et Lõuna-Korealased käivad Austraalias peamiselt ikka selleks, et raha teenida, sest nende jaoks on siin lihttöid tehes väga kõrged palgad.
Meelis(Gängi): Ehituspraagi kohapealt tuli mulle meelde see, et kui üks päev päike looja hakkas minema, siis valgus kumas põrandalaudade vahelt läbi. Seega on põrandaks siin meil ainult ühekordselt laotud laud õhuvahedega ja öösiti seega soojapuhur undab täiega.
Muide Margusel on õigus, et siin lendab aeg kiiremini, seepärast kirjutangi täna kaks korda kuna järgmine kord võib olla juba nädal kuhugile ära kadunud. Kaks kuud juba on möödas ja ma ei tea kas olla selle üle õnnelik või mitte.
Tegelikult tahtsin veel kirjutada, sest lugesin Melli, Epu, Raimpsi, Eelini, Kristi ja Marguse viimaseid postitusi ja andsid kohe energiat mölinaks. Äge lumemöll on teil seal Eestis-sellist talve me tahtsimegi-täiega pöörane ja akusid laadiv. Tehke ikka pilte oma elust ja riputage meile need lähedale.
Kes leiva kohta küsiski? Siin on ainult SAI. Eestis me Katiga ostsime vist kahe aasta jooksul ühe saia, mis küll maitses hästi aga me ikka leivainimesed. Ei tea, kas see on küll saiast aga kõht küll eriti rõõmust ei rõkka. Siin isegi telekas on räägitud, et see on Austraalias probleem, et inimesed söövad liiga palju saiia.
Mingist rohelisest mõtlemisest on vist ka räägitud siin maal. Taarat siin ei viida kuna purk maksab 40senti ja lähim koht kuhu viia on lõuna Austraalias kui ma väga mööda ei pane. Poes kui kaupa ostad, siis kõik su ostetud kama paneb müüja mitmesse kilekotti. Rohkem ei tule praegu meelde.
Tahaks veel Koreakatest kirjutada. Nad sõitsid Melburni kirsse korjama-see pidi lihtsam töö olema ja rohkem raha teenima. Oleks saanud ka kaasa minna aga see on teises Austraalia otsas ja siis ma oleks juba liialt kaugel sõpradest ja oma kallist. Koreakad olid ka sessuhtes lahedad, et õppisid eesti keelseid sõnu ja lauseid nagu: tere, aitäh, head isu, kuidas tööl läks, hästi ja mina nende keeles sõnu: gomawa(aitäh), an nyoung(tere), ma sit ke mogo(head isu). Lasin nende piltkirjas kirjutada ka mõnede inimeste nimed. Reino kurvastuseks saab nende keeles kirjutada ainult Leino. Loodan, et oled rahul. Huvitav on veel see, et Lõuna-Korealased käivad Austraalias peamiselt ikka selleks, et raha teenida, sest nende jaoks on siin lihttöid tehes väga kõrged palgad.
Meelis(Gängi): Ehituspraagi kohapealt tuli mulle meelde see, et kui üks päev päike looja hakkas minema, siis valgus kumas põrandalaudade vahelt läbi. Seega on põrandaks siin meil ainult ühekordselt laotud laud õhuvahedega ja öösiti seega soojapuhur undab täiega.
Muide Margusel on õigus, et siin lendab aeg kiiremini, seepärast kirjutangi täna kaks korda kuna järgmine kord võib olla juba nädal kuhugile ära kadunud. Kaks kuud juba on möödas ja ma ei tea kas olla selle üle õnnelik või mitte.
3 comments:
mhmh, just eelmine nädal lugesin, et Austraalias vaid lõunaosas tegeletakse keskkonnaga.
On täitsa võimalik musta leiba leida. Lihtne ei ole, aga kui ikka enam muidu ei saa, siis ei saa... :-)
Woolworthis on pakendatud viilud, must tahke teraleib, meenutab meie Fazeri teraleiba. Aga kole kallis oli siis, kui näpud parajasti põhjas. :-) Võrreldes Wully homebrand`iga (miski järjekordne viilutatud kumm, vabandust, sai), mis maksis ca 1.60 kohalikku raha, oli musta leiva hind midagi üle kolme kohaliku ühiku. Saksa toode, millalgi leidsime vist isegi miski Rootsis toodetud asja. See oli siis umbes poolteist aastat tagasi.
Ah jaa, otsige ALDI üles. Ma ei ole kindel, kas Perthis oli, aga kui satute Sydney`sse, Brissi või Melbourne`i. Sääl oli päris meie moodi leib, hind alates kolmekast jälle (ja üles).
Aga kohviga oli kurb tõesti, poest päris korralikku ei leidnudki, kuigi otsisime igast linnast, ja hoolega. :-) Kuid kohvikutes oli küll superhea kohv. Kui tee viis mõnest food corner`ist mööda, siis take away käis asja juurde. Hoidis vererõhu normis. :-)
Aga muidu ikka jõudu ja lumised tervitused põhjapooluselt!
no kui leiaks rukkijahu ja köömneid, siis saate ju ise leivatööstuse avada :)
arvestades kui kirju on Austraalia seltskond, siis võib see teil isegi kasumlik ettevõtmine olla, olles värske ja õige musta leiva tootmises kohapeal esimesed ja ainukesed.
Ja kui rukkijahu ei leidu, siis telli järgmise kirjaga pisut seemneid ja kuku kasvatama :)
Post a Comment