Jõulud

Selle aasta jõulud olid küll päris eriskummalised. 24. hommikul pärast jõulukohvi ja jõuluhommikut saime pakid Mariselt ja Meeliselt, mis võtsid meele päris härdaks, aga tegime südame kõvaks ja läksime Kristiga randa jõulsuplema ja jõulupäevaitama, tegime sellest jõulupilte ka - ehk näete kunagi. Jõulurand oli jõuluinimesi täis ja siin on tavaline, et see töölt vaba päev veedetakse rannas.

Õhtul saime uuesti Kati ja Jaanusega kokku ja läksime siinsete sõprade Kuno ja Triin-Liisi juurde. Kui poleks neid kahte, poleks meil siin jõule olnudki. Tõesti. Mul ei ole sõnu, et väljendada seda kui ilusaks nad meile selle päeva tegid. Kohe, kui sisse astusime lõi meile ninna hapukapsa lõhn ja lõpuks ometi sain aru, et tegelikult ka on jõulud. Triin ja Kuno olid kõvasti kokanud ja saime heamaitsta kõiki korralike tavalisi Eesti jõuluroogi aint, et nagu oleksid nad meisterkokkade tehtud, lisaks sellele saime seal musta leiba ja piparkooke ja Karumsi kohuikesi. Ilma liialdamata, ma muutkui heldisin seal üks heldimus teise otsa. Olen juba tänulik, et me sellised sõbrad siin saime. Mitte ainult selle jõulu pärast, aga nad muidu ka aitavad meid igasugu asjadega.

Esimesel jõulupühal olime neljakesi ja tegime süüa. Tõmbasime kaardinad ette, panime küünlad põlema ja teesklesime, et on külm. Lebotasime nii terve päeva maha ja õhtul läksime töökaaslaste poole peole. See pidu meenutas pigem Eesti jaanipäeva kui midagi jõululikku.

Aastavahetus on ka veel ees. Ei tea, mis see toob.

Margus.

Kristi olen. Tere.

ma avastasin et pole see kuu veel mitte miskit meie blogisse kirjutanud. ei teagi miks. kats ja margus on koik asjalikud teemad joudnud siin labi arutada ja mulle on jaetud ainult jauramise osa. eks ma siis jauran veidike.

tglt olen ma hetkel tagasi northamis. homme on siin pubis suur joulupidu ja exboss Neil palus mul appi tulla. hea sudamega inimene nagu ma olen, tulin ka. votsin homse paeva little creaturist vabaks ja kuna ta oligi vaba paev, siis porutasin siia chillima. vaatan koik vanad onklid ja noored kulapoisid jalle ule. tore on ka see, et louise tootab siin lahedal uhes farmis, nii et saan talle ka pilgu peale visata. koik tootab :)

eile oli meil koigil little creaturis bar training. kaks tundi kestis see, mille valtel saime olut juua ja tutvusime baari tooga . enne kui seal tood uldse alustasime, oli meil umbes 6 tunnine treening, nuud oli kahe tunnine ja usun, et kui ettekandjateks kunagi saame, siis on ka pikk treening. et see on hasti tore. ja iseenesest ei ole see too eriti keeruline, sest jookidest on seal ainult 4 sorti olut ja uks siider plus moningad veinid. et naiteks marguse endistes tookohtades oli tuhat veinisorti ja talle ei tehtud mingit treeningut. toost veel nii palju, et mulle isiklikult vaga meeldib seal tootada. lobus on, ja koguaeg on kiire, nii et niisama passimist ei ole, vaid tempo on taga. koik tootajad on eriti lahedad ja atmosfaar on hea chill. ainuke hada on see ,et meil veel vaga palju tootunde ei ole ja suurt raha veel sisse ei voola hetkel. aga ehk jargmisest nadalast tootame juba rohkem ja majanduslikseis ka paraneb,sest mingi hetk tahaks nagu reisima ka austraalia peale minna. ma tahaks kohutavalt juba linnatolmu selja taha jatta ja asuda avastama seda suurt saart, kus oleme. aga selleks on tarvis korralikku rahapada, nii et peame veel veidike ootama.

elukoht, kus katiga elame on kah superluks. kui keegi tahab kulla tulla, siis praegu oleks vaga oige aeg selleks. saaks teid ilusti ara majutada ja fremantel on ka vaga monus koht, kus olla. et paluks hakake asju ajama ja kotte pakkima!

esmaspaeval kaisime kolmekesi rannas... cottesloe beach. pikutasime ja kaisime ujumas ja puha. teie lohutuseks mainin, et jube korged lained olid ja vesi oli soolane :) ja tuuline oli ka veidi. et kui bikiinidega pusti tousid, siis hetkeks oli isegi jahe. raagitakse kull, et austraalia on kuum maa, aga no ma ei oodanud, et vahel on jahe ja tuuline. tana ma saan aru, siin northamis vaatasin just, et vilus on monusalt 35 kraadi sooja. oige vark. taitsa soe on kull, veepudel on koguaeg kaasas igal pool. hehee.

davaiker baiker. ma lahen uurin seda paikse asja seal oues.

tervitusi koigile ja suhtleme varsti jalle. joulud ju tulemas.

North Cliffe ja Mount Chudalup (Jaanus)

Laupäev ja pühapäev olid väga kuumad-taevas oli täiesti pilvitu ja temperatuur laes. Käisime kahe bussiga siis nendes kahes kohas. Kokku oli meid umbes 20 ja 10 neist eestlased. Enamjaolt olime North Cliffe juures rannas ookeani ääres, kus ujusime ja päevitasime-kes palli mängides, kes lamangvõttes. Muidugi eestlane võtab ikka päikesest maksimumi ja ei hakka päikesekreemi kasutama. Nii siis jäid mitu inimest põletustega täna koju ja tööle ei ilmunud. Muidugi käisime ka Cliffidel, millest ka pilte näete uues kataloogis.
Mount Chudalupelt avanes ka väga ilus vaatepilt, mida fotokaga ei anna väga hästi edasi anda, kuid siiski pilte ka sellest kohast.
Ilma jagus vaid nädalavahetuseks, sest täna terve päeva oli pilves ja sadas seenekat aga väga mõnus oli sellise ilmaga tööd teha ja päev möödus kiiresti. Õnneks oli täna ka mu tõstukil kumm tühi ja kuna ei õnnestunud täis seda saada, siis sain tegeleda tavalise korjamisega, mis on huvitavam ja kuna olin Mirjamiga ühes tiimis siis seda enam. Arvan, et homme ütlen ka, et enam tõstukiga ei sõida, sest see hakkas kandadele kuna kogu juhtimine käib jalalabadega. Muide saime Martiniga ka jaanuari alguseks omale uue töö puidutööstuses siin Pembertonis. Eks näis mis selleks ajaks on aga iseenesest on seal parem tunnipalk ja tänu vihmale ei jää töö ära. Ehk tulevad selleks ajaks ka teised gilliti liikmed Pembertoni maatööd tegema kui linnaelust siiber saab. Täna panid Martin ja Siim ka hapukapsa hapnema, niiet tulevad eestipärased jõulud. Neli noort prantslast lähevad ära homme, niiet on oodata, et sellesse tuppa tulevad uued ja loodame, et huvitavad ja korralikud inimesed. Muidu on kõik vedanud meil majakaaslastega aga uus-meremaalane, kes hiljuti meie tuppa tuli on suht jube kuju. 30 õlut päevas juua ja kolm päeva nii järjest ei ole tema jaoks mingi probleem. Natuke öist voodisse kusemist ja hommikust oksendamist ja pidu läheb edasi. Kuna eile kukus elutoas diivanil ära, siis oli muidugi ka see hommikuks märg ja täna andsime sellest teada ka hosteli pidajale ja arvatavasti saadetakse ta ära. Sünnipäev möödus päris huvitavalt. Oli palju inimesi koos meie verandal. Diivanid viisime välja ja puha. Juhtus, et ühel kahe meetrisel sakslasel oli samal päeval sünnipäev, kes ka hiljem meiega liitus. Pärast südaööd ilmusid seltskonda ka 5 iirlast, kes olid sigapurjus ja ronisid läbi veranda mustrite ja käisid paljalt ringi. Üks väitis lausa, et käis jões ja kuulis, et sõbrad hüüdsid teda appi ja arvab, et nad on uppunud. Järgmine päev visati kõik iirlased välja kuna nad olid ka varasematel üritustel toole olnud põletanud ja seinu puruks peksnud. Aga üldiselt on 95% hosteli elanikest, keda on vast nii 40ringis väga sõbralikud, kirjud ja toredad. Südamest soojad tervitused kõigile Eestisse ja Austraaliasse:)

Don’t go, libu ehk lõpp asjettidele

Georgiga on ka nüüd lõpp. Eile oli viimane päev. Pidin seal ainult neli tundi tööl olema ja agas veinis ja venis. Esimesed tunnid olid ok, aga viimane… oh.. 58 min veel… 54 minutit veel… 52…. 49…. ja kui nullini jõudsin, siis läks kole kiireks ja pidin veel 6 vaevalist minutit tööl olema. Ei olnud kahju ära tulla. Töökaaslased ikka tulid ja kallistasid, ka see manager, kellele ma väga ei meeldi embas mind, aga need, kes mulle seal korda läksid lahkusid töölt 2 nädalat tagasi ja ülejäänudest on pohhui. Prantsalased ikka vingusid, et don’t go, libu. Why you go, libu? Suutsin kusjuures viimasel päeval magustoidud valesse lauda tellida, aga sellest ei olnud midagi, keegi ei inisenud. 10 minutit hiljem jõudin pausilt tagasi, see oli ka ok. Siis, kui ma läksin terassile lauda korsitama, testisin veits piire ja tõstin kaks klaasi üksteise otsa, metsik nagu ma olen. Siis jooksis küll manager õue, et EI! Ei! Margus! Mis sa teed! Omanikud on siin ju…. Kas sa ei mäleta… Ainult kandikuga serveerime ja ainult kandikuga viime nõud ära. (tuhat sellist reeglit on veel...) Ja siis ma demonstratiivselt jalutasin läbi restorani kööki, võtsin kandiku jalutasin jälle läbi resto, panin need klaasid kandikule ja uuesti kööki. Praktiline eksole? Aint mats tõstab palja käega klaasi. Mul on nüüd vist traditsioon – kui kuskilt töölt lahkun, siis teen enne seda kukerpalli.

Creature’s töötamine on tõeline trenn. Seal on alati kiire ja kui näiteks, tavaliselt trenni tehes ma siiski pärast paari tundi trepist üles alla jooksimist pigem loobuksin sellest tegevusest, siis seal sunnib pasun ja trumm takka ja teed nii 6 tundi täitsa tõsist trenn. Selles mõttes on ehk kahjugi, kui meid ülendatakse baari või ettekandjateks (hetkel oleme runnerid), et seal ei ole nii palju füüsilist. Vaatasin graafikust, et järgmine kolmapäev on juba meil BAR TRAINING kirjas.

Need jõulud on mu esimesed jõulud kodunt eemal. Midagi uut jälle. Ei teagi, kuidas need mööduda võivad. Ilmselt tööl. Peaks midagi väga Eesti oludele vastupidist tegema, et nukraks ära ei läheks. Randa võiks minna näiteks. Siin on jõulukaunistused üleval kõikjal. Kesk suve. Kuidagi maitsetu on seda karda päikesepaistes vaadata.

Pean täna oma elukoha suhtes midagi ette võtma. Kas jään siia – keskusesse, pubide, klubide ja restode vahele, kus olen juba harjunud ja saan enda korterikaaslastega väga hästi läbi või kolin Kristi ja Kati kanti. Mul on siin üks magneetiline konstruktor, millega ma iga päev olen uue imelise ehitise meisterdanud, mida me siis koos analüüsime. Olin selle kõik funktsioonid tuhandes erineav keratiivses versioonis ammendanud, aga eile kinkis mulle Kirk väikse karbi uusi osi. Tegin selle lahti ja seal oli umbes aint 10 polti sees, Kirk vaatas seda pettunult, läks taha tuppa ja tõi uue hiigelkomplekti – “See pidi jõuludeni ootama, aga ma ei suutaks nii kaua seda saladuses hoida” . Külaliste kutsumisega ei ole mingit probleemi ja üldse ei ole probleeme…

Halvad küljed on see on see, et mu toas on ainult katuseaken, mida ei saa avada ega sulgeda ja kole umbseks kisub kuumaga. Colin ja Kirk on veel lohakamad, kui mina ja neil on ääretult palju abstraktset paska igal pool vedelemas ja tööle on vat et tunnine teekond.

Teine koht on seal kandis, kus me töötame. Tööle on bussiga 5 min, jala rohkem aga hakkasin vist rattaga käima, jõusaal on samal tänaval. Terassilt on imekaunis vaade, maja on paremas korras ja ilusam, rent on soodsam ja seal pole nii palju ahvatlusi raha kulutamiseks. Neil on kaks koera ja kanad. :)

Halvad küljed: tuba on väike ja maja jagaksin ühe paarikese ja nende 11 kuuse lapsega. Kui praegu oleme siin kõik kolm võrdsed, siis seal on kindlasti väga tugev üürniku ja üürija suhe ja ma ei tea, mis inimesed nad on.

Et siis hääletage nende kahe variandi poolt ja tehke see otsus mu eest.

Margus.

Valged lehed

Little creatures.

Kuna viimased kuud olen Põhja-Euroopa mõistes väga suvises ja soojas keskkonnas veetnud, siis mul on nüüd tunne nagu kohe-kohe peaks sügis hakkama ja jälle külmaks minema. Aga ei lähe – suvi on alles ees. Kuigi me siin ikka tuusame oma hea ilma, siis tegelikult on asi palju proosalisem. Näiteks, kui üleeile rannas käisin, siis alguses oli kole tuuline ja esimesed 7 min ei tahtnudki maikat seljast ära võtta ja kui ka pärast pikali viskasin ja palav hakkas, puhus liiva näkku näkku ja ebamugav oli. Aa ja eile õhtul hakkas Kristil jahe ja ta pani jaki peale, kui töökaslastega hängisime.

Käime nüüd kõik ühes kohas tööl. Kohe, kui teada sain, et tüdrukud sinna tööle said, panin selga enda uued ägedad riided, Heleni ja Krissu kingitud õnnevesti ja õnnetraksid, oma sinised kingad, sõitsin Fremantelisse, panin telefonis hoogsa muusika mängima ja kütsin end positiivselt üles, siis läksin Little Creaturisse, otsisin üles manageri tutvustasin end talle ja ütlesin, et ma tahan sinna tööle minna. Manager küsis, kust ma pärit olen ja kui kauaks ma sinna saan jääda, siis kais korra ära, tuli tagasi ja ütles “U’re hired.” Lihtne.

Täitsa hea meel oli kohe.

Tahtsin siis osta väikse veini, et tüdrukutega meie võidukäiku tähistada, aga kuna mul on teatavasti pass kadunud ja Austraalia standartide kohaselt võin ma vabalt veel 17 olla, siis jõudsin 4 erinevat poodi läbi käia, enne kui mulle veini müüdi. Samal põhjusel on mind korduvalt klubi ukse pealt tagasi saadetud. Katsun seda kui positiivset märki võtta.

Little Creature’s on oma olemuselt veidi nagu suur Noku. Selline boheemlaslikult hooletu ja personalil on kõik suhtlustasandid lubatud. Sinna pidavat ainult säravaid karaktereid tööle võetama, nii, et kui keegi meie säravates isiksustes kahelnud on, siis nüüd on see kindel. Ülejäänud töötajad on kõik üübernaljakad ja koomilised tegelased, me kolm oleme raudselt kõige malbemad ja neurtraalsemad neist. Mingeid olulisi reegleid seal Creature’s ei ole, keegi ei põe ja kuigi tegu on ühe massiivse asutusega osadakse seda väga hästi töös hoida. Parajalt kiire on kogu aeg ja niisama passimist väga ei ole. Vähemalt ei pea tegutsemist imiteerima, nagu mu vanades töökohtades. See nädal on mu viimane nädal Georgis.

Vastupidiselt sissekujunenud elule Eestis on siin iga päev täis veidi seiklust, segadust ja ebakindlust. Kui ma Eestis enam vähem tean, mida oodata oma tööpäevast või õhtuses väljas käimisest heade sõpradega, siis siin kompame pidevalt uusi pindu ja põnev on end uuesti nii professionaalselt, kui ka sotsiaalselt tõestama hakata. Valge lehed oleme.

Margus.

Kati - hyydja h22l k6rbes

Ahoi sobrad!

Tulime Kristiga Margusele kylla, et saaks internetti kasutada. Fremantles on netiga kooga, seda on raske leida ning need kohad, kus net on, maksab see sigapalju. pool tundi maksis ca 5o EEKu. ja noh kui juba netti minna, siis lhb seal ringi tuiamise peale ikka kovasti rohkem aega. onju :)
Igatahes...esimene toop2ev on seljataga, v2ga vaffasse kohta oleme sattunud. p2ev l2ks ylimalt kiiresti, sest kogu aeg oli palju teha, kappasime Kristiga kogu aja vapralt ringi, midagi eriti aru ei saanud, aga hullult asjalik n2gu aitab alati. lollitasime igatahes nad t2iega 2ra :P
Tootunde saime selleks n2dalaks v2ga v2he, nibinnabin saame yyriraha vast kokku. nii et siinkohal lubage mainida, et oleme olnud sel aastal v2ga head lapsed ning p2kapikud voiksid meid selle eest v2ga heldelt tasustada :P (teate kyll keda ma p2kapikkude all motlen onju...et nagu koik voivad p2kapikud olla, mina k2tt ette ei pane)
Koik kingikotid, kaardid, paberkandjal edastatavad kallistused ning v2hemalt 3 liitrine purk hapukapsast paluks saata j2rgneval aadressil:

Norfolk Street 51/1
Fremantle, 6160
WA, Australia

WA all on siis moeldud Western Australiat (v2ike suvaline infokild, mida niikuinii koik teavad, aga mida ma ikka millegi p2rast tahan valja tuua...mhmm..vadever)

Mis me muidu siis siin teinud oleme...eee...noh tsillinud oleme ikka kovasti...aga nagu Margus on maininud, siis siin lhb aeg lihtsalt NIIII kiiresti, et yle kolme tegevuse ei tasu p2evakavva votta..et siis ytleme nii, et palju just tehtud ei joua kui just end ribadeks tommata ei taha..meie ei taha :)
siis...peol oleme k2inud. siin mitmetes kohtades tasuta sissep22s, nii et ka vaesed seljakotivennikesed saavad k2ia tantsu keerutamas. toredad peod on olnud, tore muusika ja toredad inimesed. tore :)

Praegu jouame natuke netis olla ja siis kiirustame Margust vaatama, ta nimelt hetkel tool ning me lhme talle t2na moraalseks ning vajadusel ka fyysiliseks toeks. Ega siin palju t2na rohkem vist teha jouagi..

H2sti on siin.

Kallistan teid tugevasti! Ja motlen teie peale tihti ja suurtes kogustes!

Kati

PS Kui keegi viitsib mu pulsikella yles otsida ning siia saata, siis oleksin kohe yyyberonnelik ning rahul. totter on natuke ilma kellata teadmata ajaks teadmata suunas jooksmas k2ia. samas, see on ka okei tegelt. kui ainult 2ra ei eksi ja jalga kramp ei loo. seni pole loonud. monus :)

Uus amet ja „uued” sõbrad (Jaanus)

Reede siis sain nauke proovida ja täna siis terve päeva uut ametit. Nimelt pani farmer mind tõstuktraktori peale, millel on kolm ratast ja lont korviga, kus seisan siis mina. Sellel on kaks pedaali, mida siis peab sõtkuma ja pöörama-ühesõnaga jalgadega käib kogu juhtimine. Põhimõte on, et korjata avokaadod kõrgete puude latvadest ehk vast nii 5meetri kõrgusel veedan oma tulevast kahte nädalat. Täna sain ka traktoriga ja autoga natuke sõita esimest korda elus. Töö on füüsiliselt kergem, sest ei pea korvi enam rinnal kandma vaid tõstukikorvil on omakorda korv siis ees, kuhu avkaadod korjata. Kuna tõstuk käitub päris äkiliselt ja maastik ei ole loodis, siis peab päris ettevaatlik olema, et kummuli masinat ei keeraks niiet vaimselt väsitav esialgu. Nii nagu mul täna uus amet, nii ka tüdrukutel ja Margusel siis täna esimene päev uues kohas-kindlasti läheb neil hästi.
Sain omale siis laupäeval kaks uut sõpra. Koreakate tuba oli mõnda aega vaba ja nüüd siis enam ei ole, sest sinna tulid Mirjam ja Madis-üllatus muidugi oli suur, sest nad ei öelnud mulle, et nad Pembertoni tulevad ja et nad veel samasse hostelimajasse said on naljakas. Neile lubati mingeid töid kokku siin aga kohapeal selgus, et Madis läheb ühte teise farmi avokaadosid korjama ja Mirjamile ei antudki hetkel tööd aga uurin oma farmist, kas sinna ei ole vaja. Madisel siis täna oli esimene päev ja oli rahul.
Lisan ka pilte oma farmi piltide alla. Nüüd siis meie majas 5eestlast ja 6 prantslast.
Käisime ka seda Gloucester threed vaatamas, mis on 61m kõrgune ja mille küljes on trepp ja tipus on vaatetorn-vist suurim puu, mille otsa saab ronida. Üles ei julgenud ronida kuna trepiastmed ei tundunud eriti usaldusväärsed ja hüpnotiseerisid kuidagi. Huvitavam osa oli see, et seal ümbruses on palju papagoisid, kes olid küpsise nimel nõus su peal ronima.

Marguse oletatava päritolu edetabeli uuendused

1. koht - brasiilane (ronis sakslases ja rootslasest kaugele ette ära)
2. koht - sakslane
3. koht - rootslane
4. koht - sveitslane (selline rahvus on ikka olemas, eksole?)
5. koht - austerlane
6. koht - iirlane
7. koht - soomlane
8 - 10. koht belglane
8 - 10. koht venelane
8 - 10. koht leedukas

Ja veel tahtsin märkida, et ma sain Fraseris esmaklassiliselt hästi süüa ja nii palju kohvi ja karastusjooke juua, et mul varsti kukuvad hambad suust ära. Mis muidu mu kehakaalu puudub, siis näost nagu läheksin paksemaks kogu aeg, aga püksisuurus on kahe numbri võrra kahanenud. Jei.

Margus

Mäe otsast alla.

Eile oli minu viimane päev Frasieris. Mul läks seal hästi ja mida lõpu poole, seda enam kiita sain, vist lausa üleliia põhjendamatult palju. Eile oli kogu resto bookitud ühele kloostrile. Ürituse nimi oli "Sisters of st John of God dinner", selline jumalik õhtusöök on viimaseks tööpäevaks sobilik küll. Võiks arvata, et nunnad on vagad tegelased ja peaks lihtne olema, aga nad raisad olid nii vagad, et ummistasid kõige pealt kogu köögi ja baariesise ära, nii et kuskile ei saanud liigi ega liikuma ja siis seisid seal sajakaheksakümnekesi tropis. Mu manager Sid käis neid ekstra ükshaaval palumas, et olge nii kenad ja minge istuge maha, see aga oluliselt ei mõjunud. Siis me orgunnisime pea nunnale mikrofoni ja pärast seda, kui ta neile kaks korda oli käratanud, et minge istuge oma kohtadele, sibasid nunnad paika ka.

Üks nunn ütles, et nad just käisid mu kodumaal ja seal pidi väga ilus olema. Tegelt pidas ta Iirimaad silmas, sest ta oli veendunud, et ma olen iirlane ja ma ei viitsinud teda väga ümber veenda. Igaljuhul ma väga meeldisin talle ja ma sain õnnistatud ka. Vedukas.

Mul ei olnud seal viga midagi ja ma üldse ei kurtnudki. Lihtsalt, et see oli selline Egoisti või Gloria tüüpi restoran, kus on ülimalt oluline sideplate asetus desserdikahvli suhtes ja mis käega ja mis nurga all sa austreid serveerid. Üleliigne peensus, mis üldjuhul tegi kogu protseduuri pikemaks ja ebamugavamaks. Sain selle asja käppa ka ja oma oskasin algajamaid kelnereid juba juhendada. Viimasel päeval näiteks ütlesin ühele Walerile, et kullakene, kui järelroaks juustuvalik, siis ei võeta pärast pearooga sideplate ära. Lollakas hakkas neid kokku korjama. Walter on muidu Keeniast ja võitis hiljuti tiitli "Mr Africa of WA", sellise misterivalimise tüüpi modellikonkursi. Saime hästi läbi tegime koos pilti ka - Orksis näete.

Viimane päev läks täitsa nukraks ja kõik käisid ja kallistasid ja sain jube palju peamiselt brasiilalste telefoni numbreid ja mailiaadresse. Ei tea, palju ma neile kirjutama hakkan, aga kurb oli küll oma mäge maha jätta.

Pärast mu vahetuse lõppu tuli Steve, üks manageridest ja küsis, et kas ma ma õlut joon. Bret - teine manager ütles -, et mis küsimus see on, kõik sakslased joovad õlut. Sellele järgnes harilik vestlus teemal, et ma ei ole ei sakslane, austerlane ega ka sveitsist ja kui aus olla, siis ma isegi ei oska saksa keelt. Istusin siis seal koos kõigi oma kolme manageriga (Brett, Steve ja Sid) pärast tööd, mis seal restoranis tähendab umbes kella 4.30 hommikut ja napsutasime. Harilik sa-oled-nii-hea-töötaja-miks-sa-ära-lähed-edu-sulle-kui-soovitajaid-vaja-on-anna-teada-iga-kell-võid-tagasi-tulla-tüüpi üritus oli.

Maris, kas sa saaksid kuskilt välja uurida eestikeelse vaste sõnale sideplate - ma ise ei ole leidnud ja seepärast kasutangi ainult inglisekeelset varianti.

Margus.

Kati apdeit

Tsau kallid!

Kuidas teil l2heb? Voitlete lumevallide ning tuisuga? Kuuldavasti on teil seal t2itsa tali kohe. hoidke aga varbad soojas onju, ma ei taha, et keegi teist haigeks j22ks voi midagi!

Mul tuli just olgadelt hunnik nahka maha, onneks on mul seda veel, nii yxki koht katmata ei j22. aga et siis nyyd olen laiguline, monus :P

Ma tglt tyhja juttu ei tulnd siia ajama, mul on uudist kah! Et siis ma sain tood! ja mitte ainult mina, vaid ka Kristi! Ja mitte ainult mina ja Kristi, vaid Margus ka! Koik samasse kohta! How cool is that :P Koht on kohalike seas ylimalt popp, nimeks Little Creatures. Rohkem infot saate kui l2hete aadressile www.littlecreatures.com.au Et siis tegu siukse resto/baar/pubi kohaga, mis muuseas toodab ise mitut sorti olut ja siidrit. seda olut myyakse kuuldavasti kuskil Aasias, UK-s ning Taanis. Niipalju siis taustainfot :P Alustame esmasp2evast, mil meil on n-o training day. Nii asjad on jonksus. Kuigi me algselt tahtsime hirmsasti sinna paradiisisaarele minna (Rottnest), siis nyyd motleme, et ah nii on ka tore. Eks need paradiisikad ise tea, kellest ilma j2id :P
Nii et nyydsest siis elame ja tootame Fremantles. Ja kamp on peaaegu koos, ainult Jaanus puudu. Aga ehk saab varsti nelikut t2ies koosseisus n2ha :P Ahjaa, Jaanusel on synna tulemas...mida ma talle kingin? Ootan ideid :P
Northamist Perthi kolides oobisime alguses esimesed p2evad Marguse juures ning edasi pesitsesime yhes monusas pesas Fremantles. Pesa omanikud on kaks kohalikku – Rebecca ja Andrew. Saime nendega Northamis tuttavaks ning kui nad kuulsid, et meil elukohta vaja, siis lubasid nad lahkelt nende residentsi kasutada. Andrew ise oli selle aja tool kuskil korbes, nii et saime tema toas oobida. Asjad sujuvad siinkandis!
Tegelikult oobime ikka veel siin, aga oleme kohekohe v2lja kolimas. Leidsime nimelt Marguse abiga superhyper vinge elupaiga Fremantle keskuses, kohe peat2nava l2histel. Ning mis eriti lahe – see koht on max 5 min jalutamise kaugusel Little Creaturest! Saame selles korteris yyrida yht tuba, mis on v2ga fain. Ning yyr on ka v2ga okei, v2ikelaenu votma ei pea Nii et uuest n2dalast on mitu uut algust, uus elukoht ja uus too. Tulge meile kylla!
Pean nyyd l2petama, Kristi kutsus v2lja jalutama. Ja kuna ilm on ilus, siis miks mitte minna :P
Kallistan!
K
PS T2nane muusikanurk v2ljastas just uudise, et praegu peaksid koik minema aadressile www.youtube.com ning sisestama esmaj2rjekorras sinna sellise nime nagu MGMT – Electric feel . Kui olete seda lugu juba mitmeid kordi nautinud, siis sisestage otsingusse j2rgnev nimetus: Empire of the Sun – Walking on a dream. Selle kandi rahvas teab r22kida, et tegu v2gagi monusate paladega :P

noorem gang ja vanema generatsiooni gang. kristi.

ma tahan ainult tanada eesti gangikaid teie blogi eest. ma elan teie kirjutistele samamoodi kaasa nagu teie elate meie juttudele. palun jatkake samas vaimus!

vanema generatsiooni gillit gang :) vaat kui tore et teid ikka kokku viisime enne ara soitu. uus seltskond ja uued head sobrad. monusad olete, emad ja isad! igatseme teid ja armastus on suur :)

lemmik - ruudu ootel olen !

asjalik jutt tuleb ka varsti :)

kristi

Kepiga emaseid taimi nuhelda (Jaanus)

Täna(24.11) oli jälle tavaline vihmane päev ja saadeti grupiti erinevatele tööülesannetele aga mitte avokaadosid korjama. Täna anti meile kätte umbes meetri pikkused rookepid, millega hakkasime kiivipõõsaste väljakasvavaid võrseid maha peksma, et nad kõrvaloleva põõsaga kokku ei roniks. Kusjuures ongi nii, et on kari emapõõsaid ja üksikud isaspõõsad. Isaspõõsad on sellised karvaste okstega ja haprad-neile liiga ei tohtinud teha. Tegelikult need vist on rohkem puud-täpsemalt näeb neilt sellelt pildilt, kus on kaared, millel ronivad oksad. Koreakatega on ka nende taustal tehtud pilt. Kui veel seda tööd teha saame, siis teen kindlasti ka lähemalt pilti sellest peksu tulemist.
Tegelikult tahtsin veel kirjutada, sest lugesin Melli, Epu, Raimpsi, Eelini, Kristi ja Marguse viimaseid postitusi ja andsid kohe energiat mölinaks. Äge lumemöll on teil seal Eestis-sellist talve me tahtsimegi-täiega pöörane ja akusid laadiv. Tehke ikka pilte oma elust ja riputage meile need lähedale.
Kes leiva kohta küsiski? Siin on ainult SAI. Eestis me Katiga ostsime vist kahe aasta jooksul ühe saia, mis küll maitses hästi aga me ikka leivainimesed. Ei tea, kas see on küll saiast aga kõht küll eriti rõõmust ei rõkka. Siin isegi telekas on räägitud, et see on Austraalias probleem, et inimesed söövad liiga palju saiia.
Mingist rohelisest mõtlemisest on vist ka räägitud siin maal. Taarat siin ei viida kuna purk maksab 40senti ja lähim koht kuhu viia on lõuna Austraalias kui ma väga mööda ei pane. Poes kui kaupa ostad, siis kõik su ostetud kama paneb müüja mitmesse kilekotti. Rohkem ei tule praegu meelde.
Tahaks veel Koreakatest kirjutada. Nad sõitsid Melburni kirsse korjama-see pidi lihtsam töö olema ja rohkem raha teenima. Oleks saanud ka kaasa minna aga see on teises Austraalia otsas ja siis ma oleks juba liialt kaugel sõpradest ja oma kallist. Koreakad olid ka sessuhtes lahedad, et õppisid eesti keelseid sõnu ja lauseid nagu: tere, aitäh, head isu, kuidas tööl läks, hästi ja mina nende keeles sõnu: gomawa(aitäh), an nyoung(tere), ma sit ke mogo(head isu). Lasin nende piltkirjas kirjutada ka mõnede inimeste nimed. Reino kurvastuseks saab nende keeles kirjutada ainult Leino. Loodan, et oled rahul. Huvitav on veel see, et Lõuna-Korealased käivad Austraalias peamiselt ikka selleks, et raha teenida, sest nende jaoks on siin lihttöid tehes väga kõrged palgad.
Meelis(Gängi): Ehituspraagi kohapealt tuli mulle meelde see, et kui üks päev päike looja hakkas minema, siis valgus kumas põrandalaudade vahelt läbi. Seega on põrandaks siin meil ainult ühekordselt laotud laud õhuvahedega ja öösiti seega soojapuhur undab täiega.
Muide Margusel on õigus, et siin lendab aeg kiiremini, seepärast kirjutangi täna kaks korda kuna järgmine kord võib olla juba nädal kuhugile ära kadunud. Kaks kuud juba on möödas ja ma ei tea kas olla selle üle õnnelik või mitte.

Kuu farmis (Jaanus)

Ja ongi täpselt kuu möödunud avokaadofarmis. 123 töötundi, mis teeb keskmiselt 31tundi nädalas. Ilmad on stabiilselt vihmased ja seepärast ka siis vähem tööd kui peaks. Muide nähti jälle paksu pruunmadu roomamas, mis on päris mürgine ja iirlasega nägime emut, mis ulatus vast õlani oma peanupuga. Korjates istun tihti põõsa/puu sees, sest nii on kõige paremini näha avokaadod-seal ikka igast ämblikke vudib ringi aga eks inimene on loomadele ja putukatele ikka üks kole nähtus ja viimased pagevad kõik pakku pigem kui hakkavad mürki pritsima. Kuulsin Madiselt, kes nüüd ka Perthis, et osad eestlased, kellele pakuti tööd puuvlijade pakkijana ei julgenud seda tööd vastu võtta kuna kardavad, et ämblikud on puuviljadel ja hakkavad neid hammustama-päris naljakas kuidas inimesed on ära hirmutatud.
Muide sain farmi bossilt individuaalselt kiita ja järgmine päev veel meeskonnatöö eest, kus olin inglase ja iirlasega. Inglase ja iirlsega oleme pikalt teinud valikulist korjamist ehk siis korjame ainult neid avokaadosid, mis on päikese käes ja võivad seega kiiresti rikneda. Viimasel nädalal aga enamjaolt korjasime kõik koos ja kõik avokaadod, mis puul küljes. Individuaalselt sain kiita, sest kätega pidavat rohkem tööd tegema kui suuga. Tundub, et boss käib vahel luurel, sest muidu ta meiega ei ole ja meie tegemist ei näeks. Teinekord on küll nii, et iirlased ja prantslased jutustavad nii inteniivselt, et kõrvad hakkavad sitavett jooksma ja tekib tahtmine mõnele avokaadoga piki muhku visata. Tahaks juba uut tööd ja sellega ka vaikselt tegeleb. Lisasin ka mõned pildid farmi kataloogi alla, mille kausta pildil avokaadod.
Marisele:Monstrum on muide mu sõbra Tarmo(Quentince) asutatud firma ja ma ei saa aru, mis selles nimes nii imelikku on?:)

Rotipesa

Põhjus, miks me siin nii pikka aega midagi kirjutanud ei ole, on see, et siin aeg lausa lendab. Mul on praegu tööleminekuni 4 tundi. Eestis j6uaksin ma selle ajaga käia j6usaalis, saada emaga kokku ja veits magada, aga siin on nii, et kui ma selle sissekande l6petan, siis olen ma juba hiljaks jäänud. Ma ei saa aru, miks see nii on, aga on.

Tööl on chill ja mul läheb iga päevaga paremini, ühest kohast on veits siiber, teine on ok. Kohe varsti v6tan midagi enda situatsiooniga ette ka. Annan siis teada, kui ettev6tmine on edukalt sooritatud. Viimased nädalad on jube m6nusad olnud. Ilmad on head ja m6nus rahulolu on sees. Üks parimaid ajaveetmise võimalusi, mida ma tean, on hea ilmaga mitte midagi tegemine samas omades head juurdepääsu kohvile ja sellega ma olen ka tegelenud. Ka praegusel hetkel teen seda.

Tüdrukud on linnas. Veetsid m6ned päevad minu juures, said ka lõpuks veidi haritumaks, sest mu korterikaaslane Colin ei suuda kunagi tühjast-tähjast rääkida ja isegi kui sa alustad temaga vestlust, sellest et sa palud tal seda punast kruusi sealt aknalauapealt ulatada, siis kahe minuti pärast oled kursis ka Tiibeti praeguse politiilise olukorraga ja tead mitu vokaali on araabia tähestikus. Ma ei tee siinkohal üldse nalja ja mul on jube hea meel, et nüüd ka tüdrukud teavad, millest ma olen rääkinudd. Eesti koha pealt olen Colinit muidugi kõvasti kõvasti harinud, kuigi ta teadis enna ka mitu käänet meil on ja kes on Kalevipoeg , siis nüüd on ta ka Taara usku ja Kauksi-Üllega kursis. Jällegi ei teinud ma nalja.

Oleme viimastel päevadel peamiselt Fremantelis ja Rottnestil hänginud. Kes veel, et tea siis Fremantel on Perthi ookeaniäärne äärelinn, mis Kati sõnul sarnaneb õhkonna poolest Pärnuga, aga ma olen veendunud, et see on siiski Haapsalu atmosfääriga. Ja kui keegi kahtleb, kummal õigus on, siis kindlasti mul. Ma ei valetaks ju sellist asja. Fremantelis on mõnus hängida. Proovisime Katiga.ka lõpuks ennast kohalike vaatamisväärsustega kurssi viia ja otsisime kohalike hinnangute järgi iidse vangla, kuid tegelikult umbes sama vana kui kui mõni suvakas kopli tehas, üles. Vangla leidmine nii raske ei olnud, küll aga tegime täisringi ümber selle, enne kui sissepääsu ülesleidsime – eksitav oli ka see, et samas hoones oli ka lastekirjanduse keskus. Eks see ole ikka see majandussurutis, et vangla ja lastekirjanduskeskus ruume peavad jagama. Ukse leidmise ajaks olime liiga tüdinud, et sinna sisse minna – ostsime hoopis jäätist.

Eilse päeva olime Rottnestil. See saar on unelm. Ma ei hakka pikkalt kirjeldama, mis me seal täpselt tegime, aga seal on jube ilusad rannad ja pisikesed rottkängurud, kes on jube s6bralikud. Eilse päeva emotsiooni saate kätte, kui vaatate mu orksi pilte. Kõige ilusam koht, kus me oma Austraalia tripi jooksul oleme olnud.

Elina - ma dresseerisin sisaliku! Meil on siin üks lamaistool, mille peal ma oma hommikuid veedan ja ühel päeval ilmus sinna sisalik, kes vastupidiselt tavapärasele ei kartnud mind vaid tuli mu käe peale ja vaatas mulle otsa ja jooksis mööda mind üles ja alla. Tegin tast pisikese videoklipi, mida sulle kunagi näitan.

Leidsime Katiga poe, kus müüakse korralikku kohvi. Jei. Joon seda nüüd. Sain just ka teada, et ma ei peagi täna tööle minema, mis ei ole sugi halb uudis ja ma saan tõepoolest täna jõeäärde jooksma minna. Ostsin endale tossud ja olen seda jooksmise asja juba ammu plaaninud teha, aga mäletate, mis ma siin aja lendamise kohta kirjutasin.

Marisele olen ma jube tänulik, selle ilmateate lingi eest gangi Eesti blogis. Kasutan seda.

Margus.

Kristi huvastijatukiri Northamiga

Koik. see periood me elus on labi.
eile oli viimane paev siin baaris. tana ohtul kell uheksa istume autosse ja soidame perthi tagasi. selle viie nadala jooksul on toimunud palju. see on olnud uks kirju ja vaga mitmekulgne periood minu elus. ma tanan sudamest seda neiut, kelle juurde me sattusime seal agentuuris ja kes meid siia norhamisse saatis. mitmedki korrad olen teda tahtnud tutistada selle eest, et ta meid siia saatis, aga kokkuvottes on see too ja elu siin olnud vaga hariv ja inimesena mind kovasti kasvatanud. eks see ole ka uks pohjuseid miks me siia austraaliasse suure hurraaga ka tulime. et saada targemaks ja leida rahu iseendas. rahu on igastahes poolel teel minu juurde juba :)

need inimesed siin northamis on koik hullud. ausona noh. pooltel on paberid ka ette naidata. koik nad on alkohoolikud ja igasugu erinevate tobidega. aga me saime hakkama. alguses ei olnud uldse lihtne hulludega kohaneda ja nende harjuda, aga nad on ka inimesed ja hiljem motleme heldimusega igauhe peale. ma olen taiesti kindel et siin pannakse midagi vee sisse, sest see pole normaalne et linnas, kus on 7000 elanikku, pole uhtegi taiesti normaalset inimest. aga muidugi, kes utleb mis on normaalne ja mis mitte. mhhh... ma joon ka seda vett tegelikult.... kurjam.

ja tanu northamile saime tuttavaks louisega, kes on uskumatult tore inimene ja vaga hea sober nuudseks. louise on hetkel ka perthis, nii et tana ohtul saame juba temaga seal korraks kokku. enamik mu telefonikrediidist laheb temaga raakimise peale. ma kull ei saa pooltest asjadest aru, mis ta seletab, sest tal on tugev shoti aktsent juures, aga ulejaanud pooled asjad on alati vaga naljakad. ta on uks neist inimestest, kellega lihtsalt koguaeg juhtub midagi. ukskord naiteks laks ta basseini ujuma ja unustas oma mobiili kogemata taskusse. no ikka juhtub.

uhesonaga, olen oodanud seda paeva, et saaks edasi liikuda, aga nuud viimast korda siin arvuti taga istudes, olen taitsa nukker. backpackeri elu miinused. aga ei ole hullu. homme lahme marguse ja katiga rottnest islandile, mis pidi oleme super ilus koht. nagu filmis, et selge sinine vesi, valge liiv, kaljud jne... luban endale seal ka uhe moijto. ema, see on alkohoolne kokteil, aga ma palju ei napsuta :)

ja siis hakkame uut tood otsima. ja elukohta. ponev elu siin austraalias. uks hiir jooksis ka minust mooda just. ponev, ma raagin.

aga ma kallistan koiki ja soovin koike paremat. loodan ,et vaga lortsine ei ole juba.

huvasti, northam.

Mõned vastused (Jaanus)

Meelis R-le: jah, sul õigus, et lihtsalt sitt päev oli-ehk see siis peegeldus ka mu jutus. Reede laup pühap on vabad, niiet sain täna(reede) korralikult välja magada ja kavatsen eesti poiste ja koreakatega varsti jõusaali minna ja pärast kokata, nautida puhkust. Täna koristasin siin meie hostelimajas, natuke perenaise tunne aga vähemalt nüüd puhtam elamine.
Uuel nädalal tulevad siis ka Madis ja Mirku Perthi niiet segast verd tuleb juurde siia segasele maale. Meelis, kas sina kinksiid meile Level 1 Vodka? See läks igaljuhul kaduma kuhugile meil kolimisega aga sedavõrd erilisem see ka tundub-justkui maha jäänud sõpradega nautimiseks mõeldud hundijalavesi, mitte omaette kulistamiseks:)
Maksimmile: Ei ole mu elu midagi nii hull, et tüdrukud siia kolkasse peaks mind vaatama tulema. Tüdrukutel ka päris keeruline-neil ju tööpäev hommikust õhtuni praktiliselt ja vast võib öelda, et oma elu justkui ei olegi aga eks oma fun on igalpool. Margus ka passib üksi Perthis aga loodan, et ta on omale huvitavaid sõpru töö kõrvalt juba sebinud aga mitte nii huvitavaid, et meid maha peaks kandma.
Marisele: Ma ei tea avokaadode retsepte, lihtsam oleks vist sul googeldamine selgeks õppida:P Kui koju tõin, siis olid nad siukesed kõvad ja rohelised aga nädalaga on nad punaseks ja pehmeks tõmbunud. Määrisin omale röstsaia peale kuna ta siuke või maitsega natuke ja pehme. Kuna ta siuke maitsetu, siis lisasin ka juustu, muna ja majoneesi-läks alla küll. Kuna toiteväärtus pidi päris hea olema ja kasulik ka mingitpidi, siis plaanin neid tihedamalt sööma hakata, sest tasuta ju käes. Muidu maksab siin poes u. 2dollarit tükk. Kui keegi viitsib uurimustöö teha avokaadodest, siis võib ka mulle teada anda, mida kasulikku selles on jne.
Kati sugulasele: tänud heade sõnade eest:)

Saite nüüd!

Farmi jaur (Jaanus)

Lepinguga korjajatel lubati alguses korjatud kasti eest siis 35-40 ja osadele sakslastele isegi räägiti 40-45dollarist, kes tulid siia teisest avokaado farmist ehk kõik tundus ilus kuni paar päeva olid kutid rabanud ja farmer teatas, et kasti hind on 30dollarit. Muidugi hakati protestima ja seepeale kaotati lepingutöö üldse ära ja kõigile pandi tunnipalk. Ühesõnaga olid need inimesed alamotiveeritud ja ei rabanud enam nii nagu enne ja plaanisid ära minna aga farmer jõudis nad enne lahti lasta ehk siis ühe eesti poisi ja kaks sakslast. Meil üldse väga enesekasupüüdlikud on farmerid ja mingeid hüvesid küll ei ole, mis motiveeriks. Viinamarjaistandustes antakse kiled kui on vihmane, lõunapausidel teed, kohvi ja vahel pärast tööd ka õlut ja ei ole nii orjane tunne. Samas ei põe, sest vaheldust ju tahtsingi siin Austraalias ja seda see töö kindlasti siin annab. Värskes õhus päevad läbi füüsilist tööd teha on ka midagi väga uut ja ei tohiks halvasti mõjuda aga päeva lõpuks juba otseses mõttes tuigud oma 2,5m redeliga, mida peab kogu see aeg kaasas tarima, lisaks siis korvile rinnal, mis enamjaolt ei ole tühi ja tühjendamiseks on traktor kastikäruga tihtilugu mitukümmend meetrit eespool.
Meie majas siis elavad ühes toas 6eestlast(5poissi,1tüdruk), teises 2 korealast(1p,1n) ja kolmandas 4 prantslast(2p,2n). Kuna eestlased on ülekaalus, siis oleme vallutanud elutoa ja eesveranda. Prantslased on peamiselt kas köögis või maja taga koledal verandal. Eriti prantslased ei suhtle meiega kuna inglise keel jätab soovida ja kes teab veel miks. Tegid esimestel päevadel siin reegleid ka, et oma järel tuleb pesta nõud ja vannitoa põrand kuigi on nad ise peamised kes nõud päevaks pesemata jätavad. Elutoas käivad nad oma sokke kamina peale kuivama panemas aga alati unustavad kamina käima panna. Muidu ilusad inimesed. Koreakad on vahvad-olen sõnu õppinud ja nemad eesti keelseid, koos kaarte mänginud ja pilte vaadanud. Nüüd siis üks eesti kutt läheb ära ja arvatavasti tuleb meie tuppa keegi uus inimene aga vaevalt, et eestlane. Hetkel, siis avokaadosid korjan eestlastest ainult mina ja Martin ja ka eraldi meeskondades. Mina olen koos ühe noore inglasega, kes omaarust on väepealik ja ärajoonud noore iirlasega, keda kutsume Lauriks.
Siin saab iga nädal palka, niiet kahe nädala eest olen palga kätte saanud ehk siis esimese kolme päeva eest 11tundi ja nädala eest 26tundi. 40-47tundi peaks tegelikult nädala kohta kirja minema aga kuna ilmad on kehvad olnud, siis sealt ka need tunnikaod.
Täna(09nov) käisime siin Pembertoni lähedal autoga Yeagarubi liivadüünides. Ilus oli-ehk panen ka pildid üles sinnasamma aadressile ( http://picasaweb.google.com/gillitgang ).

eestlane olla on uhke ja hää

Lisan siia top 8 rahvust kelleks mind on siin peetud.

1- 2. koht - sakslane
1 -2. koht - rootslane
3. koht - brasiilane
4. koht - prantslane
5 - 8. koht belglane
5 - 8. koht venelane
5 - 8. koht leedukas
5 - 8. koht soomlane

Ja paremik reaktsioone, mida ma olen saanud, kui v2idan, et olen hoopis Eestist.

Kas see on Queenslandi lähedal?

Westoniast? Sealt vorstitehasest? (seda tuleb eriti yllatunud h22lega kysida)

Ma tean, et see on Saksamaa osa! Mis m6ttes sa ei oska saksa keelt! Mis eestlane sa siis selline oled, kui sa saksa keelt ka ei oska.

Kas see on USA osariik?
Oo, Eesti? Kuidas on rootsi keeles s6na "peenis"?

Kuidas seda spellitakse? E S T O N I A…. oota ma chekin mobiilistj2rgi… Sellist kohta ei ole olemas, ma vaatasin.

Kas Eesti on sama riik mis Austria.

Margus olen.

Redback

Istun hommikuti enne tööd k6veras ja kohvitassi kylge klammerdunult verandal alati yhe ja sama tooli peal ja joon kohvi. Paistes silmade ja kangete liigestega. Aga ahhoi! Yleeile kukkus mu tooli alt redback amblik välja. See yks myrgisemaid yldse! Mu majakaaslased surmasid ta putukamyrgiga ja ma voltisin ta paberityki sisse, et s6pradele n2idata. Nyyd seisab see paberinutsakas mu kirjutuslaua peal. See oleks p2ris p6nev, kui teda seal yksp2ev enam ei oleks. Colin ytles, et kuigi ta myrk v6ib olla surmav, siis selle konkreetse isedi l6uad olevat liiga v2ikesed olla, et piisavas koguses myrki pritsida.

Läks yks p2ev mööda ja n2gin ära ka need piisavalt suured l6uad. J2rjekordne redback. Meie veranda stereo peal. Kaks korda suurem kui eelmine ja kui seda pisikest ämbliku nähes olid mu majakaaslased suht yksk6iksed, siis see v6ttis nad t2itsa kaameks. Ma olin k6ige paremini meelestatud, sest l6puks ometi kohtusin siin metsikus Austraalias, isendiga, kes t6epoolest ohtlik oli. Tahtsin teda filmida, aga v2ga ei önnestunud, sest Colin pyydis ta plastikkarbiiga kinni ja viis ära. Ma ei tea kuhu.

Mis Kati ja Kristiga veedetud n2dalavahetusse puutub, siis see oli yks m6nusamaid ever. Ilm oli hea ja seltskond oli hea.

Emaspäeval oli meil restos lennukite v6istulendamise World Cupi viimase etapi äftekas, mis tähedas ohtrasti kuulsaid ja ilusaid inimesi, turvamehi, tasuta alkoholi ja peeneid roogasid, ajakirjandust ja pidu kella kuueni hommikul.

Eile oli tööl jube kiire, sest siin on aasta yks suursyndmusi Melbourne Cup, mis muidu on täiesti tavaline hobuste võidutraavimine, aga miskipärast reklaamitakse seda umbes sama kaua ette kui jõulusid ja tundub, et see on austraalaste jaoks ka umbes sama oluline syndmus. Päev näeb välja selline, et k6ik panevad selga oma k6ige parimad riided, mis neil on ja soovitavalt peab see ikka midagi sellist olema, mida enne ei ole kantud. Daamidel on kübar vat et kohustuslik ja mida ekstaravakantsem ja veidram, seda parem. Telekast hakatakse juba hommikul näitama, mis kellegil seljas on ja mida kuulsad inimesed täna teevad ja kust nad v6iduajamist vaatavad. K6ik on muidugi m6ne hobuse peale panustanud. Ja algab võistlus...

Hobud kappavad 7 minutit. Yks võidab ja teised ei v6ida ja ylejäänud päeva vaadatakse selle 7 minuti kordust.

Siis jagatakse auhindu nagu Parim Kübar, Parim Lips, Kostüüm jne. Seda inimestele, mitte hobustele. Ja siis hakkavad k6ik pummeldama. Kuni hilisõhtuni.

Kati jaur

jou kallid!

tahtsin seda oelda, et siin on ilmad suht kehvad olnud viimastel p2evadel..vihma sajab ja jahe on. h2sti tuuline kah. et pole nagu nii et kogu aeg p2ike paistab ja kohalikud r6kkavad..koik v2idavad, et see kevad on kahtlaselt jahe olnud, kuid et suvi pidi j2llegi sitaks soe tulema..naljakas on neid aastaaegasid kuulda, sest halloooo meil on november!! aga noh siin ju koik see v2rk sassis..

eniveis..n2dalavahetusel k2is marcus (see rootsi, taani, belgia rahvusest poiss) meil kylas. tal oli mitu vaba p2eva, nii et raatsis siia suht kolkasse tulla :P kuna laup2eval oli siin yhe tyybi 21 synna, siis oli rahvast hunnikuteviisi ning marcus oli v2ga populaarne :P koik tahtsid tema rahvust teada ja ikka kui kaua ta siin olnd on ja kuhu ta edasi r2ndab ja kuidas seni austraalia meeldib jnejne need tyytud kysimused, millest meil koigil suht kopp ees juba. sest vaat me ju ei tea, et kuhu edasi jne.. ja siis mingi tyyp, kes temaga r22kis oli t2iesti kindel, et Eesti on Saksamaa yx osa ning oli ylimalt imestunud, et miks marcus saksa keelt ei r22gi...teine oli vist pakkunud, et Eesti on USAs..ja mulle teatas yx tyyp et eesti riigikeel on rootsi keel..loogiline kas pole :P yhes6naga..siin leidub igast m6ttehiiglaseid :P

pyhap2eval k2isime Marcusega Perthis, seal toimus selline asi nagu Red Bull Air Race or smth. et siis lennukid vuravad kiiresti ja teevad trikke ja peavad aja peale mingite postide vahelt l2bi tiirutama jne. v2ga asjalik seletus eks :P koik see toimus Perthis Swan Riveril ning kuna me saime kohe j6e 22rde istuma, siis oli vaade eriti hea. ning kuna ilm oli super, siis oli nagu ylimalt monus istumine..hiljem k2isime Fremantles soomas ja niisama kolamas. maiteagi, kas see koht kuulub Perthi alla voi mitte, igatahes asub ta ookeani 22res ning meenutab oma olemuselt natuke P2rnut, ehk siis siuke suvituskoht, kus inimsed k2ivad pohiliselt shoppamas, relaximas ning pidutsemas. Kaalume Kristiga kolimist igatahes, sest sealsed toidukohad ja baarid on nagu yyyberpalju toredamad ning palk on kindlasti korgem ning mingeid rullnokkadest osse on kindlasti v2hem jne..aga noh see on alles mote esialgu :)

kui tagasi Northami joudsin, siis oli baar kohekohe sulgemas ning boss ja Kristi l2ksid Perthi tsillima. Kristil nimelt j2rgmine p2ev vaba, et siis sai kohe 6htul siit minema..nii et majas oli siis ainult Mary ja mina. Aga Mary oli s6bralik, ei viitsind myrgeldada ega midagi. koos ikkagi kindlam tunne kui yxi :) ja 6htul sain kogu famiiliaga r22kida...neil oli siis kell 3 p2eval eks, pyhap2evane lunch pooleli ja tsill missugune..mul oli kell 10 6htul, passisin siin koos Maryga ja ei teinud midagi tarka..et siis peale seda vestlust tuli kyll kass peale. siin blogis vist olen mina essa, kes seda tunnistab :) aga jah, kass oli t2itsa olemas. ja kuna mul see koha ja valus kurk ka yle n2dala nyyd kestnud, siis oli hunnik p6hjusi end veelgi kehvemini tunda :P kuradi kummaline on ikka nii kaugel olla ja siis samas telefonis r22kida...tundub nagu oleks tegu vahemaaga Mustam2gi - Lasnam2gi..aga..see selleks, kassid on 2ra aetud ning p2ike on j2lle meie 6uel :)

l2hengi nyyd vaatama, et kas ilm on paremaks l2inud, et saaks pesu kuivama panna. harilikud perenaise mured exole :P Kristi peaks ka varsti tagasi j6udma, ehk pajatab ta siis ka oma vabast p2evast :)

musid teile!

K

Lugesin blogi (Jaanus)

Tsau semud, kes Eestis blogitsevad. Sain lõpuks lingi ja aega see korralikult läbi lugeda. Raimo ja Meelis, kirjutage ikka oma töölugusid- tore on kuulata pahteldusjutte:P ja Max, sa ka räägi ikka kuidas sul tööl sujub-kannan su kingitud Icepeaki särki siin ikka-hetkel hostelis peamiselt magades, sest siin öösiti on nii külm, et hommikul ärgates on voodi alla ununenud õlu külmem kui külmikus olev. Kütan küll iga päev kaminat, mis annab eesruumi küll sooja mõneks ajaks aga see on ikka tõsine pappmaja, sest sooja sees ei hoia. Maksimmi Icepeaki särgiga veel siuke tore lugu, et käisin sellega töövestlusel kunaski ühes matkapoes ja seal küsis manager, et kas mulle sport meeldib, et kogu kollektiiv siuke sportlik rahvas ja teevad igast spordiüritusi. Eks ma vastasin loomulikult aatavalt aga pärast lugesin särgilt, et mul oli seal tegelikult vastus juba olemas, nimelt Icepeaki logo all on kirjas „Love sports”J Matkapoega on ka see tore lugu, et avastin, et mulle täitsa meeldiks töötada sellises kohas tulevikus, miks mitte Eestis. Saaks ehk Marisele ja Epule ka soodsamalt keppe sebida kepitamiseks Stromkal ja meie edevatele tüdrukutele roosasid ja mummulisi toppe.
Raimps, mis ajani sul see objekt kestab? Eks nii eemalolles saadki paremini aru, et su kaks naist ikka väga tähtsad. Ma ju ka oma naisest 300km kaugusel ja kui siit tahaks külla minna, siis läheks bussiga nii 1500 eeku edasi-tagasi sõidu peale ja kuna me mõlemad oleme Perthi linna mõistes kuskil maakolgastes, siis ei käi ka bussid/rongid just eriti tihti. Muide käisime reedel Mikuga ka kohalikus baaris, mis oli sama suur nagu väike elutuba, kus oli siis baarilett, piljardi laud, hobuste ennustus tabelid, vali muusika ja palju naljakaid inimesi-olime seal täpselt 5minutit. Eile oli hosteli õues tasuta parbikjuu(ei tea kuidas seda kirjutatakse)- sai ühe õlu ja ühe viineri saia vahele-suht mõtetu üritus igatahes.10eestlast istus ühes pundis, 10 sakslast teises, pilud(heas mõttes) olid eemal omaette ja arvasime, et raudselt on ka kuskil üks neeger, kes on oma toas ja räpib. Unes ikka näeb avokaadosid...Homme ei hakka enam valima mida korjame vaid tuleb lauskorjamine ehk kõik junnid, mis on puul tuleb ära korjata. Osad poisid teevad lepingu, mis tähendab seda, et ühe korjatud kasti eest(see valge kast, mis on ka ühel fotol) saad 35-40dollarit ehk kui tahad rohkem teenida kui seni oleva tunnipalga alusel saadav raha, siis peaks korjama vähemalt 5-8kasti. Arvestades, et reedel korjasime päris kiire tempoga 5 inimese peale kokku 9kasti, mis teeb alla 2kasti näkku, siis pole just väga kerge 2korda rohkem korjata. Võimalik, et teoorias on, sest enam ei pea valima vaid võib järjest korjata aga füüsiliselt on siiski ju koormus 2korda suurem. Farmerid ja hosteliinimesed teavad rääkida kellegist kurikuulsast eestlasest Timost, kes oli korjanud kuni 8kasti päevas ja kokku töötas siin nagu ma aru sain 4kuud.
Muide Maris, seda Vegase filmi vaatasime Katiga lennukis-väga meeldis:)
Saskia, 7 tundi on vahet Eesti ja Austraalia ajal.

Jaanuse pajatus

Tahtsin seda öelda, et me täiega loeme teie kommentaare meie lugudele. Üks palve oleks, kui viitsite, siis pange omale kasutajanimeks päris nimi või lisage endast pilt või kirjutage kommentaari alla oma nimi, et me teaks, kes komenteeris-oleks lõbusam:)

Mul oli väga hea ilm täna tööks ja nägime ka 1,5m helepruuni ussi jalge ees vingeradamas. Kuulsin, et olla nähtud ka avokaado puu otsas austraalia mürgiseimat madu vastu vatamas.
Tunni jooksul saab esmaabi, siis pidi ikka ellu jääma kui hammustab...või oli see pool tundi. Jama selles, et mobiili levi ei ole istanduses ja traktoriga sõidab levipiirkonda vast 10minutit. Aga üldiselt tundub, et loomad ikka kardavad inimest ja kui just peale ei astu või kaklust ei alusta ei juhtu ka sinuga midagi. kehv lugu see, et farmer tahab homme inimesi vähemaks võtta, niiet seitsmest inimesest kaks lahti lasta- see selgub siis homme, kas ka minu. Olge siis positiivsed.

Jaanuse elu farmis

Juhtus, siis nii, et jätsin pühapäeva(26) varahommikul venelastega(samal ajal kui nad magasid) hüvasti ja kolisin sellisesse väikelinna nagu seda on Pemberton. Jääb Perthist lõunasse.Sõitsime viiekesi(veel siis neli eestlast)-me 3kesi autoga ja 2kutti bussiga. Muidugi juhtus viperusi igasuguseid. Põhiviperus oli see, et poolel teel kuumenes motor üle ja me pidime seisma jääma ja jahtuda laskma. Algul tundus, et selles pole ka kasu ja et jahutusvedelik otsas aga hiljem kui autojuht mingit korki keeras, kust vahelt survega auru tuli läksid näitajad jälle normi. Suht ajapeale minek oli ja üldse ei oleks tahtnud suvalises kohas orjenteeruma hakata.Ma olen ju orjenteerumisspetsialist-reedel kui juhuslikult Kristi ja Margusega kokku saime (kes on päris toredad väliseestlased-muidugi Kati on ka VÄGA) ja koduteel venkude juurde kõndisin oma majast lihtsalt mööda ja mitte vähe(eks pime oli ka) ja täna poest tulles juhtus sama asi aga seekord, siis Pembertoni hostelist(seekord oli valge). Muidu looduslikult kena koht väidetavalt, mida oleme ka põgusalt näinud sõites täna(esmaspäeval) hostelist farmi farmitööd tegema. Algselt oli juttu viinamarjaistandusest aga mulle määrati kohapeal hoopis avokaadode(edaspidi junn) korjamine. Niisiis tüdruk(Triin) ja tema poiss(Siim) saadeti täna(27) viinamarjade lehti arvendama ja 3kutti siis junne noppima. Mitte, et oleks ainult kerge tassida korvitäis junne edasi-tagasi trakskorviga vaid ka redelist üles alla käima, et neid ka saaks ladvast kätte. Kukkusin paari meetri kõrguselt muidugi redeliga ka alla, niiet jalg jäi asmete vahele-õnneks ainult kriimustused ja luud ei läinud. Et liiga lihtne ei oleks, siis pidime korjama mitte kõiki puu küljes olevaid vaid nii 10%, mis on kõige kollakamad ja päike kõige enam küpsetanud. Ja kui junn maha kukub, siis ei tohi teda korvi tagasi panna(kui paned, siis farmer võib su minema saata), mille kohta oli lausa eraldi dokument, millele alla kirjutasime. Üks piluksemate silmadega välismaa neiu tõlgendas seda vist valesti, sest ta kohati korjas ka puu alt. Ta saadeti aga peatselt ka kuhugile kergema töö peale. Muidu see töö võttis ikka täitsa läbi, kuigi ideaalne välitööde ilm oli, enamjaolt oli pilvine ja suht jahe. Hommiku oli lausa külm, päeval 25kraadi kanti ehk. Päiksega võib ikka päris jube olla ja homme lubas vihma. Kummareid nagu ka ei raatsi osta, eks siis tule kannatada märgi kingi. Hostelis saime kohe nagu eraldi maja, kus on köök, wc, vannituba, eluruum kambapeale ja on siis 3tuba, millest siis ühes on eestlased. 3 naripüstakut, kus siis oleme meie viiekesi + siis üks eestlane Mikk(keda ka Perthis olime kohanud), kes tuli ka täna siia ja tuleb homme junne noppima. Hästi pisike linn, milles vist üks pood-seal nägin veel kahte noort eesti poissi ja üks vist pidavat veel olema kuskil hostelis. Tervitan siinkohal ka Triinu-Liisu ja Kunot, kes aitasid mul kindaid osta:) ja kõiki, kes mind ära tundsid. Reinole ja Katile ka tänud eks ise teavad mille eest:)Teine tööpäev(28): vihma sadas ja sadas ja välku hakkas ka lööma. Kuna välgu ja vihmaga ei tohi redelitel turnida, siis pärast 2,5h tööpäeva saadeti meid koju(muidu tööpäev on 9h+1h mis on õeldud puhkuseks aga seda kinni ei maksta). Ostsin kummikud ja vaatan netist ilmateadet ehk on vaja ka töine kilejope korralik osta, sest need välismaa veekindlad joped, mis sai eestist kunagi ostetud ei pea tegelikult vihma. Ehk palju välaminekuid ja vähe tööd. Ostsin siis ägeda töökileka ka ära kuna ilmateada ennustab vihmaseid ilmu. Ega siin valida midagi ei ole aga see tundub väga praktiline ja ilus kollane-ehk panen ka pildid üles. Kolmas tööpäev(29): hommiku 5.40 üles jälle, 6.30 bussiga farmi 15mintsa ja 7.00 hakkab junnide korjamine-teoorias. Ärkasime ja sõitsimegi kui farmerboss tuleb farmis riietusruumi ja ütleb, et täna ei hakka korjama, sest nii suur vihm on. Eks siis sõitsime tagasi. Tegin hostelis kaminasse tule ja tunni pärast teavitab üks kaaskorilane, et farmerboss oli helistanud ja kutsunud tagasi, et vihm jäi järele-tegelikult sadas pidevalt. Panime siis jälle riidesse ja sõitsime kohale ja tegime töödki nii 30 minutit kui farmerboss tuli jälle ja ütles, et ei, minge ikka tagasi, nii ei saa tööd teha. Niisiis esmaspäevast 8tundi, teisip. 2,5tundi ja kolmap. 0,5tundi. Aina paremaks lähem ja ilmateade lubab reedeni vihma.

Kolmas Arnold

Heath Ledger on tõepoolest Perthist. Olen seda ammu tahnud välja tuua, aga Kristi jõudis ette. Ja nüüd, kus Heath surnud on, leidsid austraalased, et on sobilik aeg hakata tema järgi tänavaid ja kultuuriasutusi nimetama.

Meil oli reedel soolaleivapidu. Külalisteks enamjaolt keskealised mõõdukalt lõbusad austraalased ning Kristi ja Jaanus. Minu jaoks oli see pigem Jaanus-sõidab-homme-tööle pidu, kui soolaleivakas ja Jaanuse tööle lähetamine oli üllatavalt emotsiooni rikas. Ma ei tea, kuidas tal seal internetiga on, aga olen tema elu koha pealt sama põnevil, kui teie seal Eestis. Peol küsis mult üks kanada-prantslane, et kas Arnold Schwarzenegger on eestlane, ma aravsin, et ta peaks ikka Austraiast olema, mille peale kanadalane oli üllatunud, et kas Estonia ja Austria ei ole siis üks ja see sama asi. Ma ütlesin, et kui nüüd ikka järgi möelda, siis jah tõesti -.tegelikult on küll, ma pole seda lihtsalt vist varem märganud.

Kohvi. Siin ei saa korralikku kohiv. Tean vähemalt kahte inimest – nende mõlema eesnime esimene täht on „K“, teine „A“ ja kolmas „R“, eelviimane „I“ ja viimane „N“ – kes teavad, mida selline asi tõsisele paadunud kohvimaniakile tähendada võib. Austraalased ei kasuta presskannu ega kohviaparaati vaid kõik joovad siin kerge pertooliumi järelmaiguga lahustuvat kohvi, mis mind päris nukraks võttis. Aga neli nädalat, sest oleme täpselt nii kaua siin juba olnud, on piisava aeg, et sellega harjuda.

Aeg läheb siin ruttu, seda peamiselt selle pärast, et meie siinne moto on “vähem muret ja rohkem lõbu”. Perth on linn, mis on küll kordades Tallinast suurem ja multinatsionaalsem, kuid ometi kuidagi väikelinnalik ja kuigi ma ootan endiselt oma “wow-ma-olen-austraalias” tunnet, siis pigem olen siinse eluga juba harjuma hakanud. Nädalavahetus on mul vaba nii, et põrutan kas siis chikkidele Northami külla või randa. Reedeks olen esimest korda elus kutsutud Halloweeni peole, sest siin on see ikka suur püha. Peole minek eeldaks, et ma leian või ostan endale selleks kostüümi. Teeksin ennast hea meelega Flameboy’ks aga minu siinsed kostüümiressurid, peamiselt Kaire, Helina, Heleni ja Krissu Eestis viibimisele, on kaunis piiratud. Vunts is not enough.

Jube hea on see, et palka saab siin kord nädalas, mitte kuus ja täna on palgapäev. Lähen varsti chekin enda kontot, et teada saada, kas ma siin pigem kogun raha või kulutan seda. Olenevalt siis sellest, kas mul on rohkem raha, kui eelmine kolmapäev või vähem.

Mis puudutab mind ja pilukate poode, siis viimane kord, kui sel teemal siin inisesin ostin oma aruga pelmeene, tegelikult aga hoopis midagi muud. Ühe junni suutsin nii ära süüa, et pressisin enda suu pärast selle rõvetise maitse keelenäsadeni jõudmist saia täis ning neelasin ka selle alla. Ülejäänud pannitäie oleksin võinud FearFactorile annetada, sest ilma auhinnafondita vaevalt et keegi seda pannitäit ära suudaks süüa.

Olen verandal joon kohvi ja võtan päikest. Mis sina teed, ahv?

Vabandades kõigi non-ahvide ees,
Margus.

margus tossud

mõni päev pärast seda, kui olin siin oma tossude kurba saatust kurtnud, sain nad tagasi. mu üks korterikaaslastest oli nad kuskile karpi suranud, just selle eesmärgiga, et neid ära ei varastataks ja seejärel kohe selle fakti unustanud. olin väga rõõmus, et nad tagasi sain ja üllatunud, et selliseid tuulepäid maailmas veel on. selline vahelepõige siis - peatselt kirjutan teile ka enda elust.

margus

marguse tossud

mõni päev pärast seda, kui olin siin kurtnud enda tossude kurba saatust, leidis mu korterikaaslane nad üles. ta oli need kuskile karpi torganud, kartes, et keegi võib need pihta panna ja siis kohe pärast seda selle fakti ära unustanud. olin väga rõõmus, et need tagasi sain ja üllatunud, et minusääraseid tuulepäid on maailmas veel. selline vahelepõige siis, aga kirjutan teile peatselt ka minu elust.



margus.

natuke veel kristi plara.

Tissimissi esinemine on tanaseks labi ja jube vahe rahvast on, nii et ma tulin veidikeseks internetti tuulama.

paar asja meenus lihtsalt.

pendulum eksole. on jube popp siin. koik raagivad koguaeg pendulumist. ja veebruari alguses tuleb perthis suur kontsert, kus on pendulum, prodigy jne. piletid peab juba ara ostma, sest muidu saavad otsa. eeldatavasti votab kontserdist osa umbes 50 000 inimest. vagev eks. aga kahjuks ei tea me tapselt, kus kuu aja parast oleme, raakimata siis veebruarist. pendulumi uus plaat on muidu paris hea. pendulum on perthist parit. heath ledger ka.

tantsimine. kui eestis me ikka kaisime klubides tantsimas vahel, siis siin on seda tantsu nii vaheks jaanud. kuna katiga meile meeldib puusi noksutata kull, siis oleme hakanud nuud hommikuti tantsima. paneme muusika hasti kovaks, parimad lood mangima ja tantsime like-nobody-is-watching. hea tunne on toepoolest.

vihm. tana SAJAB vihma. viimasel ajal on see nii tavaliseks saanud, et vihma sajab. ja kovasti. ja muristab. ja sellist valku pole ma varem kohanud nagu siin on.

prussakad. on suured. korrutage meie prussakad 100ga. ma ei liialda. suured on noh.

ok.

lahen vaatan, mis kats teeb.

jee.

lemmik - tead kull eksju.

Kristi tahab ka nuud sona sekka oelda.

Tere.

ma nuud istusin ka arvuti taha ilusti ja plaanin kirjutada oma motetest ka vahelduseks. miks mitte eksju.

btw, nii kurb on see, et meil nuud eestiga 7 h vahet. meie keerasime kella edasi, aga teie tagasi. ma selle pohjuste peale ei hakka motlema, sest see tundub liiga keeruline. no kui juba vesi laheb kraanist teist pidi alla ja kuu on ka tagurpidi.

aaa, gillit gang eesti osalised - me taiega loeme teie blogi! igaks juhuks mainin kui te motlete, et me ei hooli voi midagi. jajaa, vaga tore on teie elust ka osa saada! :)

elu on siin vahva. toesti tore on noh. suua saame hasti ja TASUTA, voodi on hea pehme ja see on ka TASUTA. kui on soovi piljardit mangida, siis saab ka seda teha. ja teisel pool letti saab ka TASUTA istuda. mitte et me seda vaga tihti harrastaks, aga lihtsalt mainin, et enamik asju siin majas on meile ilma rahata. kuna oleme nuud baari proffid ka, siis on vaga chill ja rahulik siin olla. vahel on isegi liiga. esimesel nadalal olime popid ja huvitavad, aga nuud on koik meiega raakinud ja teada saanud meie nimed ja paritolu, nii et suurem huvi hakkab kaduma. tglt ma liialdan veidi. rahvast ikka liigub, aga onneks vahem kui alguses.

mina kaisin perthis nagu linna peal jutt juba liigub. kusjuures siin northamis ka. igauks ikka kusib, et kuidas mul siis nadalavahetus perthis laks. no imelik. igastahes. eino hasti laks. laupaeva hommikul laksime katiga alla koristama, aga boss vaatas suurte silmadega meile otsa ja kusis, mis meil viga on, et toole tulime. puhkepaev ju. teist korda ei olnud vaja seda oelda meile. kurb oli kull katit jatta siia uheks paevaks uksinda, aga me oleme suured inimesed ja peame eluraskustele vastu seisma:) et siis pakkisin omad asjad kokku, helistasin margusele ja soitsin perthi poole. margus oli mae otsas tool, aga onneks sai varakult tulema. ma pikutasin (jain lausa magama tglt) ja ootasin oma sopra. kui ta oma ulikonnas mu ette astus, siis oli ikka hea meel naha kull. veidralt oli ta kull riides, aga onneks pani kohe sinised tossud jalga. oi, need tossud! ohtul seltskonnas raaksime nendest tossudest umbes 10 minutit. vaga popp teema.

sel ohtul oli perthis paraad. homoparaad. marguse uues elukohas eelnes sellele soolaleivapidu, kuhu me sealt mae otsast ka jalutama hakkasime. kui margus konnib koju tavaliselt 20 minutit, siis meil onnestus see retk teha umbes 3 tunniga. ei tea, kuidas nii laks. ma arvan, et margus tahtis lihtsalt umbruskonda naha, aga ei viitsinud seda uksi teha ja nii taris mind endaga igale poole kaasa. igastahes. marguse koju joudsime ka lopuks. pesime ennast puhtaks ja laksime barracksisse (meie endine hostel perthis) jaanusega kohtuma. oi, barrack on ikka tore koht. kaisime internetis seal, vaatasime elanikd ule ja jalutasime jallegi marguse koju tagasi. soime kropsu, pahkleid, uritasime seltskonda sulanduda ja siis saime minna paraadi vaatama! oioi. kus oli alles kirevaid ja sulelisi inimesi tais. aga meile oli igatahes vaga ponev vaadata seda uritust. nagu filmis. eesti paraadiga ikka ei taha uldse vordlema hakata. mitte et ma oleks seda eestis nainud, aga nii palju kui telkust naitas, siis oli siin ikka vaga teine asi. veoautode peal tantsisid inimesed, trumme mangiti, motikaid oli ja minimaalelt nagi ka paljast ihu. kohalikud olid vaga pettunud, kuna liiga palju olid inimesed endale riideid selga pannud see aasta. nojah, et igauhel omad eesmargid.

no vot siis. paraad jattis vaga hea mulje kokkuvottes meile. ohtul tegime margusega linna peal kiire tiiru ka veel ja puhapaeva hommikul soitsin northami tagasi.

tore oli tagasi jouda. kati jargi oli igatsus kohutavalt.

tana on meil skimpy night jallegi. ehk siis tuleb neiu, kellel on seksikas koristajatadi kostuum seljas. voi midagi muud. eks see selgub koha peal.

ma kallistan koiki ja suhtleme!

katil on piljardi laud juba valmis pandud ja lahen toksin temaga voidu neid palle sinna aukudesse.

KOIT!

Kati hommikused 6petlikud s6nad

Hommikust kallid!

Tahtsin ainult seda oelda, et kui hommikul yles 2rkad, imestad, et miks kael vahepeal kahekordse j2meduse on saavutanud, et miks sa higist leemendad, et miks silmad punased on, et miks kurk p6letab ja miks yhtki piuxulaadsedki h22litsust v2lja ei tule, siis pole sa mitte liiga palju joonud, vaid sul on lihtsalt austraaliap2rane p2ikesep6letus :P kusjuures selleks pole vaja, et nahk p6lenud oleks voi punetaks voi midagi :) vut selline 6ppetund siis t2nasesse p2eva :)

kallistan tugevasti!

K

Tydrukute apdeit - kirjutab Kati

Ahoi s6brad!

Kuuldavasti on osadel meie jaoks juba vitsad leos, et miks me yldse pole endast m2rku andnud jne...aga kas see lohutab teid kui ytlen, et me ei kirjuta siia midagi, sest midagi pole eriti juhtunud? :P yritan nyyd midagi viimasest n2dalast kokku kraapida ning teile edastada..

et siis..n2dala alguses k2isid poisid meil kylas. H2stih2sti tore oli, et nad tulla said. nyyd teavad nemad ka, et kuidas need kohalikud jorsid k2ituvad ja kymme kuni kakskymmend korda sama 6lut tellivad jne. kusjuures juba oma kohalolekuga tekitasid poisid elevust. nimelt istusid nad nende kohtade peal, kus tavaliselt istub see tyyp, kes veini joob ning iseendaga r22gib. yx koht on siis tema pepsi jaoks ja teine tool on ta ratta kiivri jaoks. jah, ta tuleb siia transpordiga..joob hunniku veini, r22gib natuke maast ja ilmast ning soidab j2lle j2rgmisesse baari. kusjuures alati enne kui ta minekut teeb, siis kontrollib pidurid yle, katsub rattakumme ning laseb v2hemalt kymme korda j2rjest toda n-o ratta h2irekella :P ettevaatlik tyyp exole. Ning yhel 6htul suutsin ma teda h2irida sellega, et kuna ta j2rjekordselt r22kis midagi, kuid seekord ytles mu kohutunne, et ta soovib muu maailmaga suhelda, siis l2ksin ja seisin tema ette ning yritasin oma ligimest-armastava-pilguga tema soovidest aru saada. k6hutunne valetas, nagu kohe ka aru sain. sest tyyp hakkas k2ega vehkima ning elevusega minu selja taga oleva peegli poole viipama..ning ALLES SIIS sain ma aru, et olin just oma laiade puusadega varjanud 2ra tema jutukaaslase ehk siis peegelpildi...daaaa exole! :P enam ma nii ei tee..

aga see selleks. et siis toosama tyyp oli natuke h2iritud kui tema lemmikkohta polnud, ta kyll yritas kylmkappide vastas istuda, kuid ju polnud sealne peegeldus v2ga hea, sest juba peale teist klaasi asutas ta end minekule ning lasi enne veel h2iritult topelt oma ratta h2irekella...vihane mees, pole midagi oelda :P

Poisid ei lasknud end kohalike veidrustest onneks h2irida, vaid tsillisid vapralt leti juures edasi kuni oli aeg putka kinni panna. siis sai veel natuke tsillitud, siis juba yhiselt teisel pool letti ning koikvoimalikke jutte r22gitud, mida ei suudaks ega ka tahaks kunagi inglise keelde panna ning m6nda kohalikku yritada naerutada.

kahjuks j2tsid poisid meid j2rgmisel p2eval maha ning s6itsid linna...ning meie l6putu kyynlap2ev j2tkus....kuni tuli neljap2eva hommik ning boss viis meid linna!!!! Mitte kyll t2itsa Perthi, kuid PErthi l2hedale siuksesse linna nagu Midland. Oi kui ponevil me olime!!! Soit ise oli nummi, soitsime nimelt kahekohalise autoga. Kolmas isik pidi istuma k2igukasti taga, kahe istme vahel. sinna oli muidugi sitaks patju pandud, nii et see kolmas isik istus yhtlasi ka napilt meie kohal :P kuna r22gin kolmandast isikust, siis voite arvata, et mina seal kykitama ei pidanud. Nimelt tehti paar minutit enne v2ljasoitud pepside kontroll ning Kristi sai koige v2iksema, voi oli see nyyd kitsama pepu tiitli (small-butt viitab vast ikkagi v2iksusele pigem), siis sai tema selle padjastatud koha endale. Eks ta ise voib rohkem r22kida, et mida ta sel hetkel muust maailmast arvas :P

Aga linnas oli ikka uhke olla kyll, see shoppingucenter kuhu boss meid viis, oli huuuuuge!!! Ma j2tan parem mainimata need head ostud, mida seal kahe tunniga suutsime teha, samuti ei maini parem seda rahasummat, mis sinna poet2didele j2tsime..igatahes tore oli vot! Tagasi j6udsime 5 min peale seda kui baar oleks pidanud avatud olema, seega seisis juba paar n2rveldavat ning kuiva kurgu yle kurtvat vana p2ssi ukse juures. But it is all good, no worries! Olled said k2tte jagatud ning rahu oli j2lle maa peal..lihtne :P

Nii...mis siis veel....ahjaaa, reedel k2isime peol. Tegemist oli mingi baariga, kus reedeti toimuvad siuksed diskensi laadsed yritused. ning nagu me koha peal n2gime, siis on see toesti popp koht kus olla. ei pea yldse mainima, et pmst koik n2od olid tuttavad ning et koik kogu aeg uurisid, et kas meile ikka nende hittyritus meeldib jnejne. aga peamine oli see, et tantsida sai, ykski kohalik tibi meil silmi peast kratsida ei tahtnud, ykski meha pealetykkivaks ei muutunud ning kuna pidu l6ppes juba kell 1 AM, siis polnud hommikul ka v2ga palju puuduj22vaid unetunde :)

Laup2eval p6rutas Kristi Perthi, sellest r22gib ta juba ise. ning mina olin stuck in the middle of Colonial Tavern. 6nneks oli laup2ev suht rahulik ning lausa nii rahulik, et panime putka kell 10 kinni. Seega veetsin 6htu oma toas Die Hard 2 vaadates ning aeg-ajalt motiskledes, et kas see nyyd ongi siis see oige Northami laup2eva 6htu :P

Ja eile oli siuke tore yritus nagu Northam Cup. Tegemist hobuste v6idujooksuga voi kuidas iganes seda ametlikult nimetama peaks :P Kristi oli alles teel tagasi, nii tema sellest yritusest kahjuks osa ei saanud. aga asi oli nagu telekas, naiskad olid end eriti yles loonud, yhked suled ja lilled ja kybarad peas. Mehad olid aga koik varajastest hommikutundidest olut lyrpinud ning nyyd valmis juba koikide hobuste peale panuseid panema. Nagu aru sain, siis kogu yrituse m6te ongi see, et koik farmidaamid, kes muidu kuskil lypsikutega ringi tatsavad, saavad end yles lyya ning muru sees 10 cm kontsadega uhkelt ringi kakerdada ning mehed saavad rahulikult s6psidega 6lut juua, sest kuna naiskad on t2iesti omas elemendis, siis ei taha keegi neile peale kymnendat 6lut kotiga (voi lypsikuga) piki kukalt panna ning kainusele sundida. J2llegi siuke olukord kus koik on rahul ja kogu v2rk on balansis :P Koige juurde k2ib muidugi hobustele panuste tegemine ning peale soitu siis kas v6idur66must voi kaotusevalust j2rgmiste jookide tellimine. Mina panustasin ka korra yhele hobusele, kelle v2limus mind koige rohkem imponeeris. Kahjuks sain kohe teada, et v2limusega ei ole racingul mingit pistmist, sest mu hobune j2i eelviimaseks...aga noh...koige ilusam oli ta ikkagi :P Eks ma siis ohkasin raskelt ning ostsin klaasi veini..Aga muidu oli p2ev tore, toole j6udsin ka ning Kristit n2ha oli j2lle ylimalt tore ning yldse oli j2lle koik h2sti.

Kas me muidu meie maja kummitusest oleme juba r22kinud? Mary on ta nimi. Lyhidalt oleme vist teda maininud. igatahes sel n2dalal oli ta yhel 6htul p2ris hoos, see oli siis kui poisid kylas olid. ju siis yritas neile muljet avaldada. Lugu ise selline, et yleval korrusel meie tubade l2histel on living room kus saab telekat vaadata. ning kui baar kinni pandi ning boss magama oli l2inud ning meie ka l6puks ylakorrusele j6udsime, siis m2ngis telekas t2ie hooga, tuled p6lesid ning r6duuks oli lahti (seda ust ei kasutata kunagi). ahjaa prygikast oli ka pikali. Meie bossil yldiselt sellist harjumust pole, et enne tudile minekut vaja veel natuke prygikaste lennutada ning uksi,aknaid avada ja tulesid p6lema j2tta...ning nagu me telekat kinni pannes avastasime, oli ka telekapult kadunud...Usun, et Mary suutis poistele muljet avaldada kyll :)
Aga eile kui telekatuppa l2ksime, siis oli pult j2lle kenasti laual nii et ju siis hakkas Maryl igav ning ta tagastas selle. Ning kui enne keegi imestas, et miks peaks Kati tahtma laup2eva 6htul Die Hardi vaadata, selle asemel, et telekas kinni panna ning tudile minna, siis vast on see kysimus vastuse leidnud. Yhtlasi v6in lisada, et olin lausa nii memmekas, et j2tsin teleka m2ngima kui magama j22da yritasin :P

Nyyd aga teen teile hunniku musisid ja kallisid ning kappan v2lja p2ikest v6tma. Seda pole ammu teha saanud, sest eelmisel n2dalal sadas iga p2ev ning ilmad olid kehvad...ning meile r22giti, et Austraalias paistab p2ike ja on soe...lollitasid meid lihtsalt...

Jaanusel on ka uudiseid, aga ei hakka tema eest midagi r22kima, las ta teeb seda ise :P

Cheers!

Kati

marguse p2eva6ppetunnid

1) K6ik, mis n2eb v2lja nagu pelmeen, ei pruugi seda mitte olla.

ja t2ienduseks veel kaks punkti:

2) 2ra osta asju, mille peal on ainult hiinakeelsed sildid
3) 2ra osta yhesti aasia poest enam midagi.

Ulata lappi, lita!

Kui ma varem v2itsin, et me pakume oma restos 40 erinevat 6llesort, siis ma alahindasin George - see on meie restorani nimi - 68 on 6llesid kokku ja veine on nii palju, et ma eales ei viitsi neid lugema hakata. Kui ma tellimuse saan, siis proovin alati kirja panna, mis mult tahetakse, aga yldjuhul ma ei saa siis ka aru. 6lledel on v2hemalt lihtsamad nimed, aga veinide ja kokteilidaga j2tan k6la meelde ja kysin barmani k2est, et kas talle tundub Lemo Lime Bitter asjana, mida v6iks kliendile serveerida. Austraalastele meeldib ka s6nu lyhendada, nii et vahel otsin l6pmatuseine taga Bundy nimelist jooki, aga tegelikult peeti silmas Bundanbergi jne. Georgis on k6ik toredad, aga Frasieris (see on see koht m2e otsas) on yks v2ga kibestunud ja tropp barman, kes lihtsalt pööritab silmi, kui ma palun tal kokteile teha, mille ma nime ma aint poolenisti oskan välja hääldada. Vahel tellib mult 10 liikemeline laud 12 erinevat jooki ja kui mul juhtumisi kandik ja 3 veinipudelit juhtub k2es olema, siis ei saa ma ka midagi yles kirjutada ja jumal hoidku selle eest, et ma midagi kliendi lauale toetada v6iksin. Oi jumal hoia... Kujutate mind ette mulle j22b meelde, kui mult 12 erinevat jooki j2rjest tellitakse. V6ite kujutada.

Yleeile sain k6ige suurema tipi, mis ma siin saanud olen. Ostin selle eest j22tist ja kebabi.
Saan tööl 6 korda päevas seletada, miks mul selline tundmatu aksent on ja seejärel saan seletada, kus Eesti asub. Yleeile kohtusin tööl naisterahvaga, kelle vanaema oli eestlane ja ta täitsa heldis kaugele ära, kui mind n2gi. Meil oli restos ka yks Austraalia ministritest einestamas, aga kuna austraalias on nii sitta kanti palju ministreid, siis see ei olegi nii suur asi, kui m6ni neist su lauas istub.

George's (see on see restoran, mis ei asu m2e otsas vaid kesklinnas) õpivad prantslased hoolikalt eesti keelt. Kuna "tere" ja "kuidas läheb" on juba ammu selge, siis eile - loomuliku arengu jätkuna - asusime roppuste kallale, mis viis selleni, et nad kasutasid igas lauses ütteks s6na "lita". Nagu: "Kas klaasid on poleeritud, lita?", "Ulata lappi, lita!" v6i "Ilusat päeva, lita". Eliitrestoran, nagu me oleme.

Olen Jaanusel kylas, kuulame Eesti mussi ja chillime r6dul.

Margus.

yhtlane moonip6ld

Austraalastel on siin selline ytlus, et neile meeldib, kui moonip6ld on yhtlane ja tasane ja kui m6ni 6is on end liiga k6rgele ajanud, siis tuleb kombainionu ja l6ikab selle maha. Ehk siis neile ei meeldi, kui keegi on liiga edukas, rikas v6i kuulus ja tore on, kui nende miljonärid vahel veidi aega vanglas veedaks. Niisiis – m2letate, kuidas ma enda sinister ketsidega tuusasin? Need varasti 2ra. Keegi l6ikas mu 6ie maha, raisk. Nyyd olen j2lle tavaliste ketsidega mees. Kui ma m6nda aborigeeni siin nendega ringi patseerimas n2en, siis kysin oma tossud tagasi, sest teisi selliseid siin vaevalt kellelgi on.

N2dalavahetus chikkidega nende kylak6rtsis oli kosutav ja vahva. N2gin seal lisaks k6igile juba Kristi ja Kati poolt kirjeldatud tegelastele yhte erakordselt hirmsat tyypi Ta oli vana mees, aga kuskil 145 cm pikk ja h2sti k6hna. Kui Gollum “S6rmuste isandast” hakkaks liimi nuusutama, siis ta oleks midagi sellist nagu see tegelane. M6istagi oli tegemist aborigeeniga – ta sisenes k6rtsi k2pukil, silmad mingist kemikaalist pahupidi ja t2iesti akontakte - tuias ja manas mööda k6rtsi ringi ja mul k2is kylm jutt alati seest l2bi, kui ta mu selja tagant mööda l2ks. Ta v6is mulle vabalt m6ne needuse peale panna, sest ta luges mu selja taga mingeid ussis6nu kyll.

J2nks, Sämm, Küka ja Elina, kui aega saate, siis kuulake sellist artisti nagu Nina Hargon. Kuulasin just teie lugu läpakast ja siis Nick tuli ja kysis, et mis artist see on - k6lab veits nagu Nina Hargon. Ja ta oli eriti yllatunud, kui seal laulus mu nime kuulis. Nina Hargoni enda loominguga ma kursis pole. Kui Colinit pole on Nickiga tore rääkida, sest Nick teeb enda k6nes ka selliseid pause, kus ma saan ka midagi öelda, Colin on enda k6nest ja h22lest nii vaimustunud, et ta ei pea vestluses dialoogi vajalikuks ja kui talle vahele segada, siis peab seda v2ga tervalt tegema. Colin töötab muidu t6lgina ja ta t6lgib 24 keelt. Nagu juba mainitud – tark mees see Colin.

Btw laup2eval on siin homoparaad, nii et ma peangi nyyd minema ja hakkama endale kostyymi heegeldama. Ei teagi, kust lillalt mulineed saada.

Tänane 6pitund: viie t2rni restoranis on t2iesti lubatud 2ra flippida, kui desertlusikas ja desertkahvel omavahel kokku puutuvad.

Jaanuse jutt

Vahepeal pole pikalt arvutisse saanud aga nüüd mul on Kati läpakas ja saan oma voodis rahulikult netistuda.
Käisime siis eile(19ndal) Margusega tüdrukutel Northamis külas ja saime seal ka ööbida. Väga tore oli. Esiteks oli ilm väga lämbne ja päike kuum. Polegi nii kuuma ilma minumeelest meil veel olnud. Teiseks oli tore tüdrukuid näha ja hea meel tõdeda, et neil hästi läheb. Ja muidugi külm õlu ja naljakad kliendid.
16ndal oli mu teine päev venelaste juures. Neljapäevane päev ei takista venelastel pidu pidamast ja kutsutud oli 8sõpra ehk siis kokku 10venelast. Tähistati seda, et üks kutt sai mingi etapi läbitud oma kooliteel ja sain aru ka, et minu saabumist aga eks põhjuste leidmisega probleeme ei teki. Joodi viina, õlut ja lauldi karaoket ja siis joodi veel viina ja õlut. Kõik olid sõbralikud aga tülikas oli see, et üks külaline Sergei kukkus öösel mu voodisse, kus mina parajasti ees magasin. Kuna pole just suurem asi kahe inimese voodi, siis otsustasin minna põrandale magamiskottidesse. WC-st läbi põigates leidsin veel selle kuti auto võtmed-sitapotist.
Soovitati järgmine kord enda toa uks riivi panna.
18ndal käisime Marguse ja 4 eestlasega rannas. Pärast tuli lisaväge niiet kokku olla 16eestlast pundis olnd.
Paar päeva tagasi olin mõne eestlasega pargis ja kohtasime väga hirmuäratavat aborigeeni, kes püüdis meie seltskonda sulanduda. Ta oli pikk, turske, karvane ja habe + käed läikisid tatist. Jalas kandis valgeid sokke, mis olid sama räpased kui ta muud riideesemed. Küsis õlut ja veel õlut ja veini...kõiki asju oleks vist tahtnud omale ja ära ka ei lähe.
Pudipadi on veel juhtunud, mis vast ei vääri kajastamist.

ola. kristi siin.

tana on... reede. isver, siin kaob ajataju taiesti ara. isegi kohalikud utlevad, et austraalia oopaev kestab justkui 12h. et ajast tekib taiesti teine arusaam siin.

mul isiklikult midagi olulist polegi lisada.

tana viis uks vana papi meid northami tuurile. tuli kell 10 hommikul autoga varavasse ja soidutas meid siis kaks tundi ringi. nagime kanguruusid ja emusid. lopuks ometi eksole. siis nagime igast vanu maju ja huvitavaid taimi. me katiga oleme ju teada tundub taimearmastajad. mina muidugi jalle ei saand poolest jutust (no nuud juba veerandist ainult) aru, aga see osa, mida moikasin oli paris huvitav. tore koht see oz ikka.

tglt seda tahtsingi oelda, et nagime need loomakesed siis ara. looduses. anksa.

ma nuud paikse katte pikutama :)

Nick, Colin ja Jenga

Vaba aeg on siin nagu vaba aeg Eestiski, aint 25 kraadi soojem on. Ma elan linnas ja teen linna asju: nagu k2in väljas, vaatan telekat ja kirjutan blogi. Ei ole nii, et me ajame kurikaga kängurusid taga v6i s6brustame emudega.

Elan nyyd koos Nicki ja Coliniga. Huh... tunne on nagu elaks komöödiasarjas, ma t2pselt veel ei tea, millises, aga varsti saan teada. Nick ja Colin peavat pikki arukaid vestlusi maailma kultuuridest, keeltest, psüholoogiast, aga teevad seda super najakalt ja k6va iroonia maiguga. Ja nad t6esti seletavad kogu aeg midagi. Koht on t2itsa keskklinnas ja ma saan jala linna k6ndida, teoreetiliselt saaksin ka bussiga tööle – bussid on keskklinnas tasuta – aga tööle minek v6tab mul kuskil 20 min aega.

Mul nyyd lastakse toite lauda kanda ja jooke kallata ja kassaaparaadiga möllata. Ametik6rgendus missugune. Shapa klaaside üksteise otsa ladumine v6i k6ige alumisest kastist veini pudeli v2lja kiskumine on jube sarnane Jenga mänguga ja kes teab, mis tehnikat ma Jengas kasutan, siis tööl käitun sama moodi. Korraga on meil tööl umbes 15 inimest, reedeti rohkem. Suurem osa inimesi on austraalased, nagu siinkandis kombeks, teine pool on prantslased ja siis oleme mina ja see naeratav japs. Japs kysis t2na mu telefoni numbrit, mille ta ka sai, tahab teine minuga s6braks saada, 6htust syya ja keelt öppida. Hetkel ta v2ga palju s6nu ei tea ja yldjuhul ta vantsib lihtsalt minu j2rel, sest ma tundun talle vist k6ige s6bralikum. Prantslased räägivad omavahel prantsuse keelt, mis on tyytu, sest ma teadupärast ei m6ista seda. Hommikul, kui tööle lähen, siis tervitatakse mind aga eesti keeles: öeldakse tere „hommikust”ja „kuidas läheb”. Ja mind kutsutakse Mr. Estoniaks.

Lisan siia valiku rahvusi, mida mulle täna on pakutud:
Prantslane (3 korda)
Rootslane (2 korda)
Sakslane (1 kord)
Kanadalane (võtsin seda kui komplimenti)

Prantslane oli suur üllatus, aga ma kahtlustan, et mulle hakkab nende aksent kylge jääma, see oleks päris halb. Kunagi, keegi ei kysi kust ma pärit olen, vaid tahetakse arvata. Ja no t6esti, Eesti ei ole p2ris selline koht, mida austraalne esimesene pakuks. Mu housemate Colin, pakkus mulle k6ige pealt belglane, siis rootslane, siis soomlane, siis lätlane ja siis eestlane – ehk ta oli esimene, kes suutis päriselt ära arvat, kust kohast ma p2rit olen. Tark mees, see Colin.

Tänase päeva öpitund: kui kusele minnes visata p6ll yle öla, siis lendab suur hulk vajalikke asju taskust samasse kohta, kuhu oled just äsja kusenud.

Elukoht Jaanusel

Olen siis Jaanus ja kirjutan esimest korda.
Elan siis nyyd Cohn street 35 koos kahe vene kutiga. Hommikul kolisin sisse ja panin asjad siis kotist kappi ja sai isegi pestud korralikult inimese moodi. T"na k"is ka Sergei kylas, joime teed sidruniga ja sokolaadi kooki soime.
Hostelis yhistoas oli suht jube. Olin siis neljases ruumis, kus peale minu pidanuks olema 3 inimest, kuid oli 4 kuna yks pilu oli yhele kutile kylge j''''nud. Seesama kutt t]mbas toas kanepit, teine kutt norskas terve oo;; ja kolmas kutt karjus oo::sel k]vasti selle mehe peale kes norskas, millest oli nii palju abi, et 'rkasin yles iga karje ajal.
Nyyd aga vaatan onnelikult vene kanaleid ja opin keelt, vene keelt.

Plikade elu

Heh. tana on juba teisipaev. jube imelik on nuud sellest toredast laupaevast raakida :) aga ma varem ei joudnud.

MEELIS - mis vaba aeg? mis? ah? naiteks meie paev on selline. kell uheksa on aratus, siis koristame baari ara ja uleval korrusel toad. see votab umbes paar tundi. hetkel teeme seda kahekesi, aga paari paeva parast teeb seda uks meist (ja selle ajal teine voib siis puhata ja mangida) ja siis laheb raudselt kella 12ni vahemalt selle koristamisega. ja kell kolm avaneb pubi! et siis need kolm tundi seal vahel ongi vaba aeg. siiamaani oleme selle aja lihtsalt maha maganud. mina ei ole sellest majast naiteks viie meetri kauguselegi joudnud. et vot sulle vaba aeg. ja nagu naha, siis margus rugab meil tood ja otsib elukohta. ja jaanus otsib molemat. tutkit.

aga see laupaev siis. no tegelikult ei olnudki voibolla nii uuratult vagev, aga kuna see oli meie teine ohtu selles tavernis, siis tundus koik jube ponev. no igastahes oli see ohtu selle pubi uks edukamaid ohtuid uldse :) boss on paris rahul, et me siia kulla tulime olut muuma. enne uste avamist oli rahvas juba ootel, et sisse saada.

aga jah, taielik tramm oli. kui reede oli vanurite olle tinistamis ohtu, siis laupaeval vedasid northami noored oma rahakotid kohale. ja kui vanemad harrasmehed ja prouad oskavad juua ja kannatavad alkoholi, siis austraalia noored on ikka taielikud labuinimesed. no teate kull neid inglismaalt paris joodikuid, kes meie baare ruustavad. no need siin on paari pugala vorra hullemad. ja aru ma ei saa, kust nad seda raha votavad?!?

tantsuproua oli ka muidugi tagasi jalle. ja samuti kevin. tuup, kellele peab olut teisest baari otsast tooma.

igatahes oli terve see ohtu hullumeelne. palju huvitavaid inimesi. ja nad koik siin uritavad uusi tudrukuid proovile ka panna. ajavad mingit loba suust valja, millest tuhkagi aru ei saa ja siis saab terve trobikond irvitada meie ule. aga toepoolest, mina ei saa ikka mitte midagi aru. nad voiks oma suu lahti teha ja kova haalega oelda, mis mure neil on ja mida tarvis. aga ei. omaette momisevad ainult ja siis imestavad, kui me neile vale joogi ette serveerime.

ja kui kell sai 12 oosel, siis ei olnud mingit marki, et pubi on kinni. inimesed lihtsalt ei lahe ara. aga meie viskasime oma tookohustused nurka ja istusime ka lopuks pingi peale. natuke saime puhata, kui valjast kostus mingi moll ja asjade loopimise heli. meie pubi noorukid tegid valjas suitsu ja laksid tulli millegi voi kellegi parast, seda ma ei tea, aga kaklema nad igatahes laksid. veidi hooplesid seal ja siis laksid laiali. uks kamp viskas parast pubi akna ka sisse. no midagi hullu ei olnud, aga meil oli katiga vaike paanika, et oioi, kas nii hakkab iga ohtu olema? onneks ei hakka. melu laks rahulikult ikka edasi. kuigi pubi oleks juba ammu pidand suletud olema. kummaline koht. meie katiga jatsime nad rahumeeli tinistama ja laksime oma koikudesse ara.

puhapaev oli rahulik ja eile (esmaspaev) oli veidi kiirem, sest siin olid mingid nooleviskajad, aga miskit hullu ei olnud.

maletate, kes on louise? see shoti neiu, kes enne meid siin kuus nadalat veetis. ta laks tana ara. laks ara. taiesti lopp noh. me veetsime siin neli paeva koos, aga tunne on nagu oleks eluaegsed sobrad. ma ei tea, backpacker peab endal sudame vist nii kulmana hoidma ja kedagi ei tohi liiga lahedale lasta, sest niikuiinii lahevad teed ming aeg lahku. eile oli selline matuse tunne peal. ja tana hommikul, kui ta tuli head aega utlema... no mu lennujaama triangel peaaegu kordus. louise on uks vingemaid preilisid kellega me oleme kohtunud. igatahes me uritame oma plaane sedasi sattida, et siin austraalias saaks veel koos nalja teha ja krutskeid korda saata.

nonii. tana ja homme on meil pubis skimpy night. lisaks meile tulevad toole veel kaks neiut. voi uks? ei teagi tapselt. riideid on neil seljas minimaalselt ja nende too ongi oma tisse vobistada ja mehi pubisse meelistada. meie hoiame tagaplaanile ja kallame rahulikult olut ainult.

davaikerbaiker. too vajab tegemist. ja paike vajab votmist. siin on nii kuum tana, et ule poole tunni ei tasu vist paikese kaes ollagi. ja praegu on kevad. mitte suvi. hasti elame :)

kallistan koiki.

ja ema, uritan tana homme helistada ka. peale tood vast helistan, siis on kell eestis seitsme paiku ja te peaks kodus olema.

kirjutamiseni!

margus k2ib tööl

Töötan hetkel siis kahes kohas, yks on see mida ma korra olen juba maininud. See on 2rirajoonis yks noobel koht, mille veinikaart on sama paks kui piibel ja mu p6hi ylessanne on barmeni aidata. Ehk siis lyhidalt - olen j6hvikas. Olen j6hvikatest vist ainus, kellega saab korralikult inglise keeles suhelda, peale minu on seal veel kamp prantslasi ja yks japs, aga need keskenduvad peamiselt naeratamisele ja noogutamisele, ykstapuha, mis nende k2est ka kysida. Kui chikid töötavad kohas, kus ongi 3 inimest tööl, siis meil on personali nii 30 kanti ja nimesid on nii raske meelde j2tta. Oi, kui raske.

Kuna tegu on uue restoraniga, siis ei olnud kellelgi mulle aega seletada, kuidas ja mida ma t2pselt tegema pean. Esimestel tundidel kujunes minust j6hvikate boss ja kuna mulle endale meeldis saali peal h2ngida, siis umbkeelsed suunasin poleerima ja pesema. Hiljem ilmus ka tegelik j6hvikate boss v2lja ja siis ma t6mbasin veits tagasi. Ei 6petanud mulle keegi, kuidas kandikut hoida v6i klaase tassida. Keeruline oli alguses tasakaalu leida, aga nyyd hakkab k2ppa saama. Mul on tööl seljas mustad viikarid, vormi särk ja must p6ll. Endal on ka naljakas ennast vaadata. Kujutate mind nii ette? V2idetavalt peaksid nad must seal barmani välja koolitama, aga ma ei tea, kas ma seal nii kaua töötan, et see päriselt juhtub

Teine koht on veel nooblim koht ja seni k6ige ilusama vaatega koht, kus mul on olnud au viibida. Seal ma ei ole j6hvikas vaid kohe p2ris kelner. Täna oli mul seal treening, kus 6ppisin:

Kuidas tassida kolme taldrikut korraga
Kuidas tassida 6 taldrikut korraga
Kuidas hoida veinipudelit
Kuidas hoida 3 veinipudelti yhes k2es
Kuidas veini valada ja pakkuda
Kuidas naeratada ja öiget poosi hoida
Kuidas k2ia rong kandikutäie shampa klaasidega, seda nii tyhjade ja täis klaasidega
Kuidas riietuda
Ja igast kelderiks olemise kunsti veel.
Mitte yht klaasi ei l6kunud ära, aga k2ed on v2sinud kyll.

Kolmapäeval kolime Jaanusega lahku. Ma leidsin yhe koha, mis mulle v2ga meeldib ja Jaanus l2heb yhte kohta homme vaatama, mis mulle on ka t2itsa OK tundunud, nii et kohe saabub l6pp seljakotis elamisele. V2hemalt kuuks v6i paariks.

Kui j6uan, siis kytan enda t66kohtade fotod ka yles.

mu sinised tossud

on siin t2ielik hitt! t2na sain vist 19. komplimendi. paar korda on minuga ka pikemalt mu kingadest juttu tehtud.

aga uued töökingad h66ruvad, raisk.

margus.

Ola, leidsin ka aega sissekannetega alustamiseks. P6hjus, miks kutid v2hem aktiivsed kirjutajad on, seisneb peamiselt vist selles, et tydrukte elu on meil rohkem paigas, kuttidel veel elukoht hetkel veel v2ga lahtine ja kogu vaba aeg kulub mul erinevate korterite kylastamisele.

Tööd otsisin neli p2eva ja iga p2eva kohta leidsin ka yhe koha. Variandid olid siis:
1) töötada kohvimeistrina ehk baristana, yhes pisikeses kohvikus.
See oleks t2hendanud seda, et ma oleks pidanud hakkama hommikul, kell 4 t6usma. K6ik, kes mind v2hegi tunnevad, teavad, et see on kliinilistel p6hjustel v6imatu
2) teine koht, kuhu sain oli matkatarvete kauplus "Khatmandu", seal intervjueerisid mind, kaks k66rdsilmset nais-uusmeremaalast. Sain t66le kyll, aga ei l2inud raisk,
3) kolmas koht oli viie t2rni restoran siin kesklinna l2hedal pargis m2e otsas. Fancy-pantsy koht. Mul on 3 A4 ettekirjutusi, kuidas ma tööl pean välja n2gema ja mida kandma, nii, et ninar6ngastele ja meikimisele on pikaks ajaks kriips peal. Nagu juba aru saate, siis ma l2ksin sinna tööle.
4) Kuna seal mäe otsas olen ma umbes 4 vahetust n2dalas, siis otsustasin teise töö veel leida. Lepisime Kristiga kokku, et ma nii 4 tundi otsin ja siis helistan talle, et kokku saada, aga kuskil 20 min p2rast oli mul koht olemas. Teine fancy pantsy restoran keskklinnas. Seal anti kohe raamat kaasa, kuidas ma seal olema, k2ituma ja riietuma pean. Aga järgmine päev olid mul juuksed kammitud, kyynealused puhtad ja uued riided seljas ja rygasin tööd teha. Esimene päev seal oli jube toimekas, sellest saavad nyyd kyll ainult lasnam2elased aru, aga tunne oli nagu teenindaks inimesi kella 7.40ses bussis number 67. See restoran kyll ei k6ikunud, aga kuna nad olid alles 5 päeva avatud olnud, siis inimesed tungelsid nagu oleks viimne p2ev tulemas ja see oleks valge laev. Alguses oli p2ris keeruline klaase t2is kandikuga l2bi rahva trygida: teenisin ka yhe aplausi, kui ma tasakaalu kaotasin ja korraga 3 klaasi ja pudeli 6hku viskasin ja need seej2rel kinni pyydsin. Liialdasin just. Pudelit ma ei pyydnud kinni, see kukkus maha, aga katki ei l2inud. Eile olin ka seal tööl, aga eile oli hea ja rahulik.

Kuna m6lemad kohad on riietuse osas jube ranged, siis k2esolevaks hetkeks olen pidanud endale lunastama:
2 musta T-särki
Mustad pyksid
Musta triiksärgi
Mustad kingad

Arvutasin, et pean yhe vahetuse veel tööl olema, et riiete raha tagasi teenida.



Iirlased.
Iirlased on tylikad. Meil on siin kokupuuteid igasuguste rahvuste esindajatega ja kui paljud r22givad kesist inglise keelt v6i teevad seda m6ne eksootilise aksendiga, aga on seda tehes v2hemalt ettevaatlikud ja m6istavad, et k6igest ei pruugita aru saada, mis nad r22givad, siis iirlased on t2iesti veendunud, et see lalisev jaur, mis neil suust v2lja tuleb on pesuehtne inglise keel. Ma saan hollandi keelest umbes sama palju aru, kui nende mulinast, Ja oi, kuidas nad tahavad juttu vesta pärast seda kui nad 16 6lut on ära joonud.
Ja nad on suht 24/7 selles 16 6lu faasis. Yks niru olemisega iirlane vaatas mulle eelmine n2dal otsa ja kusis "Dhu ju hav fjuud? Aim starving" Ei olnud mul syya. Sitavanka selline.

Aborigeenid.
Aborigeenid on siin v2ga kummalises staatuses. Nad on nagu ogred v6i kummitused - tavainimesed lihtsalt teesklevad, et neid ei ole olemas ja ega midagi muud ei j22 yle ka, sest neid k6netada ei saa ja kui isegi nende poole vaadata, siis nad pistavad röökima vöi viskavad sind millegagi. Ilma naljata, mul on mitmeid selliseid kogemusi olnud. See oli nyyd muidugi suur yldistus ja ma olen veendunud, et kuskil rahvuspargis elavad nad rahuliku loodusrahvana, aga linnastumine on neile t2iest laastavalt m6junud. Metskollid.

L2hen nyyd enda pykse parandama, sest homme vaja jälle imekaunis välja n2ha.

Help me god...

Ma ei tea... kelle mote see oli?

olge valmis lugema meie laupaeva ohtuseid seiklusi...

ma oleks eeeeriti ponevil!

Northam – flanellsärk on moevärk!

Joujou, musid! Seesuur et..me nüüd Kristiga Perthist ära tulnud ning asetseme nii 1,5 h rongisõidu kaugusel kohas nimega Northam. Kuigi algselt öeldi meile, et linn koosneb kahest tänavast ja samas ka kahest baarist, siis tegelikult on koht ikka suurem. Siin elab ca 7000 inimest ning tänavaid on mitu mitu (baare ka sitaks – vähemalt 4).

Meie töökoht on kohas nimega The Colonial Tavern or smth. Tegemist siis sellise kohaga, kus allkorrusel saab süüa ja juua ja üleval korrusel on nii 10 tuba, kus siis ööbida. Meie elame ka siis nendes tubades. Koht ise muidu täitsa ok, maja on nende sõnul üüratult vana (nii 100 aastat tegelikult), toad on lihtsad ja okeid ning inimesed... no inimestest hakkan veel alles rääkima :)
Meie ametinimetus on barmaid, ehk siis oleme baaris ja teenindame inimesi ja anname neile süüa/juua ning hommikuti koristame kõik kohad ära ning teeme n-ö housekeeping tööd. Ehk siis koristame ka hosteli külastajate tubasid jne.

Meeskond on väike – boss Neill ja meie :). Hetkel on siin ka üks Scottish girl Louise, kelle asemele meie tulime. Tema aga kappab teisipäeval põhja, et siis juba oma sõpsidega edasi trippida. Aga vähemalt on meil paariks päevaks õpetaja olemas :)
Lisaks käib siin vahel vajadusel abiks veel üks naiska Lisa, kuid kuna meie oleme nüüd kahekesi, siis pole tal vist väga vajadust enam tulla. Kui Louise üksi oli, siis oli tema abi rohkem vaja. Ning nüüd pole tal enam meie tõttu tööd jne nagu ta eile meile mitu korda purjus peaga meelde tuletas :P

Aga et siis pmst on meil iga päeva tööpäev, muidugi ehk saame vahel kuidagi erandi teha, et omavahel vahetada or smth. Aga et koos terveks päevaks kuhugi trippima minna pole kahjuks võimalik. Tööpäev algab kell 15 ning kestab kuni kestab..ametlikult südaööni, aga tegelikkuses võib tunduvalt kauem minna. Ning hommikuti kell 9 tuleb siis kogu maja ära koristada ning siis saab mõned tunnid tsillida ja hakkab kogu värk otsast peale. Seda hommikust asja hakkame Kristiga vast ülepäeva vahetustega tegema, et saaks hommikuti magada ka. Töö ise seega suht lihtne – kogu aeg peavad inimestel klaasid täidetud olema, püsiklientide puhul pead ise teadma, et mida nad joovad ja siis kogu aeg tegutsema. Ja uskuge mind – siinsed inimesed ikka jaksavad juua....Omaette asi on muidugi, et kas saad nende soovidest aru, eile oli ikka paar korda sedasi, et inimene räägib ja ma saan aru küll, et tegemist on inglise keelega, aga no ühestki sõnast reaalselt aru ei saa..Õnneks on siinsed inimesed üldjuhul suht kannatlikud, et viitsivad sulle seletada ja kasvõi näpuga näidata, et mida nad tahavad.

Aga et siis siinsetest inimestest rääkides – no seda ma ütlesin, et nad joovad palju. Siin eile käisid mingid vanad pässid, rääkisid oma päevast, jõid ära mingi 5-8 õlut, ei pilgutanud silmagi ning jalutasid koju. Siis on mingi hunnik rahvast, kes end õhtuks täiesti umbe tõmbavad, kuid selle asemel, et koju minna, joovad nad lihtsalt peale...siis on üks püsikunde Kevin (ka mingi ca 70 aastane), kes tellib alati sama õlut ning kes tahab alati, et talle toodaks see õlu baari kõige kaugemast külmikust. Sest tema sõnul on ainult see külmik töökorras. Ja kuna ka tema joob õhtu jooksul silmagi pilgutamata vähemalt kümme õlut, siis saad ikka rahulikult edasi-tagasi kapata....Siis on mingi tüüp, kes eriti teistega ei viitsi rääkida, kuid seevastu meeldib talle väga endaga vestlusi pidada. Samas ei tee ta seda kodus vaid tuleb selleks baari :) temast küll eile aint kuulsime, sest ise ta kahjuks kohale ei ilmunud. siis on see Lisa, kellest ka lühidalt rääkisin. Tema jõi eile mitme mehe eest ning mida enam ta purju jäi, seda suuremaks tal janu läks. Ja oi miuke inimeste armastus tal peale tuli (selles osas kergelt minu moodi :)), kallistas kõiki ja jauras, et ta ikka jääb Louise’i igatsema jnejnejne. Ja samas järgmine hetk hakkas Neili peale räuskama ja teda igast põnevate nimedega kutsuma jne. Selles osas võin küll öelda, et siinne suhtlusstiil on ikka ülimalt lõõpiv – kogu aeg teeb keegi kellegi üle nalja, kogu aeg keegi naerab ja räuskab ja irvitab. Ning kuna meie olime uustulnukad, siis ikka saime meie ka kõvasti pähe. A siin see teema, et kui vastu ei pane, siis oled sitakas. Nii et kui Neil ehk siis meie boss meiega möliseb, siis pead lihtsalt vastu panema ja ta on jälle tsill..eile teatas purjus Lisa ikka mitmeid kordi, et Neil on wanker ja brick ja loser jne (kurat teab kuidas neid sõnu kirjutatakse, mulle on pooled kirumissõnad tundmatud) ja siis jälle lepiti ära jne. Kummaline tööpoliitika igatahes :P ning kui ma päeval küsisin, et kas siin käib jobusid ka ning et kuidas nendega käituda, siis sain vastuse et ah siin on igast dickheade, ning kui keegi sulle ei meeldi, siis ütle lihtsalt fuck off ning ära teeninda teda...et siis..eee...okei :)

Siis peab kindlasti veel ühest tegelasest rääkima – Ireenist. Tema on selline keskealine daam, kes lööb end üles, tuleb kohale, joob ära kaks klaasi Chardonnayd ning siis lhb jukeboxi juurde tantsima...ta teeb robotitantsu ja klassikalist võistlustantsu ja veel igast tantse. Kuuldavasti on ta mingite medikamentide all pärast seda kui ta mees eluaegse vanglakaristuse sai ning nüüd siis käib ta end õhtuti lõbustamas. Aga ta on siuke heasüdamlik naiska, lihtsalt talle ei tohi üle kahe klaasi anda (kuigi ta saab su peale korraks hästi kurjaks ning nõuab juua, sest tema on ju indiviid ning temal on õigus veini juua jne). Eks ta siin kohalike jaoks on natuke naljanumbriks, mis on muidugi kahju. Aga samas kuna ta ise ei põe ning talle meeldib käia tantsimas ning seltskonnas olla, siis why not :)

Eile igatahes oli õhtul küll korra Kristiga selline tunne, et kurat, me oleme mingis filmis..nagu lihtsalt liiga sürr – jukeboxist ostetakse ainult teatud rokipeeru lugusid, ehk siis ACDC möirgab, Ireen tantsib ning vehib oma suure laia seelikuga, leti ääres joovad vanad peerud oma igapäevast kümnendat õlut, inimesed nutavad, naeravad, kallistavad, joovad, joovad veel ning lihtsalt jauravad ja jauravad. Ulme...mingiks õhtuks tahaks küll piilukaamera üles panna ning teile video saata, seda peab lihtsalt oma silmaga nägema, muidu raske ette kujutada...

Ahjaa, tööajast rääkides. Enne ütlesin, et ametlik tööaeg lõppeb südaöösel. Kuid tegelikult on nii, et südaööst enam uusi inimesi sisse ei lasta, kuid need, kes jauravad, need teevad seda rahus edasi. Mingist hetkest hakkab ka boss õltsi libistama ning kui rahvast juba vähem, siis võivad ka barmaidid seda tegema hakata. Eile igatahes alustas Louise suht varakult juba. Aga ta ütles, et see ka suht erandkord, sest tal pole varem kaht sibi olnud, keda kottida ja siis ise rahulikult juua :P

Nii et kui kell kukkus ja mõtsin, et nüüd saab tudile minna, siis käsutati mingi teisele poole baarilauda ning anti siidripudel kätte. Siin need õnneks pisikesed :) Ja kui ma olin sellega ühele poole saanud ning samal ajal naeru kätte suremas, sest need koomikud lihtsalt ajasid nii haigelt naljakat juttu, siis anti mulle kohe teine siider...ja kui ma kolmandaga olin hakkama saanud ja lõpuks otsustuskindlalt teatasin, et mulle aitab, et lähen magama, siis olid teistel silmad suured, et vatdafak kas me ei meeldi sulle!!! :) kell oli siis törts peale kaht öösel...

Kristi oli aga vapralt edasi ning kui ma kell 4 selle peale üles ärkasin, et all jäi muusika vakka, siis sai ka tema magama. Täna ütles mulle, et eile oli ikka arutatud, et ei tea kas Katile ei meeldi siin, et ega ta ometi lahkuda taha jne..mul on vaja vist mingid sotid selgeks rääkida. See on vaja ka selgeks teha, et me oleme Eestist, sest siin läks mingi jutt lahti, et oleme Itaaliast ning eile taheti kogu aeg, et me itaalia keeles midagi räägiks jne. Neil jummala savi sellest, et me tegelt eestlased oleme :P

Oh crap, mu jutt on ikka täna pikale veninud. Aga noh saate vähemalt üldmulje kätte. Poiste kohta teame niipalju, et neil seal hosteli ühistubades ei meeldi, liiga palju haisvaid sokke ja sitaseid saapaid ja muud stuffi. Et nad otsivad aktiivselt muud elamist. Ning töö osas on ka veel asjad natuke lahtised, eri variante on jne, aga eks kõik on alles selgumas. Aga ma väga loodan, et nad võtavad ise ka varsti blogis sõna ning annavad endast teada. Õnneks saame omavahel kogu aeg tasuta rääkida, siin see mingi kõnekaardi võimalus, et saab mõne sõpsida tasuta rääkida...

Vaatan, et kell on jube palju juba, varsti hakkabki sama nali otsast peale. Ei kujuta ette, mida tänane õhtu toob :) lõpetangi siis vast selleks korraks ning annan varsti jälle uudiste apdeidi. Neti osas on siin õnneks lihtne, siin kontoritoas on nett olemas, nii et saame aeg-ajalt end sinna sisse smugeldada ning neti läbi kammida. Kahjuks on see sellistel kellaaegadel, kus te kallikesed alles tudite (ehk siis meie hommikul), nii et MSNis vist niipea ei kohtu.

Emban teid kõvasti ja teen pai! Cheers!

Cathy

PS Kristi palus teada anda, et talle väga meeldib siin ning et temaga on kõik hästi :)
PPS Tiiu kallis, kirjuta mulle eepos! Igatsen meie meetritepikkuseid gmaili vestluseid!
PPPS Kersti, miks sa telefoni vastu ei võta kui Sulle helistan ;)
PPPPS Gillitgäng, andke teada, et mis seis uute liikmetega on, kas cv-sid on kõvasti laekunud??PPPPPS Kallid trennikaaslased, kas kõik toimib? Trennid käivad ja võistlused on võidetud?PPPPPPS Issiemme, teid armastan ka sitaks! Millal jälle helistame?